Kohtulahend

MAAKOHTU LAHEND

täiteasjas nr 119/2012/1468 19.11.2013 koostatud vara kordusenampakkumise aktis märgitud vallasasjade väljanõudmise Võrumaa masinaühistult ja takistuste tegemise Võrumaa masinaühistul nende asjade kasutamiseks. Kohus kohustas Võrumaa masinaühistut esitama hagiavalduse kohtutäitur Taive Peedosaare ja Scandagra Eesti AS-i vastu hiljemalt 29.11.2013. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on hagi tagamise avaldus enne hagi esitamist põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja põhistustest nähtuvalt enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisega enampakkumise akti alusel müüdud vara hagejalt välja nõudmise tulemusena seiskub täielikult hageja majandustegevus, hageja kohustused jäävad täitmata ning töötajad tööta, mis toob kaasa hageja maksejõuetuse. Nimetatud asjaolu võib tuua hagejale olulist kahju. Kohus leidis, et valitud abinõu koormab kostjaid niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Juhul kui hagi tagamisega tekitatakse kostjatele kahju, on neil võimalik nõuda vastavalt TsMS §-le 391 selle hüvitamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

ilmselgelt kõiki asjaolusid arvesse võttes liiga hilja, millega rikub omakorda ka määruskaebuse esitaja õigusi, tuleb tühistada hagi tagamise määrus; 3) ei ole maakohus hagi tagamise abinõu valikul järginud TsMS § 378 lg-s 4 sätestatut, sest valitud hagi tagamise abinõu on määruskaebuse esitajale liiga koormav. Määruskaebuse esitaja omandas kinnistu eesmärgiga hakata seda kasutama koos kinnistu päraldistega. Kohus on selle võimaluse sisuliselt välistanud. Vähem koormav abinõu oleks olnud kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjale (TsMS § 378 lg 1 p 1) või keelata määruskaebuse esitajal vallasasjadega tehingute tegemine (TsMS § 378 lg 1 p 3) või kasutuskorra määramine selliselt, et nii määruskaebuse esitajal kui ka vastustajal 1 oleks võimalus päraldisi kasutada. Vähem koormav abinõu oleks juba olnud ka see, kui Võrumaa masinaühistul oleks päraldiste kasutusõigus vaid tavapärastel tööaegadel. Kuivõrd nende kasutusõigus ei ole mingil moel piiratud, siis saab Võrumaa masinaühistu nõuda päraldisi enda valdusesse ka öösel ja nädalavahetusel. Hagi tagamise tõttu on tekkinud olukord, kus määruskaebuse esitaja peab olema valmis iga hetk sõitma päraldiste asukohta ja andma nende valdus Võrumaa masinaühistule välja. See on aga äärmiselt koormav määruskaebuse esitajale, kelle põhiline majandustegevuse asukoht on Viljandi ja kinnisasi koos päraldistega asub Rõuge vallas Võrumaal; 4) on tekkinud olukord, kus päraldiste eest kannab vastutust määruskaebuse esitaja, kuid kasutusõigus on Võrumaa masinaühistul. TMS § 155 kohaselt läheb kinnisasja ja sellega koos müüdud esemete hävimise riisiko üle enampakkumisel ostjale pakkumise parimaks tunnistamisega. Pakkumise parimaks tunnistamisest alates kannab ostja kõik kulud. Seega kannab kinnisasja ja selle päraldiste eest vastutust määruskaebuse esitaja. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitaja kohustatud tegema endast kõik võimaliku säilitades päraldiste seisukorra, kuid samal ajal mitte takistades nende kasutamist Võrumaa masinaühistu poolt. Määruskaebuse esitaja on sisuliselt sunnitud palkama inimesi, kes hakkavad kõikide päraldiste kasutamist jälgima; 5) juhul kui kohus leiab, et hagi tagamise jätkumiseks on õiguslikku alust, siis tuleks hagi tagamine teha sõltuvaks tagatise andmisest. Vastavalt TsMS § 383 lg-le 1 võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Võttes arvesse, et määruskaebuse esitajal on kohustus tagada päraldiste säilimine, on määruskaebuse esitaja kohustatud võtma tööle vähemalt kaks valvurit, kes hakkavad päraldisi ja nende kasutamist jälgima. Valvuri tavapärane töötasu antud tüüpi töö puhul peaks olema umbes 650 eurot (neto). Kuivõrd tööle on vaja võtta kaks valvurit, siis tööandja aastane kulu kahe valvuri puhul on umbes 26 400 eurot. Sellest tulenevalt leiab määruskaebuse esitaja, et tagatise põhjendatud suurus on 27 000 eurot. See peaks katma määruskaebuse esitaja aastase kulu, mis kaasneb päraldiste valvega.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

avaldatud kinnisasja kordusenampakkumise kuulutus ei vasta täitemenetluse seadustiku nõuetele ning vara müük enampakkumisel 19.11.2013 oleks ebaseaduslik. 06.11.2013 e-kirjaga teatas kohtutäitur nii hagejale kui ka kostjale II, et hageja esindaja poolt 04.11.2013 esitatud kaebuse läbivaatamine toimub 18.11.2013 kell 11.00 kohtutäituri büroos Jüri tn 43 Võru linn. Hageja ei ole siiani saanud kohtutäituri otsust kaebuse lahendamise kohta. Samuti on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et hagejal puudub üldse nõudeõigus. Ka viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-58-12 on ebaõige, kuna nimetatud lahendis ei ole Riigikohus käsitlenud hagi tagamise menetlust. Käesolevaks ajaks on kohus hagiavalduse menetlusse võtnud, seega on kohus hinnanud hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks hagil üldse edulootust; 2) jääb arusaamatuks etteheide, et hageja esitas vaid taotluse täitemenetluse peatamiseks ega esitanud esialgse õiguskaitse avaldust täitemenetluse peatamiseks. 04.11.2013 kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles hageja täitemenetluse peatamist või 19.11.2013 kordusenampakkumine edasilükkamist. Kaebuses hageja leidis, et olukorras, kus enampakkumisel müüdava vara koosseis on vaidlustatud ja vaidlus kohtu menetluses, tuleb täitemenetlus peatada. Viidatud taotlust ei ole kohtutäitur siiani lahendanud. 11.11.2013 esitas hageja kohtule taotluse otsustada tsiviilasjas nr 2-13-43782 täitemenetluse tagatiseta peatamine Võru kohtutäitur Taive Peedosaare täiteasjas 119/2012/1468 kuni kaebuse lahendamiseni. Seega on hageja taotlenud täitemenetluse peatamist tsiviilasjas nr 2-13-43782; 3) on maakohus õigesti leidnud, et hageja esitatud asjaolud annavad alust hagi tagada. Hageja ei nõustu väitega, et kohtu poolt valitud abinõu on liiga koormav. 19.11.2013 enampakkumise esemeks sai olla üksnes kinnisasi koos selle oluliseks osadeks olevate ehitistega, mitte aga hagejale kuuluv vallasvara; 4) ei ole määruskaebuse esitaja väited valvurite palkamise vajaduse kohta mõistlikud ega põhjendatud; 5) kuna praeguses asjas ei ole esitatud rahalist nõuet, siis on kohtul TsMS § 383 lg 1 järgi kaalutlusõigus, kas nõuda tagatist või mitte. Hageja hinnangul puudub käesoleval juhul alus ja mõistlik põhjendus tagatise nõudmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 381 lg 2). Maakohus on vastavad omapoolsed põhjendused hagi tagamise abinõu kohaldamiseks esitanud vaidlustatud määruses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.