Võlaõigus › Töövõtulepingud

hagiavalduse esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 2 345,58 eurot OÜ

Tsiviilasi nr 2-11-35930

Campa Inkasso arveldusarvele nr 334300800003

(IBAN

EE593300334300800003) (riigilõiv 3195,58 eurot on tasutud 28.07.2011.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viite nr.2900072369 Swedbank); (2)

kompromissi sõlmimise tõttu tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud põhiseaduspärasest riigilõivust, so 425,00 eurot OÜ Campa Inkasso arveldusarvele nr 334300800003

(IBAN

EE593300334300800003) ;

(3)

tagastada OÜ Campa Inkasso poolt AS-i Kuressaare Ehitus eeldatavate menetluskulude katteks makstud tagatis summas 3 200 eurot OÜ Campa Inkasso arveldusarvele nr 334300800003 (IBAN EE593300334300800003) (tagatisraha on tasutud OÜ Campa Inkasso poolt Sampo Pangas olevalt arvelt nr 334300800003 27.04.2012.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, viitenumber 3100057277).

Edasikaebamise kord Määrusele võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse 2 (kahe) päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Asjaolud ja menetluse käik ja poolte taotlused Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on alates 28.07.2011.a. tsiviilasi nr 2-1135930. Käesoleval ajal on kohus määranud tsiviilasjas kirjaliku menetluse ning määranud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 28. jaanuar 2014.a.

Tsiviilasi nr 2-11-35930

(a) Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ Campa Inkasso hagi AS-i Kuressaare Ehitus vastu võla summas 31 482,88 eurot ja viivise summas 3 148,29 eurot nõudes (tsiviilasi nr 2-1135930); (b) OÜ Campa Inkasso ja AS Kuressaare Ehitus on pidanud läbirääkimisi eesmärgiga lõpetada tsiviilasja nr 2-11-35930 esemeks olev vaidlus kompromissiga (TsMS § 430); on sõlminud kompromissilepingu (TsMS § 430 lg 1) alljärgnevatel tingimustel:

Tsiviilasi nr 2-11-35930

II

Asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ Campa Inkasso (edaspidi ka hageja) hagi AS-i Kuressaare Ehitus (edaspidi ka kostja) vastu põhivõla summas 31 482,88 eurot ja viivise summas 3 148,29 eurot nõudes. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 3 195,58 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist tunnistas Riigikohus hageja poolt tasutud riigilõivu suuruse arvestamise aluseks olevad õigusnormid põhiseadusega vastuolus olevaks. Seetõttu on hagejal õigus nõuda enammakstud riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja sõlmisid 17.01.2014.a kompromissilepingu menetluse lõpetamiseks kompromissiga. Kompromissilepingu sõlmimisega seoses esitavad hageja ja kostja kohtule taotluse kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja hageja poolt kostja menetluskulude katteks makstud tagatise tagastamiseks hagejale. Poolte taotlused Enam makstud riigilõivu tagastamise taotlus Hageja esitas 28.07.2011.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõla summas 31 482,88 eurot ja viivise summas 3 148,29 eurot nõudes. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 133 lg 1 ja lg 2 tulenevalt arvutati hagihind üksnes põhinõude järgi, mistõttu on hageja poolt kostja vastu esitatud nõudes hagihinnaks 31 482,88 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud RLS § 57 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasjas hinnaga üle 28 760,24 euro kuni 31 955,82 euro tasuda hagiavalduselt riigilõiv summas 3 195,58 eurot. Seetõttu tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 3 195,58 eurot. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11.04.2013.a otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-31-12 tunnistati 01.01.2011.a kuni 30.06.2012.a kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lg 22 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga vahemikus üle 28 760,24 euro kuni 31 955,82 euro tuli hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3 195,58 eurot. Eelnevat arvestades tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu põhiseadusega vastuolus olevate riigilõivu määrade alusel. Kuna vastavad riigilõivuseaduse sätted on juba tunnistatud Riigikohtu poolt põhiseadusega vastuolus olevaks, puudub käesolevas menetluses vajadus nende sätete põhiseaduslikkuse täiendavaks kontrolliks (vastavate normide vastuolu põhiseadusega ei ole vaja uuesti tuvastada ega tunnistada). Seda kinnitab ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.09.2013.a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-36-13. Kohtupraktikas on leitud, et ajavahemikus 01.01.2009.a kuni 30.06.2012.a kehtinud riigilõivu määrade põhiseadusvastaseks tunnistamisel tekkinud seaduselünga saab täita alates 01.07.2012.a kehtivate riigilõivu määradega. Selliselt on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 18.11.2013.a kohtuasjas nr 3-4-151-13 tehtud otsuse (punkt 5) kohaselt seaduselünga sisustanud näiteks Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-3257. Riigikohus on sellist lähenemist aktsepteerinud. 01.07.2012.a jõustunud riigilõivuseaduse redaktsioonis sätestati erinevad riigilõivumäärad sõltuvalt sellest, kas hagiavalduse esitatakse kohtule avaliku etoimiku süsteemi kaudu või muul viisil. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.12.2013.a otsusega kohtuasjas 3-4-1-20-13 tunnistati RLS § 57 lg 1 ja lg 15 ning lisa 1 (alates 01.07.2012.a kehtivas redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Teisisõnu luges

Tsiviilasi nr 2-11-35930

Riigikohus põhiseaduspäraseks riigilõivu, mida alates 01.07.2012.a tuleb tasuda avalduse esitamisel avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. Alates 01.07.2012.a kehtiva RLS lisa 1 tuleb e-toimiku süsteemi kaudu avalduse esitamisel hagilt hinnaga üle 25 000 euro kuni 50 000 eurot tasuda riigilõiv summas 850 eurot. Seega hagiavalduse esitamisel tasus hageja kostja vastu esitatud nõuetelt riigilõivu 2 345,58 euro võrra enam kui oleks pidanud tasuma põhiseaduspärase lõivumäära järgi (3 195,58 – 850 = 2 345,58). TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. Praeguses asjas on enammakstud riigilõivu tasumise küsimuse lahendamine seega ringkonnakohtu pädevuses, kes menetleb kostjate apellatsioonkaebust. Tulenevalt TsMS § 150 lg 4 võib hageja taotleda riigilõivu tagastamist sõltumata sellest, et tema eest maksis selle Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid (Riigikohtu üldkogu 02.04.2013.a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-140-12, punkt 14). Seega on hagejal õigus nõuda kogu enamtasutud riigilõivu tagastamist. Vastavalt TsMS § 150 lg 6 lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 2 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kuna käesolevas tsiviilasjas ei ole menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, on enammakstud riigilõivu tagastamise taotlus esitatud tähtaegselt. Riigikohus on korduvalt leidnud, et hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad põhiseaduse § 15 lg 1 sätestatud põhiõigust, sh on Riigikohus kinnitanud kohtusse pöördumise või edasikaebeõiguse riive olemasolu ka juhul, kui riigilõiv oli enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud (vt nt Riigikohtu üldkogu 28.02.2013.a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-13-12). Riigikohtu üldkogu 02.04.2013.a kohtuasjas nr 3-2-1-140-12 tehtud määruses (punkt 20) eraldi märkinud, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega on hagejal õigus tugineda hagiavalduselt lõivu maksmise aluseks olnud riigilõivuseaduse sätete vastuolule põhiseadusega sõltumata sellest, et hageja on riigilõivud tasunud juba enne sellele asjaolule tuginemist. Eeltoodust juhindudes palub hageja määrata hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu suuruseks 850 eurot ja tagastada hagejale hagiavalduse esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 2 345,58 eurot. Kostja toetab hageja taotlust. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise taotlus Hageja ja kostjad sõlmisid 17.01.2014.a kompromissilepingu menetluse lõpetamiseks kompromissiga. Sõlmitud kompromissileping on lisatud käesolevale taotlusele. Hageja ja kostja paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Hageja ja kostjad on teadlikud TsMS § 432 sisust ja kõigist menetluse lõpetamise ja kompromissilepingu sõlmimise tagajärgedest. Hageja ja kostjad paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada kohtuistungit korraldamata. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise

Tsiviilasi nr 2-11-35930

III

avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmas lause sätestab, et riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on eespool (menetlusdokumendi punkt 2) selgitanud, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu põhiseadusega vastuolus olevas määras ning põhiseadusega kooskõlas olevaks riigilõivu suuruseks tuleb lugeda 850 eurot. Hageja palub kompromissi sõlmimise tõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool põhiseadusega kooskõlas olevast riigilõivust, so 425 eurot, hagejale tagastada. Kooskõlas TsMS § 661 lg 4 leppisid hageja ja kostja kompromissilepingus muuhulgas kokku kompromissi kinnitava ja tsiviilasja nr 2-11-35930 menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 kalendripäevani määruse kättetoimetamisest arvates. Hageja poolt kostja menetluskulude katteks makstud tagatise tagastamise taotlus Pärnu Maakohtu 24.04.2012.a määrusega kohustati hagejat maksma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 3 200 eurot. Hageja on tagatise tasunud. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissilepingu punktis 1.5. leppisid hageja ja kostja kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. TsMs § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna kompromissilepingu sõlmimise tõttu puudub kostjal hageja vastu menetluskulude hüvitamise nõue, on menetluskulude tagatise andmise põhjuse ära langenud ning hagejal on õigus nõuda tagatise tagastamist. Vastavalt TsMS § 195 lg 2 saadab kohus enne määruse tegemist tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Kostja on kompromissilepingu punktis 1.5 kinnitanud, et ta on tagatise tagastamisega nõus. Kostja avaldab, et jääb kompromissilepingus väljendatu juurde ning tagatise tagastamise avalduse edastamine kostjale seisukoha võtmiseks ei ole vajalik. Eelnevat arvestades palub hageja tagastada kostja eeldatavate menetluskulude katteks makstud tagatise summas 3 200 eurot. Menetluslik teave ja taotlused Menetluslik teave Menetlusdokumendi esitamine. Käesolev menetlusdokument on kohtule esitatud avaliku e-toimiku süsteemi kaudu.

Tsiviilasi nr 2-11-35930

(5)

(6)

(7)

kompromissi sõlmimise tõttu tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud põhiseaduspärasest riigilõivust, so 425 eurot OÜ Campa Inkasso arveldusarvele nr 334300800003 (IBAN EE593300334300800003); lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) kalendripäevani määruse kättetoimetamisest alates; tagastada OÜ Campa Inkasso poolt AS-i Kuressaare Ehitus eeldatavate menetluskulude katteks makstud tagatis summas 3 200 eurot OÜ Campa Inkasso arveldusarvele nr 334300800003 (IBAN EE593300334300800003).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Eeltoodust tulenevalt kompromisslepingu kinnitamisega seoses ei kehti enam käesolevas tsiviilasjas kohtu poolt kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg – 28.01.2014.a. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus ja selle lisas kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtule esitatud kompromissiga lühendavad pooled määruskaebuse esitamise tähtaja kahele kalendripäevale arvates määruse kättetoimetamisest alates TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub kompromiss kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Tsiviilasi nr 2-11-35930

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Kohus olles tutvunud kompromisslepingus esitatud põhjenduste, arvutuste ja taotlustega, mis puudutavad enam makstud riigilõivu, peab esitatud taotlust riigilõivu tagastamise osas põhjendatuks, seadusega kooskõlas olevaks ja tagastamisele kuuluvaks. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 hagiavalduse esitamisel seaduse järgi tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist summas 425 eurot. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas tagatiste kontole kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatisraha summas 3200,00 eurot. (tl.87 II kd). TsMs § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kuna kompromissilepingu sõlmimise tõttu puudub kostjal hageja vastu menetluskulude hüvitamise nõue, on menetluskulude tagatise andmise põhjuse ära langenud ning hagejal on õigus nõuda tagatise tagastamist. Pooled on kompromissis TsMS § 661 lg4 alusel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kahele kalendripäevale määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.