Kohtulahend

Asjaolud ja hageja nõue T R esitas töövaidluskomisjonile avalduse AS-i Raunisaar vastu töölepinguseaduse (TLS) § 100 lõigete 1 ja 5 alusel hüvitise ja saamata jäänud töötasu 7784, 60 euro saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 5. oktoobri 2012. a. otsusega osaliselt T R avalduse ja mõistis T R kasuks välja töötasu 4888, 13 eurot. T R esitas 3. novembril 2012. a. Harju Maakohtule hagi AS-i Raunisaar vastu TLS § 100 lõigete 1 ja 5 alusel hüvitise ja saamata jäänud töötasu 2968, 31 euro saamiseks. 31. jaanuaril 2013. a. esitas AS Raunisaar Harju Maakohtule taotluse läbi vaadata T R Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses. Harju Maakohtu 2. aprilli 2013. a. määrusega on T R esitatud hagi ja AS-i Raunisaar esitatud taotlus liidetud ühte menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1. septembril 2008. a. määramata ajaks töölepingu nr. 2/2008. Hageja võeti tööle raamatupidajana töötasuga 4350 krooni (278, 02 eurot) kuus. Vabariigi Valitsus kehtestas 22. detsembril 2011. a. määruse nr. 169 alusel töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1, 80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus alates 1. jaanuarist 2012. a. Hageja sai 9. juulil 2012. a. kostjalt teate, milles on kirjas, et kostja ütleb 12. juulil 2012. a. üles töölepingu TLS § 89 lg. 1 alusel seoses majandustegevuse mahu vähenemise ja raamatupidamise ümberkorraldamisega ja sellest tuleneva põhjendatud vajadusega kaotada raamatupidaja ametikoht. Kostja ei maksnud hagejale hüvitist TLS § 100 lg. 1 alusel, sellest tulenevalt tuleb kostjal maksta hagejale hüvitis ühe kuu keskmise töötasu 278, 02 euro ulatuses. Hageja töösuhe kostja juures kestis 3 aastat 10 kuud ja 12 päeva, seoses sellega pidi kostja hagejale ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva, kostja teatas sellest ette aga 3 kalendripäeva. TLS § 100 lg. 5 alusel tuleb kostjal maksta hagejale hüvitist 19 vähem ette teatatud päeva eest summas 250, 45 eurot (290 : 22 x 19).

2(8)

TLS § 28 lg. 2 p. 2 alusel tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Perioodil 1. märtsist 2010. a. kuni 30. juunini 2012. a., s. o. 28 kuu eest ei maksnud kostja hagejale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 28 kuu töötasu 7856, 44 euro ulatuses. Hageja palus kostjalt kokku välja mõista 8340, 60 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja on kohut eksitanud. Sisuliselt väidab hageja, et ta on ligikaudu 2 aastat Raunisaar AS-is tasuta töötanud. Hageja see väide ei vasta tõele. Ei ole eluliselt usutav, et inimene töötas täiskoormusega 2 aastat tasuta, ilma et ta oleks saatnud tööandjale pretensiooni palga saamata jäämise kohta. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tegelikult sai hageja palka äriühingust Raunistal AS, kus ta töötas raamatupidajana. Poolte vahel eksisteeris kokkulepe, mille kohaselt teeb hageja raamatupidamist Raunistal AS-ile ja ühtlasi Raunisaar AS-ile, kuna Raunisaar AS-i puhul on tegemist mitteaktiivse äriühinguga (sisuliselt külmutatud projektiga) ning Raunisaar AS-i raamatpidamine oli minimaalne (kuskil 4 - 5 algdokumenti aastas). Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hagejale välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku eest 1. märtsist 2010. a. kuni 30. juunini 2012. a. kokku 7856, 44 eurot ja hüvitised - TLS § 100 lg. 1 alusel summas 278 eurot ja TLS § 100 lg. 5 alusel summas 250, 45 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Vaidlust ei ole, et hageja ja AS-i Raunistal vahel on 31. märtsil 2007. a. sõlmitud tööleping nr. 1/2007, mille alusel hageja töötas AS-is Raunistal raamatupidaja ametikohal ja mille AS Raunistal ütles 9. juulil 2012. a. alates 12. juulist 2012. a. TLS § 89 alusel üles. AS Raunistal on 11. juulil 2012. a. hageja arvele üle kandnud 2724, 55 eurot selgitusega „Final Salary Settlement“. 1. septembril 2008. a. on poolte vahel sõlmitud tööleping nr. 2/2008, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle raamatupidajana töötasuga 4350 krooni kalendrikuus. Nimetatud lepingu on kostja esindajana sõlminud kostja juhatuse liige I. X. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles 9. juuli 2012. a. avaldusega TLS § 89 lg. 1 alusel seoses majandustegevuse mahu vähenemise ja raamatupidamise ümberkorraldamisega ning sellest tulenevalt põhjendatud vajadusega kaotada raamatupidaja ametikoht alates 12. juulist 2012. a. Selle avalduse on allkirjastanud kostja juhatuse liige X X. TLS § 4 lg. 1 järgi kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseaduses (VÕS) lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 8 lg. 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingupooled võivad lepingulistest kohustustest vabaneda kas lepingulistel või seadusest tulenevatel alustel. TLS § 15 lg. 2 p. 1 kohustab töötajat tegema kokkulepitud tööd ja TLS § 28 lg. 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, mis arvutatakse ja makstakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe, et hageja teeb raamatupidamist AS-le Raunistal ja AS-le Raunisaar, kuid saab töötasu üksnes AS-ilt Raunistal. Tunnistaja X Xi ja kostja seadusliku esindaja X Bubanaja poolt antud ütlused taolist kokkulepet ei tõenda. Tunnistaja X Xi oli nii AS-i Raunisaar kui AS-i Raunistal nõukogu liige ja tema ütluste kohaselt oli X X varasemalt mõlema äriühingu juhatuse liige, kes tegeles mõlema firma juhtimisega ja andis temale informatsiooni tegevuse kohta. X rääkis, et tuleb tööle võtta raamatupidaja, kes tegeleb kõikide firmade raamatupidamisega. Juttu oli hageja tööle võtmisest AS-i Raunistal, sest AS-is Raunisaar tegevust viimasel ajal ei olnud. Tunnistaja ei teadnud, et hageja ja AS-i Raunisaar vahel oli sõlmitud tööleping. Sellest, et hageja oli AS-i Raunisaar töötaja, sai tunnistaja teada alles siis, kui toimus hageja 3(8)

vallandamine Raunistal AS-ist. Tunnistajal ei olnud hagejaga juttu sellest, et hageja saab töötasu AS-ilt Raunisaar. Hageja ei ole kunagi tunnistajale kurtnud, et hageja ei saa töötasu AS-ilt Raunisaar. AS-is Raunisaar pole kunagi raamatupidajat olnud. Kostja seaduslik esindaja X X, kes sai kostja juhatuse liikmeks 2012. a., andis ütlusi, et ta sai hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust teada AS-iga Raunistal töölepingu lõpetamisel. Ta ei teadnud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu olemasolust, kuna lepingut ei olnud kooskõlastatud Torontos. Ta teadis, et AS-il Raunisaar oli üks töötaja ja see oli X X, kes elas Hiiumaal ja tegi tööd seoses projektiga. Töölepingu ülesütlemisavaldus on vormistatud selleks, et lõpetada hagejaga tööleping, mille alusel on hageja tööl AS-is Raunistal. Hageja soovis, et nad vormistaksid samasuguse paberi ka AS-i Raunisaar kohta. X X sai siis aru, et on sõlmitud tööleping hageja ja AS-i Raunisaar vahel. 2010. a. ei olnud X X kostja tegevusse aktiivselt kaasatud. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg. 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi, ÄS § 307 lg. 1 kohaselt võib aktsiaseltsi kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et lepingu sõlmimise ajal 1. septembril 2008. a. oli kostja juhatuse liikmeks I. X. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kuni 18. märtsini 2010. a. on kostja hagejale töötasu maksnud. Hageja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on ajavahemikus 5. jaanuarist kuni 18. märtsini 2010. a. AS Raunisaar maksnud hagejale palka kokku 13.360 krooni. TSD kokkuvõtte kohaselt on 2010. a. deklareeritud AS-i Raunisaar poolt hagejale väljamakseid summas 17.400 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja vahel 1. septembril 2008. a. sõlmitud kehtiv tööleping ja kostja on täitnud hagejaga sõlmitud töölepingut ja on kuni 18. märtsini 2010. a. maksnud hagejale töölepinguga kokku lepitud töötasu. Asjaolu, et kostja nõukogu ei olnud teadlik kostja juhatuse liikme poolt hagejaga töölepingu sõlmimisest ja selle täitmisest, ei tee töölepingut kehtetuks. Asjaolu, kas kostja juhatuse liikmel oli õigus sõlmida hagejaga tööleping kostja juures raamatupidajana töötamiseks või mitte, ei mõjuta kostja ja hageja kui kolmanda isiku vahel sõlmitud töölepingu kehtivust. Asjaolu, et hageja ei öelnud töölepingut varem üles ja ei ole esitanud kostja nõukogu liikmetele pretensioone seoses töötasu saamata jäämisega, ei tähenda, et hageja käitumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Töötaja ei ole kohustatud töötasu maksmisega viivitamisel töölepingut kohe üles ütlema ega saamata jäänud töötasu sisse nõudma, ta võib teha seda ka hiljem, näiteks, põhjusel, et soovib ära hoida töösuhte halvenemist ja lahendada vaidluse kokkuleppega. Hageja ja AS-i Raunistal vahel oli sõlmitud tööleping töötamiseks raamatupidajana AS-is Raunistal. AS-i Raunistal arveldusarvetest nähtuvalt kuni AS-i Raunistal poolt töölepingu ülesütlemiseni on hageja saanud igakuiselt palka AS-ist Raunistal. Hageja poolt kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvalt selgitasid kostja juhatuse liikmed, et palka pole võimalik maksta seoses majanduslangusega. Hagejale räägiti, et kui AS Raunistal projekt müüakse maha, siis kõik võlad likvideeritakse. Hageja nägi, et X X oli raha makstud ja hageja ootas rahulikult, kuni makstakse palka ka temale. Hageja töötas juhatuse liikmete alluvuses ja nemad töötasid X Xiga ja sellega seoses ei ole ta pöördunud palga küsimuses Xi poole. Hagejat rahuldas juhatuse liikme vastus. Juhatuse liikmed ei olnud kedagi petnud, kuna nad maksid töötasu X X. Olukorras, kus hagejale siiski maksis jätkuvalt töötasu AS Raunistal, kuid pärast 18. märtsi 2010. a. ei maksnud töötasu AS Raunisaar, on usutav hageja selgitus, et rahaliste vahendite puudumise tõttu ei olnud AS-l Raunisaar võimalik hagejale töötasu välja maksta, kuid hageja usaldas kostja juhatuse liikmeid ja lootis, et kostja majandusliku seisundi paranemisel maksab kostja talle saamata jäänud töötasu välja. Hageja ja kostja vahel kehtis töösuhe 1. septembrist 2008. a. kuni 12. juulini 2012. a. TLS 15 lg. 2 punktide 1 ja 4 kohaselt on töötaja töölepingujärgseteks kohustusteks muuhulgas teha kokkulepitud tööd ja täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning täita õigel 4(8)

ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Kohustus kindlustada töötaja kokkulepitud tööga ning anda selgeid ja õigeaegseid korraldusi lasub TLS § 28 lg. 1 p. 1 kohaselt tööandjal. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hageja ja kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlusega ning tunnistaja X Xi ütlustega on leidnud tõendamist, et hageja täitis kostja juures raamatupidaja tööülesandeid kuni töölepingu lõppemiseni 12. juulil 2012. a. Hageja vande all antud ütluste kohaselt, kuna AS-i Raunisaar mastid asusid eraisikute maal, siis igakuiselt maksis AS Raunisaar renditasu. Kuna AS Raunisaar oli käibemaksukohustuslane, siis esitas hageja igakuiselt käibemaksudeklaratsioone. Maksis töötasu X X. Koostas bilansi, majandusaasta aruande, töötas audiitori ja maksuametiga. Hageja tegi kõike, mis oli seotud AS-i Raunistal ja AS-i Raunisaar raamatupidamisega. Tunnistaja X Xi ütlustest nähtuvalt puutus ta hagejaga kokku. Eestis käies suhtles firma töötajatega. Kui hageja võeti tööle, siis X selgitas, kes hakkab tööle ja mis on töövaldkond. X rääkis, et tuleb võtta tööle raamatupidaja, kes tegeleb kõikide firmade raamatupidamisega. Hageja tegi raamatupidamist AS-is Raunistal, tunnistaja alati vaatas mõlemat firmat tervikuna. Raunisaar AS polnud aktiivne firma, võib olla maksekorraldus kahe-kolme kuu jooksul tuli teha. Kui hageja võeti tööle AS-i Raunista,l mõeldi seda, et hageja teostab vajaduse korral mõned maksekorraldused, mis on seotud Raunisaar AS-iga. Raunisaar AS tegi mõned maksed, aga neid oli vähe ja neid ei teostatud igakuiselt, makseid tegi hageja. Kostja seadusliku esindaja X X vande all antud ütlustest nähtuvalt teadis ta seda, et hageja on AS-i Raunistal raamatupidaja, kes tegi raamatupidamist ka AS-ile Raunisaar. Ilmselt on ta kokku puutunud hagejaga siis, kui aktiivselt hakkas Eestis käima. X Xle oli selge, et hageja töötab raamatupidajana AS-is Raunistal ja AS-is Raunisaar. Talle ei ole selge, kuidas on korraldatud raamatupidamine Eestis. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja täitis AS-iga Raunisaar sõlmitud töölepingust tulenevaid raamatupidaja tööülesandeid. Kuna AS-i Raunisaar tegevus ei olnud viimastel aastatel aktiivne, siis hageja töömaht oli tõenäoliselt üsna väike. Samas tuleb äriühingutel sõltumata majandustegevuse aktiivsusest esitada igakuiselt Maksu- ja Tolliametile deklaratsioone ja üks kord aastas äriregistrile äriühingu majandusaasta aruanne. Vaidlust pole selle üle, et hageja on neid raamatupidaja tööülesandeid täitnud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepinguga kokku lepitud hageja töötasuks oli 4350 krooni, mis töölepingu sõlmimise ajal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu miinimummäär ning arvestades, et hageja töötas kostja raamatupidajana miinimumpalga eest, ei saanudki eeldada, et hagejal oleks olnud märkimisväärne töökoormus. Asjaolu, et X X ja X X ei teadnud, et hageja teostas AS-i Raunisaar raamatupidamist kostjaga sõlmitud töölepingu alusel, ei oma tähtsust, sest hagejaga on töölepingu sõlminud kostja juhatuse liige ning kostja nõukogu liikmel ei ole seadusest tulenevalt pädevust kostja esindamiseks ja kostja nimel tehingute tegemiseks. TLS § 28 lg. 2 p. 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu kohaselt oli hageja töötasu suuruseks 4350 krooni (278, 02 eurot). Vaidlust pole selle üle, et kostja ei ole hagejale maksnud töötasu ajavahemikus 1. märtsist 2010. a. kuni 30. juunini 2012. a. Hageja esitatud töötasu arvestuse kohaselt on tal eelnimetatud ajavahemiku eest jäänud saamata töötasu 7856, 44 eurot. Kostja töötasu arvestusele vastuväited pole esitanud, see rahasumma tuleb kostjalt välja mõista. 9. juuli 2012. a. töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 89 lg. 1 alusel alates 12. juulist 2012. a. Vastavalt TLS § 100 lõikele 1 peab tööandja maksma töötajale koondamishüvitist ühe kuu keskmise 5(8)

töötasu ulatuses. Kostja hagejale TLS § 100 lg. 1 alusel koondamishüvitist maksnud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on AS Raunistal 9. juulil 2012. a. öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 89 lg. 1 alusel ja 11. juulil 2012. a. on hageja arveldusarvele AS-i Raunistal poolt tasutud 2724, 55 eurot. Kuna samaaegselt AS-iga Raunisaar on hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud ka AS Raunistal, siis AS-i Raunistal poolt 11. juulil 2012. a. hageja arveldusarvele kantud hüvitise näol on ei ole tegemist AS-i Raunisaar poolt hagejale töölepingu ülesütlemisel tasumisele kuuluva hüvitisega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista koondamishüvitise 278 eurot. Kuna hageja ei olnud viimase kuue kuu jooksul enne töölepingu ülesütlemist töötasu saanud, siis tuleb hageja töölepingujärgne tasu lugeda võrdseks hageja keskmise töötasuga. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks TLS § 100 lg. 1 alusel hüvitis 278 eurot (bruto). TLS § 97 lg. 2 p. 2 kohaselt peab tööandaja töölepingu erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töösuhe on kestnud tööandja juures üks kui viis aastat - vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja poolt hagejale 9. juulil 2012. a. esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse kohaselt lõppes hageja tööleping 12. juulil 2012. a. Seega teatas kostja töölepingu ülesütlemisest hagejale ette 3 kalendripäeva. TLS § 100 lg. 5 sätestab, et kui tööandja ütleb töölepingu ülesütlemisest ette vähem kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida ta oleks võinud saada ettenähtud tähtaja järgimisel. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a. määruse nr. 169 alusel kehtestatud töötasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2012. a. on täistööajaga töötamisel 1, 80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise 19 tööpäeva eest 250, 45 eurot. Kostja hageja hüvitise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole ja kostjalt tuleb hageja kasuks TLS § 100 lg. 5 alusel välja mõista hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest 250, 45 eurot (bruto). Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ning analüüsimata rea Raunisaar AS-i olulisi väiteid ja tõendeid. Eluliselt ei ole usutav, et inimene töötas täiskoormusega 2 aastat tasuta, ilma et ta oleks saatnud tööandjale pretensiooni palga mittesaamise kohta. Hageja ei ole väidetavat töölepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust (väidetavast palga mittemaksmisest) teada sai või pidi teada saama. Taoline hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Iga mõistlik inimene oleks pidanud 2-aastase perioodi jooksul kas või ühel korral tööandjaga ühendust võtma, et välja selgitada töötasu mittemaksmisega seonduvad asjaolud. Kohus leidis, et asjaolu, kas kostja juhatuse liikmel oli õigus sõlmida hagejaga tööleping kostja juures raamatupidajana töötamiseks või mitte, et mõjuta ÄS § 307 lõikest 1 tulenevalt kostja ja hageja kui kolmanda isiku vahel sõlmitud töölepingu kehtivust. Samas ei andnud kohus hinnangut asjaolule, et hageja vande all antud ütlustest tuleneb, et midagi ei tehtud ilma nõukogu liikme otsuseta. Seega oli hageja teadlik asjaolust, et äriühingu juhatuse liikmel polnud õigust töölepingut sõlmida ilma nõukogu loata. Asjaolu, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe, mille kohaselt teeb hageja raamatupidamist Raunistal AS-ile ja ühtlasi Raunisaar AS-ile, on tõendatud alljärgnevate tõenditega. Tunnistaja X Xi (kostja nõukogu liige) ütlused: „Puutusin hagejaga kokku. Eestis käies suhtlesin firma töötajatega. Kui hageja võeti tööle, siis X selgitas, kes hakkab tööle ja mis on töövaldkond. X rääkis, et tuleb tööle võtta raamatupidaja, kes tegeleb kõikide firmade raamatupidamisega. Juttu oli hageja tööle võtmisest Raunistal AS-i, sest Raunisaar AS-is tegevust viimasel ajal polnud. Ma sain hiljuti teada, et hageja on tööle võetud AS-i Raunisaar. Varem ma ei olnud sellest teadlik. Me pole kunagi arutanud hagejaga mitte mingist rahalisest 6(8)

kompensatsioonist AS-is Raunisaar. Ma ei teadnud, et hageja ja Raunisaar AS-i vahel on sõlmitud tööleping. Sellest, et hageja oli AS-i Raunisaar töötaja või oli mingi tööleping sõlmitud, sain teada siis, kui toimus hageja vallandamine Raunistal AS-ist. Me alati vaatasime mõlemat firmat tervikuna. Raunisaar AS polnud aktiivne firma. Kui hageja võeti tööle AS-i Raunistal, mõtlesime seda, et hageja teostab vajaduse korral mõned maksekorraldused, mis on seotud Raunisaar AS-iga. Raunisaar AS-is ei toimunud praktiliselt midagi. Mõned aastad tagasi teostasime Hiiumaal tuulemõõtmised. Alates mõõtmiste teostamisest ei toimunud mingit tegevust Raunisaar AS-is, kuna projekt oli peatunud. Mina ei teadnud, et Raunisaar AS maksis hagejale töötasu. Minul oli juttu hagejaga sellest, et hageja töötab ametlikult Raunistal AS-is ja teeb tööd ka Raunisaar AS-ile. Minul ei olnud juttu hagejaga, et hageja saab töötasu Raunisaar AS-ilt. Hageja ei ole kunagi kurtnud, et ta ei saanud töötasu Raunisaar AS-ist. Kui ma käisin Eestis ja suhtlesin töötajatega ning küsisin, kas kõik oli korras, siis mulle küsimusi ei esitatud. X X polnud õigust töölepingut sõlmida ilma minu loata. Mul polnud eesmärki vallandada hageja AS-ist Raunisaar, kuna minu teadmise järgi hageja seal ei töötanud”. Juhatuse liikme X X ütlustest tuleneb: „Ma ei olnud teadlik, et hageja ja kostja vahel on tööleping. Lepingu olemasolu tuli välja enne seda, kui hageja oli AS-ist Raunistal vallandatud. Me ei teadnud selle lepingu olemasolust, kuna lepingu sõlmimine polnud kooskõlastatud Torontos. Ma teadsin, et hageja on raamatupidaja, kes on AS-i Raunistal töötaja vastavalt AS-i Raunistal ja hageja vahel sõlmitud töölepingule. Ta tegi ka AS-ile Raunisaar raamatupidamist”. Nimetatud ütlustega on tõendatud, et hageja pole kordagi võtnud kostjaga ühendust palga mittesaamise teemal. Samas kinnitas hageja kohtuistungil, et midagi ei tehtud ilma nõukogu liikme otsuseta. Nõukogu liige X X kinnitas kohtuistungil, et hageja ei ole kunagi kurtnud, et ta ei saanud töötasu Raunisaar AS-ist. Hageja taoline käitumine viitab üheselt sellele, et hageja tegelikkuses teadis, et reaalsed töösuhted on tal hoopis Raunistal AS-iga, kust ta sai palka. Hageja oleks pidanud Raunisaar AS-i temapoolsest väidetavast töölepingu rikkumisest teavitama. Hageja ei ole Raunisaar AS-i mitte mingisugusel viisil oma pretensioonidest informeerinud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on õige ja piisavalt motiveeritud, kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 ei pea vajalikuks seda korrata. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Vaidlustatud ei ole maakohtu otsuses tuvastatud asjaolusid, et pooled sõlmisid 1. septembril 2008. a. töölepingu, mille tööandja ütles üles 9. juuli 2012. a. avaldusega TLS § 89 lg. 1 alusel alates 12. juulist 2012. a., et hageja oli kostja juurde tööle võetud raamatupidajana ning et kuni märtsini 2010. a. maksis kostja hagejale töölepingus kokku lepitud miinimumpalka. Vaidlust ei ole ka selle üle, et alates sellest ajast kuni töölepingu lõpetamiseni ei ole kostja hagejale palka maksnud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et samal ajavahemikul töötas hageja raamatupidajana ka AS-is Raunistal, kellelt sai selle isikuga sõlmitud töölepingus kokku lepitud palka. Iseenesest on võimalik, et töötaja töötab üheaegselt mitme tööandja juures, saades kõigilt ka tasu. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et oma väidet, nagu oleksid pooled sõlminud kokkuleppe selle kohta, et hageja teeb raamatupidaja tööd mõlemale eespoolnimetatud äriühingule, kuid tasu saab vaid ühelt (AS-ilt Raunistal), ei ole kostja tõendanud.

7(8)

Kõigepealt on see väide vastuolus hagejaga sõlmitud kirjaliku töölepingu tingimustega, mille kohaselt kostja kohustus maksma hagejale palgaks 4350 krooni kuus (tl. 14), kusjuures puudub igasugune viide sellele, nagu sisalduks see tasu AS-i Raunistal poolt makstavas tasus. Niisugust viidet ei sisalda ka hageja ja AS-i Raunistal vahel sõlmitud tööleping (tl. 33 – 35). See väide on vastuolus ka kostja tegeliku käitumisega pärast töölepingu sõlmimist, sest kuni märtsini 2010. a. on kostja maksnud hagejale töötasu kõrvuti AS-i Raunistal poolt makstava töötasuga (kostja omaksvõtt ja kirjalikud tõendid tl. 13, 19 ja 23), töölepingu on ta üles öelnud (tl. 25 – 26) ning on kohustunud seoses sellega maksma hagejale seaduses ettenähtud hüvitist, arvestades keskmist palka (tl. 16 – 17 ja 25 – 26). Neid kirjalikke tõendeid ei lükka ümber kostja nõukogu liikme X Xi poolt tunnistajana antud ütlused või praeguse juhatuse liikme X X vande all antud seletused. Pealegi ei saa kummagi ütlustest järeldada, nagu oleksid nad sõlminud hagejaga kostja poolt väidetud kokkuleppe. X X on oma ütlustes, mida apellatsioonkaebuses on refereeritud, vaid möödaminnes märkinud, et tal oli juttu hagejaga sellest, et hageja töötab ametlikult Raunistal AS-is ja teeb tööd ka kostjale, aga need ütlused on üldsõnalised ega sisalda piisavaid faktiväiteid jutuajamise toimumise asjaolude ja sisu ning tunnistaja õiguse kohta kostja nimel kokkuleppeid sõlmida, nii et ainuüksi nende põhjal ei saaks üldse järeldada mingi pooltevahelise kokkuleppe sõlmimist. Asjaolu, et X X hagejaga sõlmitud töölepingust ei teadnud, ei anna ammugi alust väitele kostja poolt väidetud kokkuleppe olemasolu kohta. Apellatsioonkaebusest ei nähtu ka, kuidas tuleks apellandi arvates kaebuses refereeritud ütlusi hinnata ja millised konkreetsed ütlused annavad aluse järeldusele hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohta, mille kohaselt hageja ei pidanudki kostjalt töötasu saama. Maakohus leidis ka õigesti, et isegi kui tööleping hagejaga oleks sõlmitud ja töötasu makstud kostja juhtimisorganite omavahelisi suhteid rikkudes, ei oleks sel mõju väljapoole äriühingu sisesuhet, sealhulgas hagejaga sõlmitud töölepingule olenemata sellest, kas hageja kostja juhtimisorganite omavahelisest sisesuhtest teadis või mitte. Samas ei saa asjaolust, et hageja väitel ei tehtud kostja juures midagi nõukogu teadmata, siiski ka veel järeldada, nagu oleks hageja olnud teadlik, et kostja juhatuse liige ei olnud õigustatud temaga töölepingut sõlmima. Pealegi ei ole kostja asjaolu, et pooltel oli kehtiv tööleping, ka vaidlustanud, seega on aga väide sisesuhtest tulenevalt juhatuse liikmel töölepingu sõlmimiseks õiguse puudumisest ka asjakohatu. Lisaks sellele on hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetanud ja hagejale sellega seotud hüvitist maksma kohustunud juhatuse liige, kelle õigust seda teha ei ole kostja isegi kahtluse alla seadnud. Seega on aga kostja väited vastuolus juba tema enda käitumisega nii töösuhte loomisel, selle kestel kui lõpetamisel. Kostja vastuolulisi väiteid võrreldes tema käitumisega ei saa õigustada asjaoluga, et kostja juhatuse ja nõukogu liikmed ei tunne seadusi, mida äriühingu peavad järgima. Lepingu ülesütlemine on poole õigus, mitte kohustus, sestap jääb õiguslikult mõistetamatuks apellatsioonkaebuses hageja käitumise suhtes tehtud etteheide, mis puudutab töölepingu üles ütlemata jätmist vaatamata sellele, et tööandja oma töötasu maksmise kohustust pika ajavahemiku jooksul ei täitnud. Hagi ei saa rahuldamata jätta üksnes põhjendusel, et hageja pöördus oma nõuetega otse töövaidluskomisjoni ega esitanud neid eelnevalt tööandjale. Et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud kooskõlas TsMS § 171 lõikega 1 apellandi kanda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.