Võlaõigus › Võõrandamislepingud

XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX (IBAN: XXXXXXXXXXXXX) Swedbank AS.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

OÜ XXX esitas 25.03.2013 Harju Maakohtule hagi XXX vastu võla 10 846,37 euro ja viivise 6667,03 euro nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 10.04.2013 määrusega. Kuivõrd kohtul ei õnnestunud kostjale hagi kätte toimetada, jättis kohus 30.10.2013 määrusega hagi läbi vaatamata. Hageja esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.12.2013 määrusega Harju Maakohtu 30.10.2013 määruse ja saatis tsiviilasja Harju Maakohtule edasise menetluse käigu otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus juhtis hageja ja kohtu tähelepanu asjaolule, et kohus võib 2 (4)

2-13-13749

olla võtnud ekslikult hagi menetlusse ja asjas tehtav lahend ei pruugi olla täidetav. Nimelt sisaldub pooltevahelise saksakeelse originaallepingu p-s 9.1. kokkulepe, mis viitab vaidluse lahendamisele Eesti vahekohtus (im Schiedsgericht der Estnischen Republik). Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul on lepingu tõlkes nimetatud lepingu punkt valesti tõlgitud ning Harju Maakohus peaks andma hagejale võimaluse oma seisukoha väljendamiseks selles osas ja hagi tagasivõtmiseks. Kohus kohustas 13.01.2014 määrusega hageja esitama 01.02.2010 OÜ XXXja XXX vahel XXX toodete, materjalide ja tarvikute tarnimiseks sõlmitud lepingu vandetõlgi tehtud tõlge 7 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. Määrus on hagejale kätte toimetatud 13.01.2014. Hageja esitas 20.01.2014 avalduse hagist loobumiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest ja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kuivõrd hagi ei ole kostjale kätte toimetatud, ei küsinud kohus hagist loobumise osas kostja seisukohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb esitatud avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3 (4)

2-13-13749

Lähtudes eeltoodust võtab kohus vastu OÜ XXX loobumise hagist ja lõpetab menetluse OÜ XXX hagis XXX vastu võlgnevuse 10 846,37 eurot ja viivise 6667,03 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. OÜ XXX tasus 09.04.2012 maksekorraldusega nr A2229 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 riigilõivu 1118,45 eurot selgitusega „riigilõiv XXXvs XXX “. Harju Maakohtu 18.04.2013 määrusega on OÜ-le XXXtagastatud enammakstud riigilõiv 218,45 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb OÜ-le XXXtagastada 450 eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (IBAN: XXXXXXXXXXXXX) Swedbank AS. OÜ XXXtasus 12.04.2013 maksekorraldusega nr 783 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 3100057358 tõlkekulude ettemaksu 120 eurot selgitusega „tsiviilasi 2-13-13749“. Harju Maakohus on tõlkekuludena tasunud 102,49 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb OÜ-le XXXtagastada 17,51 eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (IBAN: XXXXXXXXXXXXX) Swedbank AS.

Raivo Einula kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.