lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-44237/9

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-44237/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2559
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing ALLIKA ÕIGUSABI10050890

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-44237

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2014. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

Sienazis OÜ (likvideerimisel) väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Kohtuistungi toimumise aeg:

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad:

ja

avaldus

pankroti

nende Võlgnik:

Võlgniku esindaja:

Ajutine haldur:

Sienazis OÜ (likvideerimisel, RK xxx; asukoht: Outokumpu 7-45, KohtlaJärve, Ida-Virumaa) likvideerija Tiia Kalaus, [email protected]

e-post:

Martin Krupp, [email protected]

e-post:

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada Sienazis OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
2.Kohustada ajutist haldurit Sienazis OÜ (likvideerimisel) juriidilise isikuna likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ning kustutada äriregistrist.
3.Vabastada ajutine haldur Martin Krupp Sienazis (likvideerimisel) pankrotimenetluses ajutise halduri kohustustest alates Sienazis OÜ (likvideerimisel) äriregistrist kustutamise päevast.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
4.Määrata Sienazis OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks viimane juhatuse liige V. V. (sünniaeg 30.07.1991. a, elukoht: Tartu linn).
5.Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (sealhulgas seadusega ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutise halduri tasu ja kulutused kanda üle Martin Kruppile (arvelduskonto nr 1100826125 Swedbank AS-s).
6.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Saata kohtumääruse ärakiri võlgniku esindajale, ajutisele haldurile ja Viru Maakohtu registriosakonnale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD

1.Sienazis OÜ (likvideerimisel) esitas 23.09.2013. a kohtule võlgniku pankrotiavalduse, põhjendusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohtu 29.07.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-23864 otsustati algatada Sienazis OÜ likvideerimismenetlus ja määrata äriühingu likvideerijaks Tiia Kalaus. Võlgnikul on maksuameti ettemaksukontol 25,38 eurot ning kohustusi 574 219,65 eurot.
2.Kohus võttis 28.10.2013. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja algatas Sienazis OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse, ajutiseks halduriks nimetas kohus Martin Kruppi.
5.Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande.
6.Ajutise halduri aruanne.

Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine. Sienazis OÜ (likvideerimisel, edaspidi võlgnik, endine ärinimi Volante OÜ) kanti äriregistrisse 22.03.2001. a. Võlgniku põhitegevusalaks oli kinnisvara ost, müük ja üürile andmine. Seoses asjaoluga, et võlgnik ei esitanud registripidajale 2010. a majandusaasta aruannet, tehti võlgnikule 29.05.2012. a hoiatusmäärus äriregistrist kustutamiseks. Võlgnik ei reageerinud hoiatusmäärusele. 30.11.2012. a avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku sundlõpetamisteade. Võlausaldaja AS Swedbank teavitas registripidajat oma nõudest võlgniku vastu ning registripidaja palus kohtul otsustada võlgniku sundlõpetamine. Viru Maakohtu 29.07.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-23864 algatati võlgniku likvideerimismenetlus ja likvideerijaks nimetati Tiia Kalaus. Võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks saatis likvideerija võlgniku juhatuse liikmele V. V. päringu ning palus üle anda raamatupidamisdokumentatsiooni. V. V. saadetud päring tagastati postiasutuse poolt likvideerijale hoiutähtaja möödumise tõttu. Seega ei antud likvideerijale üle võlgniku raamatupidamist ega avaldatud muud infot võlgniku tegevuse kohta. Likvideerija tuvastas talle teadaolevate andmete põhjal, et võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puudub vara, kuid on kohustused ehk võlgnik on maksejõuetu ning esitas 23.09.2013. a võlgniku pankrotiavalduse. Ajutine haldur on samuti saatnud võlgniku juhatuse liikmele teabenõude ning palunud üle anda võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon. V. V. ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle andnud võlgniku raamatupidamist ega vastanud ajutise halduri teabenõudele. Ajutine pankrotihaldur on saanud ühendust võlgniku endise juhatuse liikme ja osaniku A. U., kes ütles, et kogu raamatupidamisdokumentatsioon on üle antud V. V. ning temal ei ole võimalik enam ühegi tehingu asjaolusid täpsustada. Viimane registripidajale esitatud majandusaasta aruanne kajastas 2009. a majandusseisu. Seega ei ole ajutisel halduril võimalik võtta lõplikku seisukohta, millal täpselt kujunes välja võlgniku maksejõuetus, kuid võlgniku 2009. majandusaasta lõppes negatiivse omakapitaliga 182 341,15 eurot, kahjum oli - 479 594,16 eurot. Äriseadustiku § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

Kogutud andmete põhjal võib järeldada, et võlgniku reaalne majandustegevus lõppes hiljemalt 2010. a. 2010. a lõpuks oli kogu võlgniku vara võõrandatud, samuti on võlgniku arveldusarvetel tehtud viimased tehingud 2010. a. 2010. a lõpus sai võlgniku osanikus ja juhatuse liikmeks V. V., kes suure tõenäosusega omandas juba maksejõuetu äriühingu. Seejuures väärib märkimist, et osa võlgniku varast võõrandati kas A. U., kes oli tehingute tegemise ajal võlgniku juhatuse liige, või A. U. seotud ettevõtetele ning võivad esineda tagasivõitmise võimalused. Võlgniku arveldusarvelt Swedbank AS-is on 2009. a jooksul välja võetud sularaha kogusummas 18 610,05 eurot, arvestades, et ajutisele haldurile ei ole võimaldatud ligipääsu võlgniku raamatupidamisdokumentatsioonile, ei ole teada, kas sularaha kasutati võlgniku majandustegevuse huvides. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Täpsemalt võivad A. U. tegevuses esineda karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine), § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteokoosseisude tunnused.

Andmed võlgniku vara kohta. Võlgniku likvideerija poolt esitatud likvideerimisbilansi kohaselt on võlgnikul 28.10.2013. a seisuga vara 25,19 euro väärtuses, mis koosneb Maksu- ja Tolliameti ettemaksu kontost. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kogusummas 384 126,33 eurot järgmiselt: 1) raha 715,81 eurot; 2) nõuded ja ettemaksed 8 760,43 eurot; 3) varud 156 583,54 eurot; 4) põhivara 218 066,54 eurot, sh - kinnisvarainvesteeringud 178 952,62 eurot; - immateriaalne põhivara 39 113,93 eurot. Võlgnik omab arvelduskontot nr 10220053771017AS-is SEB Pank, millel 12.11.2013. a rahalised vahendid puuduvad. Konto käsutamisõigus alates 13.02.2006. a on A. U.l. Konto on arestitud ajutise halduri teate alusel 31.10.2013.a. Võlgnikul on kohustused panga ees. Võlgnik omab maksekontot nr 4278628923601 AS-is Eesti Krediidipank, millel 04.11.2013. a rahalised vahendid puuduvad. Kontole on seatud nõuded AS-i Eesti Krediidipank kasuks kogusummas 15 eurot (kontohaldustasud). Konto käsutamise õigust omas alates 30.09.2009. a kuni 20.01.2011. a A. U.. Võlgnik omab arvelduskontot nr 221016718233 Swedbank AS-is. mille saldo oli 04.11.2013. a - 0,19 eurot. Võlgnik on omanud Swedbank AS-is limiidikontot nr 221035660566, mis suleti 21.02.2013. a. Konto käsutamisõigust omasid kuni 15.04.2013. a A. U. ja Kalli U.. Võlgnikul on kohustused panga ees.

Võlgnik on omanud arvelduskontot nr 334703910008 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Konto suleti 22.05.2008. a. Võlgnik ei ole omanud kohustusi Danske Bank A/S Eesti filiaali ees. AS-is Tallinna Äripank, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, Versobank AS-is, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, AS-is LHV Pank, BIGBANK AS-is, AS-is DNB Pank, Pohjola Bank Plc Eesti filiaalis ja AS-is Citadele Banka Eesti filiaalis võlgnik kontot ei oma. ALG Liisingu AS-is, Nordea Finance Estonia AS-is, Citadele Leasing & Factoring OÜ-is, SEB Liising AS-is, Krediidipanga Liisingu AS-is ja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis võlgnik kehtivaid liisingulepinguid ei oma. AS-i Eesti Väärtpaberikeskuse 31.10.2013. a andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma ega ole omanud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule on varem kuulunud 74 kinnisasja. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kinnistuste võõrandamisega seotud dokumente ning ajutise halduri esialgsel hinnangul võivad esineda tagasivõitmisvõimalused. Maksu- ja Tolliameti 07.11.2013. a vastuse kohaselt on võlgniku ettemaksukontol 25,38 eurot. Maanteeameti 19.11.2013.a vastuse kohaselt liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Võlgnikule on varem kuulunud järgmised sõidukid: Reg. nr

Mark, esmane registreerimine

Kommentaar

480GL

686AVJ

RESPO 751, 2007. a. Mercedes-Benz E240, 2004. a.

922ATJ

Audi A6, 2004. a.

Sõiduk on võõrandatud 15.04.2009. a A. M.. Sõiduk on võõrandatud 21.05.2009. a OÜ-le Allika Õigusabi (registrikood 10050890). Sõiduk on võõrandatud 15.04.2009. a A. M., kes omakorda on sõiduki 2013. a edasi müünud.

Ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti ei nähtu võlgniku arveldusarvetelt laekumisi seoses eeltoodud sõidukite müügiga, seega võivad esineda tagasivõitmise võimalused.

Ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, kuid kogutud andmete põhjal võib järeldada, et võlgniku vara moodustab ettemaksukonto, mille saldo on 25,38 eurot.

Võlgniku kohustused (võlad) Võlgniku likvideerija poolt esitatud likvideerimisbilansi kohaselt on võlgnikul 28.10.2013. a seisuga kohustusi kogusummas 756 314,37 eurot järgmiselt: 1) Swedbank Liising AS 5 715,36 eurot; 2) Swedbank AS 568 504,29 eurot; 3) SEB Pank 182 062,13 eurot; 4) Eesti Krediidipank 12 eurot; 5) likvideerija kulud 20,59 eurot. Võlgniku 31.12.2009. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 566 467,48 eurot järgmiselt: 1) võlad ja ettemaksed 121 283,54 eurot; 2) sihtfinantseerimine 35 790,52 eurot; 3) laenukohustused 409 393,41 eurot. Võlgniku ja AS SEB Pank vahel sõlmiti 13.04.2009. a laenuleping nr 2009003521, millega laenati võlgnikule 2 707 000 krooni ehk 173 008,83 eurot. Lepingu tähtaeg 02.08.2023. a. Laenu kasutamise otstarve oli võlgniku laenulepingu nr 2006003995 ja OÜ Spada Invest laenulepingu nr 2006011034 refinantseerimine. Lepingu tagamiseks seati pant võlgniku kinnistule registriosa nr 1950841, pant Spada Invest OÜ kinnistutele registriosa nr 49541 2439836, 2479136, 2047138, 1657235, 1595636, 107536. Lisaks käendas laenulepingut võlgniku endine juhatuse liige A. U.. Käenduse ulatus 1 900 000 krooni ehk 121 432,13 eurot. AS-i SEB Pank 13.11.2013. a vastuse kohaselt on võlgnikul panga ees laenulepingust nr 2009003521 tulenev kohustus kogusummas 184 032,23 eurot, millest tagastamata laen 94 275,37 eurot, põhiosa intress 6 497,08 eurot, põhiosa viivis 83 259,78 eurot. Swedbank AS-i 04.11.2013. a vastuse kohaselt on võlgnikul panga ees lepingust nr 07-059370-RK tulenev kohustus. Panga nõue võlgniku vastu on 590 781,89 eurot (nõue koosneb põhiosas võlgnevusest 185 649,77 eurot, viivisest põhiosa võlgnevuselt 400 958,03 eurot, intressivõlgnevusest 3 147,33 eurot ja sissenõudekuludest 1 026,76 eurot). Võlgniku ja Swedbank AS-i vahel on olnud järgmised lepingud: 1) Leping nr 0132387L, mille esemeks oli sõiduauto Audi A4 Cabriolet I. Leping lõpetati ühepoolselt 13.12.2010. a ja vara osteti välja kolmanda isiku poolt.

2) Leping nr 0194250L, mille esemeks oli kaubik Mercedes-Benz Vito xxx. Leping lõpetati ühepoolselt 13.12.2010. a ja vara on läinud võlaülekande lepingu alusel kolmanda isiku liisingulepingusse. 3) Leping nr 0194374L, mille esemeks oli sõiduauto Mitsubishi Lancer, leping lõpetati 13.12.2010. a ning vara on realiseeritud. Müügikahju ehk Swedbank Liising AS nõue võlgniku vastu tulenevalt lepingust nr 0194374L on 3 975,97 eurot. 4) Leping nr 0154654L, mille esemeks oli sõiduauto Mercedes Benz S350, leping lõpetati 13.12.2010. a ning vara on realiseeritud. Müügikahju ehk Swedbank Liising AS nõue võlgniku vastu tulenevalt lepingust nr 0154654L on 1 739,39 eurot. Swedbank Liising AS-i nõue võlgniku vastu on kogusummas 5 715,36 eurot.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 31.10.2013. a andmete kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlused puuduvad. Võlgniku suhtes on lõpetatud järgmised täitemenetlused: Sissenõudja

Nõue EUR

Kohtutäitur

170/2010/537 170/2005/2869 163/2011/1111 119/2006/177

Avamise kuupäev 05.03.2010 11.08.2005 16.08.2011 08.03.2006

Võru linnavalitsus Muinsuskaitseamet Rahandusministeerium Võru Maavalitsus

30,68 575,20 18,00 432,33

119/2006/176

08.03.2006

Võru Maavalitsus

390,48

Aive Kolsar Aive Kolsar Kersti Vilbo Taive Peedosaar Taive Peedosaar

Jr k

Toimiku nr

Võlgnik on olnud sissenõudja seoses 5 täitemenetlusega aastatel 2005 kuni 2009 ning käesolevaks hetkeks on täitemenetlused lõppenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 782 000 eurot.

Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Võlgnikule on varem kuulunud 74 kinnisasja ning ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on osad kinnisasjad võõrandanud kas võlgniku endisele juhatuse liikmele A. U.ile, kes oli juhatuse liige tehingute toimumise ajal või A. U.iga seotud firmadele ning seejärel on kinnistud edasi võõrandatud kolmandatele isikutele. Samuti on üks võlgniku sõiduk võõrandatud A. U.iga seotud firmale. Kaks sõidukit on võõrandatud kolmandale isikule, kuid võlgniku arveldusarvelt ei nähtu sõidukite müügi eest raha laekumisi ning ajutisele haldurile ei ole esitatud sõidukite müügiga seotud dokumente.

Arvestades, et ajutisele haldurile ei ole esitatid mitte ühtegi raamatupidamisdokumenti sh kinnisasjade ja sõidukite müügiga seotud dokumente võivad esineda tagasivõitmise võimalused PankrS § 110 lg 1 p 4 ja PankrS § 119 lg 3 alusel. Võlgniku arveldusarvelt Swedbank AS-is on 2009. a välja võetud sularaha kogusummas 18 610,05 eurot. Võlgniku juhatuse liikme poolt ei ole likvideerijale ega ajutisele haldurile esitatud mitte mingisugust raamatupidamisdokumentatsiooni, seega puuduvad andmed kas sularaha on kasutatud võlgniku huvides ning võivad esineda tagasivõitmise võimalused.

Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutisel halduril puudub võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon, kuid kogutud andmete põhjal võib järeldada, et võlgniku reaalne majandustegevus lõppes aastaid tagasi ning võlgniku tegevuse jätkamine eeldaks olulise lisafinantseeringu leidmist.

Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku varaks on ettemaksukonto saldoga 25,38 eurot ja kohustuste maht on vähemalt 782 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Ajutisel halduril on raske anda hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, kuna halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Võlgniku 2009. a majandusaasta lõppes kahjumi ja negatiivse omakapitaliga ning 2010. a lõpuks oli võõrandatud kogu võlgniku põhivara. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Täpsemalt võivad A. U.i tegevuses esineda karistusseadustiku § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine), § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) ja § 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteokoosseisude tunnused.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 võlgniku pankrotiavalduse puhul eeldatakse, et ta on maksejõuetu . Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu.

Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3 000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, palub ajutine haldur tuginedes PankrS § 23 lg 4 ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest.

7.PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.
8.Kohus tegi 02.01.2014. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 3 000 eurot hiljemalt 17.01.2014. a Kohtumääruse resolutsioon avaldati 02.01.2014. a Ametlikes Teadaannetes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel.
10.Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.
11.Kohus on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole.
12.Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on ebatõenäoline.
13.Alates 01.01.2010. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (PankrS § 30 lg 1 ja § 29 lg 3).

Ajutise halduri tasu.

14.Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses tööd 13 tundi, (tunnitasu 80 eurot), kokku 1 040 eurot ning on kandnud kulutusi 51,05 eurot. Ajutine haldur taotleb tasu ja kulutuste hüvitamist pankrotimenetluse raugemise korral vastavalt PankrS § 23.
15.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 397 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja