Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid – Juhkentali 8 Tallinn 10132, telefon 6270 551, faks 6270 559, [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada R R (pankrotis, ik XXXXXXXXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks.
2.Vabastada määruse jõustumisel pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest R R (pankrotis) pankrotihaldurina.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
3.1.Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad.
Teises järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 33 511,98 eurot. Nr Võlausaldaja Tunnustatud nõude summa (EUR)
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- 48,06 ja tollikeskuse kaudu
HK 3514,26
AS SEB Liising 4995,65
AS Krooning 24 954,01
3.3.Kolmandas järgus pole nõudeid tunnustatud.
2-11-38408
4.Jätta R R pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik R R kanda ja anda võlgnikule pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks menetlusabi, sh 397,00 euro ulatuses tagastamatut menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.
5.Määrata R R pankrotihalduri Terje Eipre töötasu suuruseks 1 152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot.
6.Kinnitada R R pankrotimenetluse kulud kokku summas 3 538,40 eurot, sealhulgas pankrotihalduri tasu 1 152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot.
7.Rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 141,40 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank), millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele võlgnikult R Rlt.
8.Algatada R R (ik XXXXXXXXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise (PankrS § 175 lg 1).
9.Määrata R R usaldusisikuks PankrS § 172 mõttes A S (isikukood XXXXXXXXXXXX), keda kohustada täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt Pankrotiseaduse §-le 172.
10.Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): (1) võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (2) võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama; (4) PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. (5) võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; (6) pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Määrus saata menetlusosalistele, täitmiseks Kohtute Tugiteenuste Keskusele ja p-i 4 osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (määruse punktid 1-3, 8-9 ja edasikaebamise kord). Edasikaebamise kord Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
2-11-38408
ASJAOLUD
27.septembri 2011 kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja võlgniku R R pankroti ning nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Pankrotimenetluses esitatud avaldus Pankrotihaldur on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Tuginedes PankrS § 157 p 2 ja 158 on pankrotihalduril järgnevad taotlused: 1) lõpetada füüsilisest isikust võlgniku R R, isikukood XXXXXXXXX, pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; 2) jätta R R pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik R R kanda ja anda võlgnikule pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks menetlusabi, sh 397 euro ulatuses tagastamatut menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; 3) määrata R R pankrotihalduri Terje Eipre töötasu suuruseks 1 152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot. 4) kinnitada R R pankrotimenetluse kulud kokku summas 3 538,40 eurot, sealhulgas pankrotihalduri tasu 1 152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot; 5) rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 141,40 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank), millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele võlgnikult R Rlt; 6) algatada võlgnik R R kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-le 171; 7) määrata R R usaldusisikuks PankrS § 172 mõttes A S (isikukood XXXXXXXXXXXX). 8) vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest füüsilisest isikust võlgniku R R pankrotihaldurina. Pankrotihaldur on koos avaldusega esitanud kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 (Lõpparuande esitamine) lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
1.Senine menetlus Pärnu Maakohus algatas R R (isikukood XXXXXXXXX) pankrotimenetluse 22. augusti 2011 määrusega ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre. 27. septembri 2011 kohtumäärusega kuulutas Pärnu Maakohus välja võlgniku pankroti ning nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. R R pankrotiteade ilmus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 27. septembril 2011. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas 17. oktoobril 2011. Üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre ning otsustati pankrotitoimkond jätta moodustamata. PankrS § 93 lg 1 kohaselt tuleb nõudeavaldused esitada kahe kuu jooksul alates pankrotiteate ilmumisest, seega nõudeavalduste esitamise viimaseks tähtpäevaks oli 27. november 2011. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 27. veebruaril 2012, nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kuulutus ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 10. veebruaril 2012. Kokku esitati võlausaldajate nõudeid 33 511,98 euro suuruses summas ja tunnustati neid nõuete kaitsmise koosolekul 33 511,98 euro suuruses summas, kõik nõuded tunnustati 2. järgu nõuetena. Nõuetekaitsmise koosolekul ei osalenud võlausaldajate esindajaid, samuti ei osalenud koosolekul võlgnik. Haldur tegi ettepaneku viia nõuete kaitsmise koosolek läbi ilma võlgniku osavõtuta, kuna koosoleku toimumise aeg ja koht oli halduri poolt õigeaegselt teatatud. Seega koosolekut juhatas ja otsuseid võttis vastu pankrotihaldur Terje Eipre. Haldurile teadaolevalt ei ole kohtusse esitatud nõuete tunnustamise hagisid ja seega puuduvad vaidlused nõuete tunnustamise üle (PankrS § 106 lg 1). Lähtudes eeltoodust on haldur koostanud käesoleva jaotusettepaneku. Teade andmetega, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda, on avaldatud 09. jaanuaril 2014. a vastavalt PankrS § 143 lg-le 5 väljaandes Ametlikud Teadaanded (Lisa 1).
2-11-38408
2.Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised Nõuete loetelu koos nõuete kaitsmise tulemusega on toodud nõuete kaitsmise koosoleku protokollis. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli koos lisadega edastab haldur käesoleva raugemisaruande lisana (Lisa 2). R R (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku 33 511,98 euro suuruses summas (vt nõuete kaitsmise koosoleku protokolli lisa nr 2). Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt PankrS § 153 lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt:
2.1.Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad.
2.2.Teises järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 33 511,98 eurot. Nr Võlausaldaja Tunnustatud nõude Jaotis (%) summa (EUR)
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti 48,06 0,14 % Põhja maksu-ja tollikeskuse kaudu
HK 3514,26 10,49 %
AS SEB Liising 4995,65 14,91 %
AS Krooning 24 954,01 74,46 % 33 511,98 100 %
2.3.Kolmandas järgus kuuluvad rahuldamisele tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3). Kolmanda järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna
3.järgus pole nõudeid tunnustatud. Vastavalt seadusele rahuldatakse järgmise järgu nõuded pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Kui varast ei piisa kõigi ühe järgu nõuete rahuldamiseks, rahuldatakse sama järgu nõuded võrdeliselt nõude suurusega. Vastavalt PankrS § 154 lg-le 2 alustab haldur jaotise alusel võlausaldajatele raha välja maksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.
3.Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (PankrS § 146) Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised:
1.vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad;
2.massikohustused (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida PankrS loeb masskohustuseks; vt. PankrS § 146 lg 1 p 3; § 148 lg 1 p 1, 3 ja 5) summas 703,51 eurot: pangakulu 0,00 sotsiaalmaks ajutise pankrotihalduri tasult (jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) 316,80 sotsiaalmaks pankrotihalduri tasust (arvestuslik, vt Lisa 3 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta", välja maksmata) 380,16 kuulutused väljaandes Ametlikud Teadaanded, välja maksmata 6,55 Kokku 703,51
3.pankrotimenetluse kulud (PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150) summas 2 834,89 eurot: ajutise pankrotihalduri menetluskulud (jõustunud kohtumäärus, välja maksmata) 300,00 pankrotimenetluse bürookulud (arvestuslik, vt Lisa 3 punkt 2, välja maksmata) 422,89 ajutise pankrotihalduri tasu (jõustunud kohtumäärus, riigi vahenditest on tasutud 397 eurot) 960,00 pankrotihalduri brutotasu (arvestuslik, vt Lisa 3 punkt 1 "Aruanne pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta", välja maksmata) 1 152,00 Kokku 2 834,89
2-11-38408
Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 3 538,40 eurot. Lisaks eeltoodule, haldur on teinud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks nagu jooksva raamatupidamise korraldamine. Menetlusega on kaasnenud ka märkimisväärsed bürookulud (suhtlus võlgnikuga ning võlausaldajatega telefoni ja e-posti teel, fotokoopiate tegemine, lihtkirjade ja tähitud kirjade saatmisega seotud kulud ning muu arvestuslik bürootarvete ja – tehnikaga seotud kulu), mis kuuluvad hüvitamisele. Halduri raamatupidamise- ning bürookulude katteks käesoleval hetkel väljamakseid tehtud ei ole. Eeltoodule tuginedes on R R pankrotimenetluses välja kujunenud raugemise situatsioon ning esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna R R pankrotivaras puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik tasuda edaspidiseid pankrotimenetluse kulusid, sh ajutise pankrotihalduri ning pankrotihalduri tasu.
4.Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta, sh. iga pandieseme müügist saadu kohta Pankroti väljakuulutamise aja seisuga moodustas võlgniku vara kokku 0,83 eurosenti. Realiseeritav vara võlgnikul puudus. Krediidiasutustes võlgnikul raha deponeeritud ei ole. Võlgniku sissetulek ei ole olnud piisav pankrotivara moodustamiseks, pankrotimenetluse kulude kandmiseks ega ka võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Pankrotivara ei ole võrreldes pankroti väljakuulutamise seisuga suurenenud. Panditud vara puudub.
5.Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub.
6.Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ja ei ole esitanud sellekohaseid nõudeid või hagiavaldusi.
7.Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Haldur on korraldanud üldkoosolekute läbiviimist. Haldur tutvus esitatud nõudeavaldustega ning valmistas ette ja viis läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Lisaks eeltoodule on haldur pidanud kirjavahetust võlausaldajatega ja teiste võlgnikuga seotud isikutega. Pankrotihaldur on vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse.
8.Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul R R poolt kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine ( OÜ Volcam Trans kohustuste kandmine kohtuotsuse ning käenduslepingu alusel), mitte isiklikest võlgadest. Lisaks eeltoodule on võlgnik kohustatud kohtuotsuse alusel tasuma lastele igakuist elatisraha. Püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks võib lugeda 2011. aasta algust.
9.Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta, info hagide esitamise kohta Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad.
10.Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajatel jääb raha saamata Esimeses järgus kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole esitatud.
2-11-38408
Teises ja kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud, seega jääb võlausaldajatel saamata raha tunnustatud nõude suuruses summas. Nr Võlausaldaja Tunnustatud Tunnustatud nõude osa, mille nõude summa ulatuses jääb raha saamata
(EUR)
(EUR)
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet Põhja 48,06 48,06 maksu-ja tollikeskuse kaudu
HK 3 514,26 3 514,26
AS SEB Liising 4 995,65 4 995,65
AS Krooning 24 954,01 24 954,01 Kokku 33 511,98 33 511,98
11.Muud pankrotimenetluse seisukohalt olulised asjaolud Vastavalt PankrS §-le 143 lg-le 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale. PankrS § 73 lg 7 võib võlausaldajate üldkoosoleku otsusel jätta pankrotitoimkond moodustamata, kui võlausaldajaid on vähem kui viis. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul tegi haldur ettepaneku jätta pankrotitoimkond moodustamata. Sellest lähtuvalt täidab vastavalt PankrS-le pankrotitoimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek. Käesolevaga esitab haldur kohtule raugemisaruande ja taotluse R R pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna käesolevas menetluses puuduvad vahendid, mille arvelt oleks võimalik teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid ning tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh ajutise pankrotihalduri ning pankrotihalduri tasu. Haldur teatab, et antud menetluse kulud on kokku summas 3 538,40 eurot, mille katteks on üksnes riigi vahenditest tasutud 397 eurot (osaline ajutise pankrotihalduri tasu hüvitamine), mistõttu väljamakseid kulude summas 3 141,40 eurot katmiseks tulenevalt PankrS § 146 lg-st 1 pole võimalik teha. Haldurile ei ole teada, et leiduks võlausaldajaid, kes oleks valmis tasuma edaspidiste pankrotimenetluse kulude katteks täiendavalt rahasumma deposiiti. Vastavalt PankrS § 158 lg 1 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Käesolevas aruandes on alljärgnevalt kajastatud PankrS § 162 lg 2 ja 3 andmed, millised on vajalikud esitada juhul, kui haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
12.Kohustusest vabastamine Käesolevaga esitab haldur taotluse R R pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks PankrS § 169 ja § 171 alusel. R R on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiseadus sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus muuhulgas juhul, kui haldur esitab kohtule ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku kõigi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Nõusoleku enda usaldusisikuks nimetamiseks on andnud A S, isikukood XXXXXXXXXXXX (lisa 4). Halduril puuduvad iseenesest vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlgnik on füüsiline isik ja pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu ilma, et võlgnikku kohustustest vabastataks, muutuks menetluse lõpetamise määrus selles osas, mis kajastab võlausaldajate rahuldamata jäänud nõudeid, täitedokumendiks. Samas ei oleks täitemenetluse algatamine
2-11-38408
võlgniku suhtes võlausaldajate jaoks eelduslikult tulutoovam võrreldes senise pankrotimenetlusega, kuna võlgniku sissetulek oleks ka täitemenetluses mittearestitav. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega usaldusisiku järelevalve all. Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei riku halduri hinnangul käesoleval juhul võlausaldajate huve, arvestades menetluse senist kestust. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku poolt esitatud isiku nimetamisele usaldusisikuks. 20.12.2013.a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu otsus, et juhul, kui kohus otsustab algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on üldkoosolek nõus A S’i (isikukood XXXXXXXXXXXX) nimetamisega võlgnik R R usaldusisikuks (Lisa 5).
13.Menetlusabi taotlus Käesolevas pankrotimenetluses puudub vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh ajutise pankrotihalduri ning pankrotihalduri tasu. Antud pankrotimenetlusega seotud kulud, mis on vara puudumise tõttu väljamaksmata, kuid mis seaduse kohaselt kuuluvad väljamaksmisele, moodustavad kokku 3 141,40 eurot. Pankrotivaras puuduvad igasugused vahendid, mistõttu on õigustatud kulude katmine ja halduri tasu maksmine riigi vahenditest vastavalt PankrS §-le 65 lg-le 11. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Alates 01.01.2010.a kehtiva pankrotiseaduse § 65 lg 11 sätestab, et kui võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Käesoleval juhul tulevad loetletud isikutest kõne alla üksnes pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 krooni. Justiitsministeerium, prof. Paul Varul, Eesti Pankrotihaldurite Koda, ekspertnõukogu maksejõuetusõiguse ja tsiviiltäitetoimkond, Eesti Advokatuuri Juhatus ning Kohtutäiturite Täiskogu Juhatus jõudsid ühisele kokkuleppele Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE menetlemisel muudatusettepaneku osas. Muudatusettepaneku loetelu punkt 20 selgitab järgmist: kui kohus määrab halduri tasu ja kulutuste katteks PankrS § 65 lõike 11 alusel, võib selle hüvitamiseks määrata menetlusabi. Tagastamatu menetlusabina võib määrata kuni 6200 krooni (397 eurot). Kui halduri tasu ja kulutused on suuremad, võib määrata lisaks menetlusabi, mis mõistetakse riigi tuludesse. Arvestades eelpool toodut, ei piirdu riigipoolne menetlusabi ainult 397 euroga juhul, kui seda ületav osa mõistetakse välja riigi tuludesse. Võlgniku rahalistest vahenditest ei ole võimalik halduri tasu ja halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikke kulutusi hüvitada. Puuduvad ka muud laekumised pankrotivarasse. Pankrotihaldur on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata lisaks menetlusabi halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, mis mõistetakse riigi tuludesse.
2-11-38408
Eeltoodut arvestades palub pankrotihaldur lahendada võlgniku menetlusabi taotlus sisuliselt ning määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest summas 3 141,40 eurot, millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele R Rlt. Lähtudes eeltoodust teeb haldur PankrS § 157 p 2 ja 158 alusel ettepaneku: 1) lõpetada füüsilisest isikust võlgniku R R, isikukood XXXXXXXXX, pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks; 2) jätta R R pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik R R kanda ja anda võlgnikule pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks menetlusabi, sh 397 euro ulatuses tagastamatut menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel; 3) määrata R R pankrotihalduri Terje Eipre töötasu suuruseks 1 152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot. 4) kinnitada R R pankrotimenetluse kulud kokku summas 3 538,40 eurot, sealhulgas pankrotihalduri tasu 1 152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot; 5) rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 141,40 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank), millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele võlgnikult R Rlt; 6) algatada võlgnik R R kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS §-le 171; 7) määrata R R usaldusisikuks PankrS § 172 mõttes A S (isikukood XXXXXXXXXXXX). 8) vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest füüsilisest isikust võlgniku R R pankrotihaldurina.
KOHTU SEISUKOHT
Hagita menetluses lahendatavaks asjaks on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 122) ning menetluslikud alused sätestatud TsMS-s ja pankrotiseaduses (PankrS). Vastavalt PankrS § 3 lg-le 3 pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohtul tuleb lahendada pankrotimenetluses esitatud avaldus. PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 158); PanrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast PankrS § 158 lg-s 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole PankrS §-s 149 nimetatud õigusi (PankrS § 158 lg 3). Pärast PankrS § 158 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid (PankrS § 158 lg 3). Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 158 lg 4).
2-11-38408
PankrS § 162 lg 2 kohaselt lõpparuandes märgitakse: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused; 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PankrS § 162 lg 2) Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 2). Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3). PankrS § 163 lg 5 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi (PankrS § 163 lg 6). Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7). PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks avalduse sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid pankrotimenetluse raugemise. Kohus asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 ja 158 lg 4 alusel. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotiseaduse § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotihalduri aruandest ja asja materjalidest nähtuvalt ei jätku antud pankrotimenetluses pankroti varast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete
2-11-38408
tegemiseks. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik maksnud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli R R poolt kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine ( OÜ Volcam Trans kohustuste kandmine kohtuotsuse ning käenduslepingu alusel). Lisaks on võlgnik kohustatud kohtuotsuse alusel tasuma lastele igakuist elatisraha. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur Terje Eipre tuleb vabastada pankrotihalduri kohustusest. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus peab kohus põhjendatuks määrata halduri tasuks kokku 1152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot ning põhjendatud kulutuste suuruseks tuleb kinnitada 3538,40 eurot, sealhulgas pankrotihalduri tasu 1 152,00 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks 380,16 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on R R pankrotimenetluses tasu taotlemisel arvestanud tunnitasuga 64 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2, p 3 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 65 lg 11 tuleb rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 3 141,40 eurot (tasu kanda Terje Eipre arveldusarvele nr 221010087232 AS-s Swedbank), millest 397 eurot ei mõisteta riigi tuludesse välja. Ülejäänud osas kuulub summa riigile väljamõistmisele võlgnikult R Rlt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. R R esitas kohtule 10.10.2011 ka avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. R R on kinnitanud avalduses, et temale pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kohtule
2-11-38408
teadaolevalt antud juhul ei esine. Võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R R kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on palunud määrata R R usaldusisikuks PankrS § 172 mõttes A S (isikukood XXXXXXXXXXXX). Kohus kohustab usaldusisikut täitma PankrS §-e 173 lg 2, lg 3 ja lg 4 nõudeid ning pidama sellekohast arvestust. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). PankrS § 5 lg 1 kohaselt pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse PankrS-s ettenähtud juhtudel. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS 5 lg 3). PankrS § 164 lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lg-le 2 või § 163 lg-le 2 vastuväite (PankrS § 164 lg 2). TsMS § 661 lg 1 kohaselt määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas (TsMS § 661 lg 2).