lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-31652/21

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-31652/21
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
20.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1434
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1, 4Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 1, 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-31652/18Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja28.10.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-31652

Tsiviilasi

Xxxhagi XxxOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx) Hageja lepinguline esindaja: Merle Liivrand (Liivrand & Partnerid OÜ, e-post [email protected]) Kostja: XxxOÜ (registrikood xxx, xxx) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaadi abi Mari-Liis Mets (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Xxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.Välja mõista Xxx OÜ-lt Xxx kasuks menetluskulud 903,45 eurot (üheksasada kolm eurot ja 45 senti). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud Harju Maakohtu 28.10.2013 otsusega rahuldas kohus Xxx hagi Xxx OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt ja jättis menetluskulud 95,10 % ulatuses Xxx OÜ ja 4,90 % ulatuses Xxx kanda. Kohtumäärus jõustus 28.11.2013. Xxx esitas 22.12.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Xxx menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot; vastavalt Liivrand & Partnerid OÜ arvetele nr 42012035 (17.09.2013), nr 42012029 (10.06.2013), nr 42012045 (30.10.2013), ja nr 42012038 (26.09.2013) on Xxx kandnud tsiviilasjas nr 2-13-31652

kulusid õigusabi eest summas 800 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hagejat esindanud lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja alusel on hageja menetluskulud antud tsiviilasjas kokku 950 eurot (ei sisalda käibemaksu). 95,10 % kantud menetluskuludest on kokku 903,45 eurot. Hageja palub mõista XxxOÜ-lt välja Xxx kasuks menetluskulud kokku summas 903,45 eurot. Hageja kinnitab, et kõik eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-13-31652 kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Hageja lepingulise esindaja kulud hõlmavad õigusabikulusid dokumentidega tutvumiseks, tõendite kogumiseks, hagiavalduse koostamiseks, kostja poolt esitatud dokumentide vastuste koostamiseks ning lõpliku seisukoha koostamiseks. Kohus edastas 23.12.2013 ja 07.01.2014 e-kirjaga kostja lepingulistele esindajatele hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palus seisukoha esitada 7 päeva jooksul. Kostja esindaja Mari-Liis Mets kinnitas avalduse kättesaamist 07.01.2014, kuid kostja esindajad oma seisukohta tähtaegselt ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 28.10.2013 otsusega rahuldas kohus Xxx hagi XxxOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes osaliselt. Otsus jõustus 28.11.2013. Hageja esitas 22.12.2013 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Antud juhul on hageja esitanud kohtule dokumendid, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on hageja Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendid, mis tõendavad menetluskulude tekkimist. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et hageja esindaja on vastavaid toiminguid teinud. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista 95,10 % ulatuses menetluskulud seoses riigilõivu ja esindaja tasuga 903,45 eurot (ei sisaldab käibemaksu).

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 150 eurot (tl lk 53 ja 60). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 150 euro ulatuses, millest 95,10 % on (150 x 95,10/100) 142,65 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja esitatud arvete kohaselt osutanud kostjale õigusabi kokku 10 tunni ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal tõendite kogumiseks, dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse esitamiseks 5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 8-leheküljelise hagiavalduse (tl lk 1-8), millele on liidetud 40 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumentidega tutvumiseks, tõendite kogumiseks ja selle pinnalt 8-leheküljelise hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud töömaht 5 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 4 tundi kostja 28.08.2013 vastusega tutvumiseks ning hageja 16.09.2013 seisukoha koostamiseks nimetatud vastusele. Toimikust nähtuvalt on kostja 28.08.2013 esitanud 8,5-leheküljelise vastuse (tl lk 79-87) ning 16.09.2013 on hageja esitanud 5,5-leheküljelise vastuse kostja vastusele (tl lk 92-97). Kohtu hinnangul antud ajamahtu saab lugeda põhjendatud ajakuluks. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Seega kohus leiab, et hageja esindaja kostja 28.08.2013 vastuse analüüsimisele ja sellele 16.09.2013 vastuse koostamisele on hageja esindaja nimetatud 4 töötundi põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 0,5 tundi kostja 23.09.2013 seisukohaga tutvumiseks ja sellele 25.09.2013 vastuse koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud 1,5-leheküljelise seisukoha (tl lk 105-106), millele hageja on 25.09.2013 1,5leheküljelise (tl lk 110-111) vastuse koostanud. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumendiga tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks on põhjendatud ajaline maht 0,5 tund. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 0,5 tundi lõplike seisukohtade koostamiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja 10.10.2013 esitanud 4-leheküljelise seisukoha (tl lk 121-124. Kohus leiab, et kõnealuses mahus lõpliku seisukoha koostamine on põhjendatud 0,5tunnise ajakuluga. Kokku on hageja esindaja töötunnid põhjendatud 10 tunni osas. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul hageja ei ole kinnitanud kas ta on käibemaksukohuslane või mitte, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta vastavalt hageja menetluskulude nimekirjale. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 80 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab erialast kvalifikatsiooni. Seega kuna hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 10 tundi ning töötunni hind 80 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta kokku 800 eurot. Võttes arvesse, et tulenevalt Harju Maakohtu 28.10.2013 otsusest tuleb kostjal hagejale hüvitada 95,10 % menetluskuludest, tuleb kostjal hagejale seoses esindaja tasuga hüvitada (800 x 95,10/100) 760,8 eurot. Menetluskulude

hüvitamise

kriteeriumiks

on

lisaks

esindajakulude

põhjendatusele

ja

vajalikkuseks ka tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 1 256,20 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Seega lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtutakse hagi esitamise ajal kehtinud esindajakulu piirmäärast. Hagi esitamise ajal, s.o 27.06.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 3 200 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Käesoleval juhul on hageja esindaja õigusabi kulud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 tuleneva piirmääraga kooskõlas ning kuuluvad kostjalt kohtu määratud ulatuses väljamõistmisele. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulusid 903,45 euro ulatuses, millest 760,8 eurot on 95,10 % esindaja tasust ja 142,65 eurot on 95,10% riigilõivule kulunud summast. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, sh hagi hinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Hageja esindaja taotlusel tuleb kostjal vastavad kulud hüvitada Xxxpangakontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja ei ole taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega TsMS § 177 lg 2 kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.