Võlaõigus › Töövõtulepingud

ja kostja vahel on koostöö kestnud ligikaudu seitse aastat. 2008. aastast on koostöö toiminud tõrgeteta, hageja on kostjale töötõttu teostanud vähemalt kolmkümmend korda. Kostja ja hageja vahel on väljakujunenud järgnev praktika: kostja esindaja Janek Pintmann helistab hagejale ja teavitab laekunud hinnapäringust. Kostja esindaja edastab hagejale joonised või täpsustab tööde sisu ja ulatust. Pärast pakutava tööga tutvumist pakub hageja tööde teostamise hinna ja tingimused. Kostja esindaja arvestab hageja pakkumusega ja teeb lõpliku hinnapakkumise. Tööde teostamine on põhinenud alati suulisel kokkuleppel ja tööde eest tasumine on toimunud tööde valmimise järgselt esitatud arvete alusel. Varasemalt on hageja ja kostja koostöö sujunud. 2011. a pöördus kostja esindaja hageja poole hinnapäringuga paigaldada 30 treppi Soomes objektil Tehnopolis (Objekt 1). Hinnapakkumise ja tööde teostamise aluseks oli projekt. 30 trepi paigaldamise kestuseks oli september 2011. a kuni jaanuar 2012. a. Kostja nõustus hagejale tasuma tööde eest 865,38 eurot ühe trepi kohta. Kokku lepiti järgnevate tööde teostamises: transportida astmed paigalduskohale, paigaldada astmed ja armatuurrauad, betoneerida keskpost. Kostja rõhutas, et keskpost värvitakse hiljem, mistõttu ei teostata töid trepi vuukimise osas. Kostja tagas hagejale sõidukulud Soome ja kohapeal, tagatud oli ka elamine Soomes, ühtlasi varustati hageja tõsteseadmete ja vajalike materjalidega. Hagejal pidid olema tööde teostamiseks oma tööriistad ja tööd kokkulepitud ulatuses tähtaegselt valmis tegema. Enne tööde alustamist konsulteeriti täiendavalt projekteerijaga ja kostja esindajaga trepi valmistamise ja paigaldamise osas. Kostja tellis hagejalt täiendavalt trepi paigaldamise teenust ka teisele objektile Soomes, Vantaas (Objekt 2). Tööde teostamise ajaks lepiti kokku jaanuar 2012. a kuni veebruar 2012. a. Paigaldada oli vaja 4 treppi, tööde teostamise tingimused olid samad Tehnopolise objektiga. Tööd said Objektil 1 lõpetatud 2012. a jaanuari keskel ja Objektil 2 2012. a jaanuari lõpus. Seega olid tööd hageja poolt tähtaegselt teostatud. Kostja ei esitanud teostatud tööde osas hagejale ühtegi pretensiooni. Teostatud tööde eest väljastas hageja kostjale 4 arvet, millest 22.02.2012. a koostatud arve nr 3/12 summas 1150 eurot, maksetähtajaga 10.03.2012. a ja arve nr 4/12 summas 2018 eurot, maksetähtajaga 10.03.2012. a jäid hagejale teadmata põhjusel tasumata. Arved edastati 23.02.2012. a kostjale e-posti aadressile XXXX. Märtsis 2012. a tasus kostja osaliselt arved. 14.08.2012. a saatis hageja kostjale e-posti aadressile XXXX järjekordse meeldetuletuse tasumata arvete kohta. Eelnenud meeldetuletustele vastas 16.08.2012. a kostja uus tegevjuht XXXe-posti aadressilt XXXX, et kostja ei oma võlgnevust hageja ees. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja tasunud arvete nr 3/12 ja 4/12 eest. 22.11.2012. a saatis hageja kostjale hagihoiatuse, mille kostja sai 23.01.2012. a kätte. Hagihoiatusele ei ole kostja kirjalikult vastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista 4 168 eurot. Kostja vastus Kohtule 26.03.2013. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja nõustub hagejaga, et poolte vahel on sõlmitud leping. Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Kostja tellis hagejalt töid alltöövõtu korras. Peatöövõtjaks oli XXXOY. Lisaks hagejale teostas objektil töid XXX. Leping sõlmiti 01.09.2011 ning tellitud tööd pidid lõplikult valmima 06.01.2012. Hageja jättis tööd lõpetamata ning tellija oli sunnitud tellima tööde lõpuleviimise kolmandalt isikult XXXOY-lt.

Hageja põhjustatud viivituse tõttu ei valminud tööd õigeaegselt ning kostja pidi peatöövõtjale tasuma leppetrahvi. Samuti kandis kostja kolmandalt isikult tööde tellimise tõttu kulutusi. Kokku tekkis kostjale hagejapoolse tööde katkestamise tõttu kahju kogusummas 9900 eurot. Töövõtulepingu esemeks oli 30 keerdtrepi paigaldamine. Hageja on vääralt märkinud, justkui oli kokku lepitud, et ta ei pidanud üldse teostama treppide vuukimistöid. Õige on see, et kostja ei soovinud, et hageja teostaks treppidele puhasvuuk viimistlust, kuivõrd kostjalt tööd tellinud isik plaanis keskposti värvida. See ei tähenda aga, et lepingu kohaselt võis hageja trepi vuukimistööd (vuukide täitmise tööd) üldse teostamata jätta. Kuna paigaldatud (keerd)treppide puhul moodustab trepi keskel olev post trepi konstruktsioonilise osa (post moodustub trepiastmete küljes olevatest rõngakujulistest detailidest, mis laotakse üksteise otsa selliselt, et trepiastmed moodustavad keerdtrepi ja astmete küljes olevatest detailidest moodustub post), siis ei ole võimalik treppi paigaldatuks lugeda enne, kui detailide vahelised vuugid on täidetud. Nende vuukide täitmise jättis aga hageja tegemata. Lisaks vuukimistöödele jättis hageja iga trepi puhul paigaldamata ka trepi ülemise astme, mistõttu hageja teostatud tööde tulemusel ei olnud trepid lõplikult paigaldatud ega kasutatavad. On ilmne, et kui trepil puudub kõige ülemine aste, siis ei saa treppi ohutult kasutada, mistõttu ei saa selliselt lugeda trepi paigaldustöid lõpetatuks. Pärast seda, kui hageja objektilt ette teatamata lahkus, üritas kostja hagejaga ühendust saada eesmärgiga nõuda hagejalt tööde lõpetamist. Paraku see ei õnnestunud. Kuna tööde lõpetamisega oli kiire, sest iga täiendav hilinetud päev tähendas kostjale täiendava leppetrahvi tasumist tellijale summas 506,30 eurot, siis tellis kostja tööd kolmandalt isikult. Hageja poolt teostamata jäänud treppide vuukimistööd ja treppide ülemise astme paigaldustööd teostas XXXOY ja nende tööde maksumus kokku oli 1880 eurot. Õige on hageja väide, et kostja tasus hageja Soomes elamise ja sinna sõitmise kulud. Kostja broneeris hagejale majutuskoha ning ostis sõidupiletid muuhulgas ka perioodil 30.01.2012 kuni 13.02.2012. Selle ajavahemiku jooksul pidi hageja tööd lõpule viima. Hageja aga naasis kostjale teatamata kokkulepitust varem (st 13.02.2012 asemel 06.02.2012) Eestisse ning jättis tööd lõpule viimata, millega pani toime lepingurikkumise VÕS § 100 mõttes. Treppide elementide vaheliste vuukide täitmise teostamata jäämine ja treppide ülemise astme paigaldamata jäämine on vaieldamatult töö puudused VÕS § 641 mõttes. Väär on hageja väide, justkui kostja ei ole esitanud tehtud töö suhtes pretensioone. Kostja on mitmeid kordi hagejale selgitanud, et hageja ei ole töid lõpetanud, kuivõrd ta jättis paigaldamata treppide viimased astmed ja teostamata vuukimistööd (vuukide täitmise tööd). Samuti on kostja hagejale teatanud asjaolust, et hagejapoolse tööde katkestamise tõttu kandis kostja kahju. Hageja on hagis viidanud kahele ehitusobjektile, millel ta kostjale töid teostas. Üks viidatud objektidest asub Vantaas, teine objekt on nn Tehnopolise objekt. Hageja on tõepoolest kostjale töid teostanud ka Vantaas, kuid seal teostatud tööde eest on kostja hagejale täies ulatuses tasunud. Hageja ja kostja vahel on vaidlus tekkinud vaid Tehnopolise objektil teostatud tööde osas. Ka hagiavaldusest ei nähtu, et Vantaas teostatud tööde osas oleks poolte vahel lahkarvamusi. Hageja on viidanud vaid, et on Vantaas töid teostanud ning märkinud ära seal teostatud tööde üleandmise kuupäeva. Täiesti arusaamatuks jääb, miks on hageja hagis maininud ka Vantaas tehtud töid. Nii on hagejale endalegi ebaselge tema väidetava nõude alus, mis muudab tema esitatud väited veelgi ebausutavamaks. Hageja ei ole hagis esitanud tõendeid, tõendamaks oma väidet, et ta on tööd nõuetekohaselt teostanud ning et kostja on tööd vastu võtnud, esitamata pretensioone. Arve esitamine iseenesest ei

ole tõend kohustuse tekkimise kohta, seda enam, et hageja ise on kohtule esitanud e-kirja vahetuse, kus kostja selgelt ei aktsepteeri saadetud arvet. Kuna antud juhul ei ole hageja kostjale töid üle andnud ning kostja ei ole neid vastu võtnud, siis on VÕS § 76 lg 4 tuleneva tõendamiskoormise jaotuse kohaselt hagejal kohustus tõendada, et ta on tööd nõuetekohaselt teostanud. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et ta on kõik tööd pooltevahelise lepingu kohaselt teostanud. Seetõttu ei ole ülalviidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt kostjal kohustust tõendada, et hageja on lepingut rikkunud ning et vuukimistööd tuli teostada ja paigaldada trepi viimane aste. Kostjal tekiks lepingurikkumise tõendamise kohustus juhul, kui hageja tõendaks, et vaatamata poolte kokkuleppele treppide paigaldamise kohta, ei pidanud hageja siiski kõiki paigalduseks vajalikke töid teostama, ning et hageja on kõik kokkulepitud tööd teostanud. Seda hageja teinud ei ole. Nagu hageja on märkinud, oli pooltevaheline suhtlus suuline. Seega on vähetõenäoline, et hageja suudab oma väiteid asjakohaste tõenditega tõendada. Vastavalt eespool mainitule, on kostjal seoses hageja lepingurikkumisega tekkinud kahju summas 9900 eurot. Kostja esitab alternatiivselt tasaarvestusavalduse juhuks, kui kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud. Tasaarvestuse tulemusel lõpeb hageja nõue kostja vastu summas 4168 eurot. Kostjal jääb alles kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 5732 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et FIE XXXja XXXOÜ sõlmisid 01.09.2011. a töövõtulepingu 30 keerdtrepi paigaldamiseks Soomes, XXXOY objektil. Tööde teostamise lõpptähtaeg oli 06.01.2012. a (tl 39, 55). Hagiavalduse kohaselt valmistas ja paigaldas hageja vastavalt lepingule raudbetoontrepid. Kostja hagejale teostatud tööde osas ühtegi pretensiooni ei esitanud ning hageja koostas ja väljastas kostjale 4 arvet, millest 22.02.2012. a koostatud arve nr 3/12 summas 1150 eurot, maksetähtajaga 10.03.2012. a ja arve nr 4/12 summas 2018 eurot, maksetähtajaga 10.03.2012. a jäid kostja poolt tasumata. (tl 10-13). Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid kostja vastuväite kohaselt tellitud tööd ei olnud hageja poolt lõpetatud ja tööde lõpuleviimise tellis kostja XXXOY-lt (tl 39). Kostja väitel jättis hageja paigaldamata trepi ülemise astme ning teostamata treppide vuukimistööd (tl 40). Seega ei ole kostja hinnangul temal kohustust hagejale teostamata töö eest tasuda. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtule on esitatud alltöövõtu vastuvõtmise aruanne, mille kohaselt on töö peatöövõtja poolt vastu võetud 16.03.2012. a (tl 38). VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö

viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kostja väitel teostas hageja poolt teostamata jäänud vuukimistööd ja treppide ülemise astme paigalduse XXXOY (tl 40). Kohtu hinnangul on kostja väited hageja poolt teostamata tööde ning objektilt omavolilise lahkumise kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja majutuse Soomes ja sõidupiletid Soomest Eestisse broneeris ja tasus kostja (tl 50-52, 56). Kostja väiteid hageja omavolilisest lahkumisest kohus eeltoodust tulenevalt veenvaks ei pea. Kohtule on esitatud vaidlusaluste treppide joonised. Joonistelt nähtub, et trepp koosneb betoonelementidest, mida ühendab trepi ülemisest astmest kuni alumise astmeni ulatuv betoonpost ning tehnoloogiliselt ei ole võimalik sellisele trepile astmeid juurde panna (tl 74, 75). Kostja väiteid trepiastemete paigaldamata jätmise kohta on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös või teinud hagejale etteheiteid astmete paigaldamata jätmise osas. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Peatöövõtja võttis objekti vastu 16.03.2012. a, kostja esitas puuduste kirjelduse alles käesoleva menetluse käigus 26.03.2013. a. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja viide XXXOY poolt teostatud töödele, ei anna kostjale alust hageja suhtes lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Kostja ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Kohtule esitatud alltöövõtu vastuvõtmise aruande punktist 7 nähtub, et lisatööd on eraldi kokkulepitud summas 9 900 eurot (tl 45). Kohtu hinnangul ei saa aga alltöövõtu vastuvõtmise lõpparuande punktide 7 ja 8 põhjal teha järeldust nagu oleks hageja jätnud kokkulepitud töö tegemata või teinud seda ebakvaliteetselt. Eeltoodust tulenevalt on kostjal võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4 168 eurot. Kostja leiab, et seoses hageja lepingurikkumisega on kostjal tekkinud kahju summas 9 900 eurot. Kostja on teinud käesolevas menetluses hagejale tasaarvestusavalduse. TsMS § 457 lg 2 järgi võib tasaarvestuse vastuväite esitada kohtumenetluses. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja

tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul on hageja esitanud tõendid oma nõude kohta ning hagejal on õigus nõuda kostjalt arvete nr 3/12 ja 4/12 tasumist. Kostja on leidnud, et temal on lepingurikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 9 900 eurot. Käesolevas menetluses ei ole aga tõendeid esitatud selle kohta, et hageja oleks kostjale kahju tekitanud. Ainuüksi asjaolust, et eraldi kokkuleppe alusel kuulub XXXOY-le tasumisele 9 900 eurot ning XXXOÜ esitab XXXOÜle nimetatud summas kreeditarve (tl 45), ei saa kohtu hinnangul järeldada nagu oleks hageja kostjale 9 900 euro ulatuses kahju tekitanud. Kohus on seisukohal, et tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud, kuivõrd kostjal puudub nõue hageja vastu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.