Kohtulahend

Asjaolud ja hageja nõue A K esitas Harju Maakohtule 29. oktoobril 2012. a. hagi Ristiku 95 GÜ (likvideerimisel) vastu omandiõiguse tuvastamiseks osamaksule garaažiühistus, mis on seotud garaažiboksiga 300, millele tal on ainukasutusõigus. Hageja on Ristiku 95 GÜ (likvideerimisel) liige ja tema ainukasutuses on 2 garaažiboksi - nr. 235 ja nr. 300. Esimene liikmelisus (boks 235) on omandatud 17. mail 1998. a. ja teine liikmelisus (boks 300, mis dokumentides on märgitud ühiskasutatavate ruumidega numbrite 30 ja 31 all) 20. jaanuaril 1999. a. Seoses hooneühistuseaduse (HÜS) vastuvõtmisega otsustati ümber kujundada Ristiku 95 GÜ korteriühistuks. 6. juulil 2011. a. toimus Ristiku 95 GÜ (likvideerimisel) liikmete üldkoosolek, mille päevakorras oli liikmemaksu määra ning garaažihoone eksplikatsiooni ja korteriomanditeks jagamise plaani kinnitamine. Hageja ei koosolekul ei osalenud, kuna ta ei viibinud Eestis. Tutvunud üldkoosoleku 6. juuli 2011. a. protokolliga ja seal kinnitatud dokumentidega, avastas hageja, et tema ainukasutuses olev boks nr. 300 on dokumentides märgitud ühiskasutatavate ruumidena numbrite 30 ja 31 all kui remondiboks ja panipaik. Samas oli protokollis kirjas, et likvideerija teavitas üldkoosolekut, et neid ruume renditakse hagejale ja omandiõigust temal nendele ruumidele ei ole. Hageja esitas hagi 6. juuli 2011. a. otsuste kehtetuks tunnistamiseks, asi on ringkonnakohtu menetluses (2-11-40706). Ristiku 95 GÜ (likvideerimisel) on mittetulundusühing, mis asutati asutajate koosoleku 17. veebruari 1997. a. otsuse alusel ja mille eesmärgiks oli jätkata senise garaažikooperatiivi GK-200 tegevust. Asutamislepingu p. 5 kohaselt deklareerisid asutajad igaüks eraomandina ehitatud garaažiboksi turuväärtuseks 40.000 krooni, mis kokku moodustavad Ristiku 95 GÜ kinnisvara üldväärtuses 5.280.000 krooni ilma maa maksumuseta, millest tulenevalt moodustus 132 osakut (5.280.000 : 40.000 = 132). Hageja omandas 20. jaanuaril 1999. a. osaku ühistu liikmelt Ž T, kelle valduses oli garaažiboks nr. 300 hinnaga 6000 USA dollarit. Hageja on heauskne garaaži omandaja, kuna osa 2(11)

omandamisel lähtus ta tol ajal kehtivast Ristiku 95 GÜ põhikirja osa V punktist 3. Kõik nõuded garaažiboksi omandamiseks ja valdamiseks olid täidetud ja juhatuse 20. jaanuari 1999. a. otsusega astus hageja Ristiku 95 GÜ liikmeks ning talle anti üle garaažiboksile nr. 300 kuuluv liikmeraamat nr. 88. Sellest ajast kuulub hagejale kaks osakut garaažiühistus, mis annab talle õiguse garaažibokside 235 ja 300 valdamiseks. Peale teise osaku omandamist võttis hageja garaažiühistu liikmena osa maa erastamisest detsembris 1999. a. kui garaažiboksi 300 ainukasutaja. Boksi 300 pind on suurem kui teistes boksides. See boks eraldati üldkasutatavast hooneosast ainukasutuseks ja anti ainukasutusse uuele kooperatiivi liikmele X Xle 1996. a. volinike koosoleku otsusega, kelle pädevusse kuulus liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning garaažibokside jaotamine liikmete vahel. Garaažikooperatiivi 1996. a. kehtinud põhikirja p. 37 kohaselt on kooperatiivi liikmete koosolek kõrgem kooperatiivi juhtorgan, kelle pädevusse kuulub ka liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine ning garaažibokside jaotamine liikmete vahel. Samuti sisseastumis- ja osamaksu suuruse määramine. Seega oli volinike koosolekul 1996. a. otsustamise õigus määrata osa üldkasutatavast hooneosast konkreetse liikme ainukasutusse ning võtta vastu kooperatiivi uus liige X X ja määrata tema ainukasutusse vastav hooneosa (garaažiboks 300). Hageja sai osaku omandamisel võõrandajalt ka kogu temal olnud dokumentatsiooni boksi 300 kohta. Täiendavalt leidis hageja, et 1996. a. toimunud garaažikooperatiivi GK-200 volinike ja juhatuse koosoleku protokolli nr. 73 punktist 4 nähtub selgelt volinike tahe määrata üldises kasutuses olnud ruumid nr. 30 ja 31 ainukasutusse ning võtta sellega seoses vastu täiendav liige. Otsuse eksitav või ebatäpne sõnastus ei too kaasa otsuse tühisust, kui otsustajate tahe on selgelt ja arusaadavalt tuvastatav.

3(11)

Esimese astme kohtu otsus

4(11)

Harju Maakohus rahuldas hagi ning tuvastas, et A Kile kuulub omandiõigus osamaksule Ristiku 95 GÜ-s (likvideerimisel), mis on seotud garaažiboksiga 300 (ruumidega 30 ja 31) ja A Kil on ainukasutusõigus sellele boksile. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja on Ristiku 95 GÜ (likvideerimisel) liige. Ristiku 95 GÜ (likvideerimisel) on mittetulundusühing, mis asutati asutajate koosoleku

määramise kokkulepet. 1. septembril 1994. a. kehtinud TsÜS § 66 lg. 2 kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 66 lõigete 3 ja 4 kohaselt on tühine tehing kehtetu algusest peale ja tühist tehingut ei pea täitma. Kuna liikmeks vastuvõtmiseks ning osamaksu tasumise eelduseks ei ole juhatusega lepingu sõlmimine ning juhatusel puudub ka pädevus sellekohast lepingut sõlmida, siis sõlmitud leping on tühine ning sellest ei sõltu, kas X Xl liikme õigused tekkisid või mitte. Liikmeõigused said tekkida üksnes osamaksu tasumisega ja juhatuse otsusega liikmeks võtmise kohta.

581 krooni väärtpaberites. Garaažiboksi 300 eest tasus hageja juhatuse korraldusel 1162 EVPd, kuna see boks koosneb kahest ruumist ja on teiste boksidega võrreldes suurem. Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades kuulub hagejale omandiõigus osamaksule Ristiku 95 GÜ-s (likvideerimisel), mis on seotud garaažiboksiga 300 (ruumidega 30 ja 31) ja hagejal on ainukasutusõigus sellele boksile. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohtus oli tsiviilasja hind määratud ebaõigesti. Maakohtule hagi esitamisel nimetas hageja hagi hinnaks 12.500 eurot. Harju Maakohtu 21. veebruari 2011. a. määruse alusel tsiviilasjas 2-07-24961 teostati ekspertiis Ristiku 95 asuva garaažikompleksi turuväärtuse määramiseks. Nimetatud ekspertiisi kohaselt on 14. veebruari 2011. a. seisuga hageja kasutuses oleva ruumi turuväärtus 4494 eurot (eksperthinnangu 0260/031H lk. 15 esimene tabel viimane rida). Vara väärtuse ekspertiis on küll teostatud rohkem kui kaks aastat tagasi, kuid arvestades ekspertiisis toodud hinnavõrdlust 2004. a. ja 2011. a. hindade vahel 7 aasta jooksul (muutus mitte rohkem kui 15%), ei tohiks 2 aastaga hind muutuda rohkem kui ~5% ehk 225 eurot. Võttes arvesse, et tänase päeva seisuga on garaažibokside hinnamuutus olnud ~5%, võib väita, et tsiviilasja hind on maksimaalselt 4720 eurot. Maakohus leidis, et kuna seaduse kohaselt ei olnud võimalik hooneosa võõrandada, siis võisid volinikud ainsa võimalusena silmas pidada kavatsust määrata remondiboks ainukasutusse ning saada seeläbi rahalisi vahendeid osamaksu näol ning et otsuse sõnastusest nähtub otsustajate selge tahe loobuda remondiboksi ja sellega seotud panipaiga ühisest kasutamisest kõikide liikmete poolt ning saada selle eest rahalist hüvitust. Maakohus on valesti sisustanud volinike tahet. Tahe ja tahteavaldus võivad olla ebaseaduslikud, kuid seda on võimalik hinnata alles peale tehingu sooritamist. Tahteavaldust reguleerivatest sätetest ei tulene, et pelgalt tahteavalduse tegemisega kaasneksid igal juhul teatud tsiviilõigused või -kohustused, tuleb eeldada, et õiguslike tagajärgede tekkimine on sõltuvuses tehingust tervikuna. See, et volinike koosoleku protokollis on fikseeritud tahe müüa remondiboks, on üheselt arusaadav. Samas ei ole seda tahet võimalik tõlgendada selliselt, nagu tegi seda kohus. Kostja on üheselt kogu menetluse kestel tõendanud, et 1996. a. toimunud garaažikooperatiivi GK-200 volinike ja juhatuse koosoleku protokoll nr. 73 on vormistatud augustis - septembris 1996. a. Peale seda tähtaega ei ole kohtule esitatud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit selle kohta, et GK-200 üldkoosolek või volinike koosolek oleks määranud osa üldkasutatavast hoone osast konkreetse liikme ainukasutusse, oleks vastu võtnud uue kooperatiivi liikme ja määranud tema ainukasutusse vastava hoone osa. Kui sellised dokumendid oleksid olemas, ei oleks ka vaidlust. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et garaažikompleksis ei ole olnud kunagi kolmandat korrust. Samuti on jäänud tuvastamata, millisest määratlemata remondiboksi müügist oli juttu garaažikooperatiivi volinike ja juhatuse koosoleku protokolli nr. 73 punktis 4. Olemasolevate dokumentaalsete tõendite alusel ei saa väita, et remondiboks, mille müügi otsustasid volinikud määratlemata kuupäevaga protokollis nr. 73, oli just see, mille number on muutunud numbritest 3, 4 numbriteks 109A ja 110 ning siis veel numbriks 300 ja lõpuks numbriteks 30, 31. Volinike koosoleku protokolli nr. 73 punktis 4 on esitatud ainult seisukoht või juhis, mida peaks tegema. Reaalset remondiboksi üleviimist üldkasutatavatest ruumidest ainukasutusse antavaks ruumiks ei ole volinikud otsustanud ei 1996. a. ega hiljem. Tegelikult puudub igasugune üldkoosoleku või volinike koosoleku otsus, millest nähtuks, et X X oleks vastu võetud kooperatiivi liikmeks. Vastuoluline ja põhjendamatu on ka kohtu järeldus, et garaažikooperatiivi ja X X vahel 15. detsembril 1995. a. vormistatud ostu-müügileping nr. 1 ei kujuta endast hooneosa võõrandamist, vaid osamaksu tasumise ja kasutusõiguse tingimuste määramise kokkulepet. 7(11)

Samas teeb kohus järelduse, et tulenevalt 1. septembril 1994. a. kehtinud TsÜS § 66 lõikest 2 on seadusega vastuolus olev tehing tühine. Jääb arusaamatuks, kas see tehing on tühine või ei, sest kohus on asunud sisustama selle tehingu mõtet. Kohus on õigesti tuvastanud, et X X liikmeõigused said tekkida üksnes osamaksu tasumisega ja juhatuse otsusega liikmeks võtmise kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit X X poolt osamaksu tasumise ega ka otsust tema liikmeks vastuvõtmise kohta. Garaažikooperatiivi juhatusele avalduse esitamine X X abikaasa poolt välistas X X liikmeks vastuvõtmise. Seda enam, et avalduse esitamise aja seisuga ei olnud veel GK-200 volinike ja juhatuse koosolek aset leidnud. Millise boksi või bokside omandamisega seoses

juhatuse liikmed hageja tähelepanu ebaseaduslikule ruumide hõivamisele, kuid mingeid dokumente nimetatu oma õiguste kinnitamiseks juhatusele ei esitanud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise kohta on õige ja piisavalt motiveeritud, kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendust ja tulenevalt TsMS § 654 lõikest 6 ei pea vajalikuks seda üle korrata. Maakohtu poolt määratud tsiviilasja hinda tuleb muuta, lugedes tsiviilasja hinnaks 5000 eurot. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt volinike ja juhatuse ühise 1996. a. koosoleku protokolli nr. 73 punktist 4 (kd. I, tl. 69, tõlge lk. 73) nähtub ühistu tahe lõpetada seni remondiboksina kasutuses olnud ruumi (nüüd boks 300) ühine kasutamine ning vormistada sellega seoses müügileping, mille tulemusena laekuks garaažikooperatiivile raha. See eesmärk on selgelt mõistetav vaatamata sellele, et otsus on sõnastatud kui garaažiboksi kavandatav müük, mis ei vastanud tol ajal kehtinud õiguslikule regulatsioonile, kus kasutati mõistet „osamaks“. Et ühistu pidas otsusega silmas just vaidlusaluse remondiboksi väljaarvamist liikmete ühiskasutusest ja selle arvel uue ühistu liikme ainukasutusse antava garaažiboksi moodustamist, mille eest liikmel tuli tasuda ühistule osamaks, nähtub ka ühistu käitumisest, mis oli kooskõlas eespoolosundatud otsusega: taoline uus osamaks, millele vastas isiku õigus selle tasumise korral saada ühistu liikmeks, moodustati; X X (ka nimekujud X, X, ja X) tasus osamaksu ühistule ja ta võeti ühistu liikmeks, kusjuures tema liikmeks oleku õigusega kaasnes tema ainuõigus kasutada vaidlusalust boksi 300. Ainuüksi ebatäpsest sõnakasutusest ühistu otsuses ei saa järeldada, nagu oleks ühistu pidanud silmas midagi muud või nagu oleks otsus ainuüksi sellest tulenevalt olnud vastuolus seadusega, nagu apellant on leidnud. Vaidluse pooltele on selge, millise garaažiboksi üle vaidlus käib, samas ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et sarnaselt eespoolkirjeldatuga on toimitud mingite muude kostjale kuuluvas ehitises asuvate ruumidega. Selliselt jääb arusaamatuks kostja väide, mis puudutab ainukasutusse määratud garaažiboksi ja selle garaažiboksi samasuse tuvastamist, millega seotud õigusi hageja hageb. Ka seda, nagu ei oleks vaidlusaluste ruumide numbrid ajas muutunud selliselt, nagu apellatsioonkaebuses väidetakse, ei ole kostja väitnud, seega ei kerki ka küsimust nende samasuse tõendamisest. Kostja on ise kinnitanud, et ühistu dokumentatsioon on lünklik ning ühistul ei ole kõiki dokumente, mille olemasolu ühistul võiks korrektse asjaajamise korral eeldada. Samas on ühistust tulenev asjaolu see, kas tema dokumentatsioon vastab nõuetele ning dokumentatsiooni puudumist ei saa ette heita teistele isikutele. Kohtule ei ole esitatud garaažikooperatiivi üldkoosoleku (volinike koosoleku) otsust X X kooperatiivi liikmeks vastuvõtmise kohta, küll on esitatud aga rida kirjalikke tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et niisugune otsus on olnud olemas. X X tahe remondiboksile vastav osamaks omandada ja ühistu tahe see talle võõrandada nähtub nende vahel sõlmitud 15. detsembri 1995. a. kuupäeva kandvast lepingust (kd. I, tl. 75), osamaks 40.000 krooni seoses vaidlusaluse boksiga on ühistu pangaarvele 30. jaanuaril 1996. a. laekunud (ühistu finants-majandusliku tegevuse kontrolliakt 10. oktoobrist 2000. a., kd. II, apellatsioonkaebusele esitatud vastuse lisa) ning X Xt on nii kooperatiiv kui sellest ümber kujundatud ühistu seejärel oma liikmeks pidanud. Nimetatu on kooperatiivist ühistu ümberkujundamisel 17. veebruaril 1997. a. olnud viimase asutajate hulgas (kd. I, tl. 35), ei oleks aga saanud ühistu asutajaks olla, kui ta ei oleks olnud garaažikooperatiivi 200 liikmeks (hooneühistuseaduse (HÜS) § 20 põhimõtted). Kostja ei ole väitnud, nagu oleks X X olnud garaažikooperatiivi liikmeks seoses osamaksuga, mis andis talle õiguse kasutada mõnda muud, mitte vaidlusalust garaažiboksi. Kostja ei 9(11)

osanud apellatsioonikohtu istungil selgitada, millise muu boksiga võisid nimetatud ajal selle isiku liikmeõigused seotud olla. Samas kinnitas X X tunnistajana ütlusi andes, et garaažikooperatiivis oli tal vaid üks, kahest ruumist koosnev garaažiboks, kusjuures pärast selle võõrandamist ei olnud tal paar aastat ühtegi boksi (kd. I, tl. 189). Kohtule on esitatud X X avaldus ühistust väljaarvamiseks seoses boksi 300 võõrandamisega (kd. I, tl. 36) ja ühistu juhatuse 20. jaanuari 1999. a. otsus, millega X X on ühistu liikmete hulgast tema avalduse alusel välja arvatud, kusjuures ka otsusest nähtub väljaarvamine seoses boksiga 300 seotud õiguste võõrandamisega (kd. I, tl 42). Taoline väljaarvamine eeldab sellele eelnevalt isiku liikmelisust. Vastavalt kostja põhikirja punktile 4. 2 oli sellistel asjaoludel liikme väljaarvamine ühistu juhatuse pädevuses (kd. I, tl. 51). Osundatud otsusest nähtub, et ühistu juhatus on pidanud X Xt ühistu liikmeks, kellele kuulub osamaks, millega on seotud boksi 300 ainukasutusõigus. Kostja käitumist seoses X X liikmeks võtmisega ei saa kõrvale jätta sellest tulenevalt, et kostja praegune seaduslik esindaja ei pea varasemate seaduslike esindajate käitumist põhjendatuks. Et ühistu on eespoolnimetatud isiku oma liikmeks võtnud ning X X on sellega nõustunud, ei ole vaidluse lahendamiseks tähtsust sellel, et liikmeks vastuvõtmise avalduse esitas 28. jaanuaril 1996. a. garaažikooperatiivi 200 juhatusele X X eest abikaasa. Sel asjaolul ei ole vaidluse lahendamiseks põhimõttelist tähtsust aga ka sellest tulenevalt, et GK põhikirja kohaselt, mis vastas sel ajal kehtinud kohustuslikele normidele, oli abielu ajal omandatud osamaks garaažikooperatiivis abikaasade ühisvara, mida sai üle anda üksnes teise abikaasa nõusolekul, kuid liikmeks võeti vaid üks abikaasadest (kd. I, tl. 57 – 67). Kumb neist, sõltus nendevahelisest kokkuleppest ja sellest, kumma nimele oli vormistatud sõiduk, millega seoses kooperatiivi liikmeks saadi. Oma väidet, nagu ei oleks X Xt tegelikult ühistu liikmeks võetud vaatamata sellele, et ühistu ise on teda aastate jooksul liikmeks pidanud, ei ole kostja tõendanud. Asjaolust, et volinike ja juhatuse ühise koosoleku protokollis nr. 73 ei ole X Xt kui osaluse omandajat nimeliselt mainitud, seda järeldada ei saa. Ühistu asutamiskoosoleku protokollist (kd. I, tl. 32) nähtub, et garaažikooperatiivi ümberkujundamisel garaažiühistuks on asutajaid olnud 125, kuid maakohus leidis õigesti, et osamakse, millest igaühega on seotud õigus ühe garaažiboksi ainukasutuseks, on protokollis sisalduvate andmete kohaselt deklareeritud 132 (5.280.000 : 40.000), mitte 130, nagu kostja on väitnud. Nii ei ole ka selle väitega põhjendatud kostja seisukoht, nagu oleks vaidlusalune remondiboks ühistu poolt endiselt määratud ühistu liikmete ühiskasutusse ning sellega seotud osamaksu ei olekski ühistu kunagi võõrandanud. Asjaolu, et 20. jaanuari 1999. a. kuupäeva kandvates kirjalikes dokumentides – X X avalduses ühistust väljaarvamiseks (kd. I, tl. 36), hageja avalduses boksi 300 tema nimele ümbervormistamiseks (kd. I, tl. 39) ja ühistu juhatuse otsuses X X ühistust väljaarvamise ning boksi 300 hageja nimele ümbervormistamise kohta (kd. I, tl. 42) – on osamaksu võõrandamise asemel räägitud garaažiboksi võõrandamisest, ei ole küll õiguslikult korrektne, kuid ei võimalda siiski väita, nagu ei oleks tegelikult silmas peetud osamaksu võõrandamist ja sellega seotud liikmeõiguste üleandmist. Osamaksu üleandjal X Xl ja selle omandajast hagejal ei ole osamaksu võõrandamisega seoses mingeid omavahelisi vaidlusi ega eriarvamusi, esimene on seda kinnitanud nii kirjalikus kinnituses (kd. I, tl. 49) kui kohtus tunnistajana ütlusi andes (kd. I, tl. 188 – 189). Hageja nimele on osamaks, mis annab õiguse boksi 300 ainukasutusele, vormistatud kostja juhatuse 20. jaanuari 1999. a. otsusega (kd. I, tl. 42), järgmisel päeval on ühistu väljastanud talle liikmeraamatu seoses omandatud osamaksuga (kd. I, tl. 46) ning sellest ajast alates on ühistu hagejat boksiga 300 seotud osamaksuga seoses kajastanud ühistu liikmete nimekirjas (kd. I, tl. 86, 132), hageja hakkas aga täitma sellega seoses olevat maksete tasumise kohustust (kd. I, tl. 47 – 48), sealhulgas on ta 21. detsembril 1999. a. tasunud seoses vaidlusaluse osamaksuga maa erastamise eest (kd. I, tl. 56). Juhatuse esimehe

eespoolmärgitud tõendeid, millest hageja liikmeõigused seoses vaidlusaluse boksiga nähtuvad. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohtus määratud tsiviilasja hinda tuleb muuta. Tegemist on vaidlusega omandiõiguse üle osamaksule garaažiühistus. TsMS § 126 lg. 1 lause 1 kohaselt määratakse niisuguse nõude puhul hagihind asja väärtusega. Asjaks osundatud sätte tähenduses vaidlusaluses asjas on osamaks, mille üle vaidlus toimub. Hageja määras oma osamaksu väärtuseks 12.500 eurot. TsMS §-s 135 sätestatud põhimõtte kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja hagis, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Maakohus pidas tsiviilasja hinnaks hageja nimetatud hinda. TsMS § 136 lg. 1 lause 2 kohaselt võib kohus määrata tsiviilasja hinna muuhulgas siis, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaselt võib tsiviilasja hinna määramiseks nõuda menetlusosalistelt tõendeid, kusjuures lg. 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Maakohtule pooled tsiviilasja hinna määramiseks tõendeid ei esitanud, küll on neid esitatud apellatsioonikohtule. TsMS § 137 lg. 11 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Kostja on esitanud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ koostatud hindamisakti kostjale kuuluva garaažikompleksi kohta, mille kohaselt vaidlusaluse garaažiboksi maksumus, millele vastab osamaks ühistus, jääb 5000 euro piiridesse (kd. II, apellatsioonkaebuse lisa 1, lk. 15). Hageja on esitanud väljavõtte kinnisvaraportaalist, mille kohaselt Kaera tänaval asuva korras küttega 20 m2 suuruse garaaži ruutmeetri maksumuseks on 265 eurot (kd. II, vastuse lisa 1). Hageja leidis, et kuna vaidlusalune garaažiboks on paremas korras, siis on selle 44, 1 m2 suurusega boksi turuhinnaks 12.500 eurot (44, 1 m2 x 283 eurot). Kolleegium peab usaldusväärsemaks apellandi esitatud tõendit, kuna see käib otse vaidlusaluse garaažikompleksi ja selles asuvate bokside kohta, seejuures on kostja arvesse võtnud ka hinna muutumist ajas. Andmeid, mis võimaldaksid võrrelda vaidlusaluse boksi ja selle garaaži omadusi, mille kohta vastustaja väljavõtte esitas, kohtu käsutuses ei ole. Pealegi on müügikuulutuses kirjas müüja poolt oodatav hind ja teada ei ole, kas või millise hinnaga on garaaž tegelikult müüdud. Et hagi rahuldatakse täielikult, jäävad poolte mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 alusel kostja kanda.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.