Ain Aroldi hagi Jaak Aroldi vastu alusetult saadu väljamõistmiseks Jaak Aroldi vastuhagi Ain Aroldi vastu kahjuhüvitise ja alusetult säästetu väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1917,35 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. septembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ain Aroldi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja/vastuhagis kostja) – (ik: XXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas Vastustaja (kostja/vastuhagis hageja) – (ik: XXX), esindaja vandeadvokaat Siret Saks
esindajad
Ain
Arold
Jaak
Arold
RESOLUTSIOON
1.Tartu Maakohtu 23. septembri 2013 otsus tühistada osaliselt osas, millega kohus mõistis Ain Aroldilt välja Jaak Aroldi kasuks aida katuse taastamise maksumuse hüvitamiseks 1917,35 eurot ja menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada vastuhagi aida katuse taastamise maksumuse hüvitamiseks osaliselt ja mõista Ain Arolilt välja Jaak Aroldi kasuks katuse taastamise maksumus summas 1682,55 eurot.
1.Jätta poolte maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
2.Välja mõista Ain Aroldilt riigi kasuks riigi õigusabi tasu summas 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot kahe osamaksena. Esimene osamakse summas 276 eurot tuleb tasuda 60 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates ja teine osamakse, samuti summas 276 eurot, hiljemalt ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas või kontole nr EE932200221023778606 Swedbankis viitenumbriga 2800049858, märkides selgituseks „riigi õigusabi tasu 2-10-19617“.
3.Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu ja riigi õigusabi tasu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ain Arold esitas 20. aprillil 2010 maakohtule Jaak Aroldi vastu hagi 29 937 krooni, s.o 1913,32 euro, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kandis Ain Arold (hageja) pärimistunnistuse alusel oma ema, Aino Aroldi, kontolt 2009 märtsis 100 000 krooni isa, Jaak Aroldi (kostja) kontole. Kostjaga oli kokkulepe, et ta tagastab raha, kui hagejal seda vaja läheb. Kostja tagastas osa rahast, kandes selle hageja tütre M.-L. R. kontole, kuid ülejäänud raha tagastamisest keeldus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt kandis kostja ajavahemikul
11.märtsist kuni 20. maini 2009 M.-L. R. kontole 70 000 krooni (4473,82 eurot). Panga teenustasu ülekannete eest moodustab 63 krooni (4,03 eurot). Kostja tasus hageja eest ka notaritasu 947,50 krooni (60,56 eurot). Kostja keeldub ülejäänud raha tagastamast, kuna tal on nõuded hageja vastu. Hageja elas kaks talve kostja majas ja kasutas kütteks 20 m3 küttepuid, mille väärtus on 8000 krooni (511,29 eurot). 19.–20. juunil 2009 tekitas hageja tulekahju, mille tagajärjel hävis kostja aida katus ja söestus lagi ning riknes 1 tonn vilja väärtusega 1500 krooni (95,87 eurot). Katuse tegemine koos materjali ja tööjõuga läks maksma 30 000 krooni (1917,35 eurot). 26. juunil 2009 võttis kostja sularahaautomaadist 5000 krooni (319,56 eurot) ja andis selle hagejale. Kostja esitas 13. veebruaril 2012 vastuhagi, milles taotles hagejalt viimase poolt tekitatud kahju (aida katuse taastamise ja hävinud vilja maksumus) ning alusetult säästetu (küttepuud) katteks 2524,51 euro väljamõistmist ning nimetatud nõude tasaarvestamist hageja nõudega.
3.Hageja tunnistas kostja vastuhagi summas 178,95 eurot. Hageja elas kostja majavalduses ajavahemikul 19. detsembrist 2008 kuni 22. juulini 2009. Selle aja jooksul tarvitas ta küttepuid ca 7 m3. Võttes aluseks kostja märgitud küttepuude hinna, 400 krooni/m3, on kasutatud küttepuude väärtus 2800 krooni ehk 178,95 eurot. Ülejäänud osas on vastuhagi tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et tulekahju põhjustas hageja, samuti on tõendamata aida taastamise tööde maht ja maksumus ning aidas olnud vilja kogus ja hind. Hageja selgitas vastuseks kostja väidetele, et Aino Aroldilt pärandina saadud rahasumma suurus oli 126 000 krooni. Sellest 26 000 krooni võttis hageja välja sularahas ning andis
3.märtsil 2009. a 11 000 krooni kostjale notaritasu ja eelnevalt laenatud summade katteks.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 23. septembri 2013 otsusega Ain Aroldi hagi osaliselt ja mõistis välja Jaak Aroldilt Ain Aroldi kasuks 1852,76 eurot. Jaak Aroldi vastuhagi rahuldas maakohus samuti osaliselt ja mõistis välja Ain Aroldilt Jaak Aroldi kasuks 2096,27 eurot. Maakohus tasaarvestas väljamõistetud rahasummad ning kohustas Ain Aroldit tasuma Jaak Aroldile 243,51 eurot. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud, sh menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile, 96,83% ulatuses kostja kanda ja 3,17% ulatuses hageja kanda ning kostja menetluskulud 83,04% ulatuses hageja kanda ja 16,96% ulatuses kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võttis kostja hageja nõude osaliselt omaks. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et 3. märtsil 2009 kanti Aino Aroldi kontolt pärimistunnistuse alusel kostja kontole 100 000 krooni ja ajavahemikul 11. märtsist kuni 20. maini 2009 tegi kostja ülekandeid M.-L. R. kontole 70 000 krooni ulatuses. Kostja väitel on ta hagejale tagastamisele kuuluvast rahasummast arvanud maha notaritasu 60,56 eurot (947,50 krooni) ning 26. juunil 2009 oma kontolt sularahas välja võetud 319,56 eurot (5000 krooni), mille ta andis hagejale.
Poole omaksvõtuga saab lugeda tõendatuks, et hageja poolt kostja kontole kantud pärandina saadud rahasummast on kostjal tagastamata 1533,20 eurot [1913,32–(319,56+60,56)]. 3. märtsil 2009 välja antud pärimistunnistuse ärakirjast nähtub, et hageja on 23. novembril 2008 surnud Aino Aroldi ainupärija. Pärimistunnistuse ja selle ärakirjade väljastamise eest tasumisele kuulunud notaritasu suurus oli 947,50 krooni. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et notaritasu maksmiseks sai ta raha kostjalt. Selle kohta, et notaritasu oleks pärandina saadud rahast kostjale tagasi makstud, ei ole tõendeid esitatud. Pärimistunnistuselt ei nähtu pärandina saadud rahasumma suurus. Kostja ei ole omakorda tõendanud, et ta võttis oma kontolt 26. juunil 2009 välja 5000 krooni ja andis hagejale. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 1852,76 euro väljaandmist, s.o tagastamata rahasumma 1917,35 eurot, millest on maha arvatud panga teenustasud ülekannete tegemise eest 4,03 eurot ja notaritasu 60,56 eurot. Hageja võttis omaks küttepuude äratarvitamise 7 m3 ulatuses 178,95 euro väärtuses. Tõendamiskoormus ärakasutatud puude koguse osas lasus vastuhagi esitajal. Viimane ei ole ümber lükanud Ain Aroldi väidet, et ta kasutas ajavahemikul 19. detsembrist 2008 kuni
22.juulini 2009 küttepuid 1,5 m3 kuus ja kokku kütteperioodi, s.o 4,5 kuu, vältel 7 m3. Küttepuude hinnana on Ain Arold aluseks võtnud vastuhagis märgitud 1 m3 hinna 25,56 eurot, mis ületab küll kohtule esitatud antud ajaperioodil märgade küttepuude harilikku väärtust, kuid eeldatavalt oli Jaak Aroldi küttepuude näol tegemist kuivade puudega. Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo õiendi kohaselt teatati 21. juunil 2009 tulekahjust XXX kostjale kuuluvas aidahoones. Tulekahju sai alguse hooletusest suitsetamisel, väärteomenetlus viidi läbi hageja suhtes. Hagejat karistati kiirmenetluse otsusega päästeseaduse § 393 lg 3 p 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 600 krooni. Tõenditena arvestati väärteomenetluses hageja ütlustega, kus ta tunnistab, et „tulekahju sai alguse minu hooletusest suitsetamisel“, ning fotodega tules kahjustatud hoonest. Nende tõenditega on tõendatud õigusvastase teo toimepanemine hageja poolt, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel ning hageja süü hooletuse vormis. Hageja esitatud fotode, mis on varustatud mõõtudega (I kd tl 124) alusel saab lugeda tõendatuks, et taastatud aida katuse pindala on ligikaudu 66 m2. Tõendatuks ei saa lugeda hageja väidet, et kostja kasutas katuse taastamisel hageja puitmaterjali. OÜ Renor Grupp
16.aprilli 2009 arvest nähtub, et hagejal oli 2009 aprillis 7 tm saematerjali eest tasumise kohustus, kuid kus see materjal asus ja kas kostja seda kasutas, on tõendamata. Fotodelt on näha, et katuse taastamisel on kasutatud puitmaterjali, kuid et tegemist oli hagejale kuuluva materjaliga, seda tõendid ei kinnita. Tõenditest ei selgu ka see, millist materjali katuse taastamisel kattena kasutati, kuid võttes aluseks võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgi – kahjustatud isiku asetamise olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, tuleb kahju suurusele hinnangu andmisel lähtuda kohtule esitatud hinnapakkumistest. Olly OÜ pakkumise kohaselt on 1 m2 II sordi katusepleki hind 4 eurot, seega 66 m2 katmiseks vajaliku pleki hind on 264 eurot ja katusekruvide hind ca 16 eurot. Nimetatud hindadele lisandub käibemaks. Võttes aluseks RLG Infra OÜ hinnapakkumise, milles on arvestatud ka puitmaterjali vajadust (sarikad, roovitus) on ainuüksi materjali maksumus ilma käibemaksuta 1894 eurot. Katuseplekina on nimetatud pakkumises kasutatud värvilist profiilplekki hinnaga 10 eurot/m2. Töö hinnaks on arvestatud 1980 eurot. Eeltoodud tõendite alusel leidis kohus, et vastuhagi katuse taastamise maksumuse hüvitamiseks 1917,35 euro ulatuses on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et põlengu tagajärjel muutus kõlbmatuks aidas olnud 1 tonn vilja väärtusega 95,87 eurot, mistõttu nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Seega tuleb vastuhagi rahuldada 2096,27 euro ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Ain Arold esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. septembri 2013 otsuse tühistamist osas, milles vastuhagi rahuldati, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus apellandi poolt väärteomenetluses antud ütlusi tsiteerinud nii nagu need on ülekuulamisprotokollis. Apellant ütles ülekuulamisel: „Arvan, et tulekahju sai alguse minu hooletusest suitsetamisel.“ Seega apellant ei ole väitnud, et tulekahju sai alguse tema hooletusest suitsetamisel, ta vaid arvab seda. Oletusele ei saa otsuse tegemisel tugineda. Asjaolu, et apellant väärteootsust ei vaidlustanud, ei kinnita apellandi süüd. Menetleja otsusega nõustumine ei võrdu enda süüdi tunnistamisega. Osundatud tõend ei tõenda, et apellant pani toime õigusvastase teo; 2) ei hinnanud kohus tõendeid kogumis. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud katuse taastamiseks talle või kolmandale isikule kuuluvat puitmaterjali, ega selle kohta, et kasutatud puitmaterjal ei ole apellandi oma. OÜ Renor Grupp arvel puitmaterjali kohta summas 11 675 krooni, s.o 746,17 eurot, on kuupäev 16. aprill 2009, mis ühtib apellandi vastustaja talus elamise ajaga. Katus taastati 2009. a ja selleks kasutati puitmaterjali. Apellandi puitmaterjali vastustaja juures enam ei ole. Nende asjaoludega kogumis on tõendatud apellandi puitmaterjali kasutamine katuse taastamisel; 3) ei ole kohus põhjendanud, miks ta lähtus kahju suurusele hinnangu andmisel hinnapakkumistest, kus katusekattematerjalina käsitletakse katuseplekki, kuigi asjas on tuvastamata, millist materjali katuse taastamisel kasutati. Kohtu siseveendumuse kujunemine TsMS § 233 lg 1 rakendamisel peab olema jälgitav ja see peab tuginema tuvastatud asjaoludele. Kohus võttis kahju suuruse määramisel aluseks RLG Infra OÜ hinnapakkumise, milles materjali maksumus ilma käibemaksuta on 1894 eurot. Katuseplekina on pakkumises kasutatud värvilist profiilplekki hinnaga 10 eurot/m2. Töö hinnaks on arvestatud 1980 eurot. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on vastustaja kasuks väljamõistetud summa 1917,35 eurot kujunenud. See ei haaku viidatud tõendiga, selle summa kohta pole kalkulatsiooni. Tuvastatud ei ole aida katuse materjali ega kulunud materjali kogust, kuigi see on võimalik, sest katus on olemas. Kui kahju suuruse kujunemine pole jälgitav, siis on nõue põhjendamatu. Katus taastati augustis 2009. Hinnapakkumised on tehtud 2013. a. 2013. a hindu võiks kahju suuruse määramisel arvesse võtta siis, kui ehitis oleks taastamata.
6.Jaak Arold vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kiirmenetluse otsusega tõendatud õigusvastase teo toimepanek apellandi poolt; 2) ei pea vastustaja tõendama, et ta ei ole kasutanud apellandi puitmaterjali. Juhul, kui apellant soovib tõendada, et aida renoveerimiseks kasutati tema puitmaterjali, tuleb apellandil vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 esitada väidet kinnitavad tõendid. OÜ Renor Grupp arve ei tõenda, et vastustaja oleks kasutanud apellandi puitmaterjali. Nimetatud arve ei tõenda isegi seda, et arve alusel oleks puitmaterjali eest tasutud või kes on arve tasunud ning kas puitmaterjal on üle antud ja kui, siis kellele; 3) on kahju suurus tõendatud. Apellandi esitatud fotolt on näha, millisel viisi on katus parandatud. Vastustaja esitatud hinnapakkumisest nähtub katuse renoveerimise maksumus. Juhul, kui apellant soovib tõendada, et katus on parandatud teistmoodi või on kahjuhüvitise suurus teistsugune, tuleb apellandil oma väiteid tõendada. Apellandi väited selle kohta, et katuse taastamise maksumus oleks pidanud olema midagi muud kui vastustaja tõendatud
summa, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtu tuvastatud summa on eluliselt usutav. Juhul, kui apellant soovib tõendada, et 2009. a ehitushinnad erinevad oluliselt tänasest, peab apellant oma väidet tõendama. Kahju suurus on tuvastatud, kuid kohtul on kõik võimalused selle tuvastamiseks ka VÕS § 127 lg 6 alusel koostoimes TsMS § 233 lg-ga 1.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja Tartu Maakohtu
23.septembri 2013 otsus tühistada osaliselt osas, millega kohus mõistis apellandilt (hagejalt/vastuhagi kostjalt) vastustaja (kostja/vastuhagi hageja) kasuks välja aida katuse taastamise maksumuse hüvitamiseks 1917,35 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab vastuhagi aida katuse taastamise maksumuse hüvitamiseks osaliselt ning mõistab katuse taastamise maksumuse hüvitamiseks apellandilt vastustaja kasuks välja 1682,55 eurot. Tasaarvestades maakohtu poolt vastustajalt apellandi kasuks väljamõistetud summa 1852,76 eurot ja apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetava summa (1682,55+178,95) 1861,50 eurot, tuleb apellandil tasuda vastustajale 8,74 eurot.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, vaidlustades kohtuotsuse osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi. Apellant taotleb tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et ehkki apellant taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles vastuhagi rahuldati, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta vastuhagi rahuldamata, kirjutab apellant kaebuses, et küttepuude koguse ja hinna osas apellant nõustub maakohtu otsusega, samuti ei ole apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusi, miks on apellandi poolt äratarvitatud küttepuude maksumuse summas 178,95 eurot väljamõistmine ebaõige. Maakohus rahuldas vastuhagi küttepuude maksumuse osas ulatuses, milles hageja vastuhagi nii oma 3. juulil 2012 ja 4. septembril 2013 esitatud kirjalikes vastustes kui ka 20. märtsil 2013 toimunud kohtuistungil õigeks võttis. Lähtuvalt apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust esiteks osas, kas vastustaja aida põlengu põhjustas oma õigusvastase teoga apellant, ning teiseks maakohtu poolt vastustaja kasuks välja mõistetud aida katuse taastamisega seotud kahju hüvitise summa suuruse osas.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tsiviilasjas tõendina esitatud väärteomenetluse materjalidega on tõendatud apellandi poolt vastustaja aidas 21. juunil 2009 tulekahju põhjustamine, s.o õigusvastase teo toimepanemine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel ning apellandi süü hooletuse vormis. Vaidlust ei ole selles, et tulekahju toimumise ajal elas apellant XXX vastustajale kuuluvas XXX talus. Apellant andis sündmuskohal läbi viidud väärteomenetluses 21. juunil 2009, s.o sündmuse toimumise päeval, väärteo kohtuvälisele menetlejale ütlused, millest nähtuvalt käis ta 21. juuni 2009 hommikul aida lakas ja pool tundi hiljem, umbes kella 8.30 paiku, avastas, et aida pööningult tuleb suitsu. Apellandi poolt väärteo kohtuvälisele menetlejale öeldud lauset: „Arvan, et tulekahju sai alguse minu hooletusest suitsetamisel“ (I kd tl 97) ei saa sündmuse tehiolusid ja apellandi antud ütlusi kogumis hinnates tõlgendada selliselt, et apellant vaid oletab, et tulekahju võis tekkida tema hooletusest. Apellandi ütlustest saab järeldada, et apellant tunnistab oma hooletust suitsetamisel umbes pool tundi enne tulekahju avastamist põlema läinud hoone lakas (või pööningul, s.o katuse all). Vaidlust ei ole asjaolus ning see nähtub ka Päästeteenistuses
21.juunil 2009 vormistatud sündmuse kokkuvõttest (I kd tl 98) ja väärteomenetluses tehtud fotodelt (I kd tl 99–100), et tulekahjus hävis hoone
katus ja söestus pööningu (laka) lagi, seinad fotodelt nähtuvalt põlengus oluliselt kannatada ei saanud. Apellant nõustus väärteomenetluses kiirmenetluse kohaldamisega ja tema karistamisega päästeseaduse § 393 lg 3 p 2 alusel 600-kroonise rahatrahviga. Väärteo kiirmenetluse otsuses on samuti märgitud väärteo lühikirjeldusena, et ait süttis apellandi hooletusest suitsetamisel ning kiirmenetluse otsuses on arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku (apellandi) puhtsüdamlikku ülestunnistust (I kd tl 96). Seega on apellant väärteomenetluses oma süü tulekahju põhjustamises omaks võtnud ega ole süü puudumist tsiviilasjas millegagi tõendanud. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et isik tunnistab oma süüd tulekahju põhjustamises ja karistamist rahatrahviga olukorras, kus ta ei ole kindel, et tõepoolest tema tegevus tulekahju põhjustas. Tuleb märkida, et ühtegi muud võimalikku seletust ei ole apellant tulekahju tekkepõhjuse kohta välja pakkunud ei läbiviidud väärteomenetluses ega ka käesolevas kohtumenetluses. Apellandi tsiviilasja menetluses esitatud väide, et apellant ei ole öelnud, et tulekahju sai alguse tema hooletusest suitsetamisel, ta vaid arvab seda, ning et osundatud tõend ei tõenda, et apellant pani toime õigusvastase teo, on otsitud ja esitatud kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks.
10.Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et asjas on tõendamist leidnud vastustaja poolt aida katuse taastamisel apellandi puitmaterjali kasutamine. Apellant leiab muuhulgas, et vastustaja pidanuks tõendama, et katuse taastamisel kasutatud puitmaterjal ei ole apellandi oma, st et vastustaja kasutas talle või kolmandale isikule kuuluvat puitmaterjali. Apellandi selline seisukoht ei põhine seadusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui apellant leidis, et vastustaja kasutas katuse taastamisel temale kuuluvat puitmaterjali, siis oli apellandi kohustus kohtule oma väidet tõendada. Apellant on esitanud väite tõendamiseks OÜ Renor Grupp 16. aprilli 2009 arve (I kd tl 91). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et nimetatud tõendi alusel saab tuvastada vaid asjaolu, et apellandil oli 2009 aprillis 7 tm saematerjali eest tasumise kohustus, kuid kas see materjal asus vastustaja talus ja kas vastustaja seda kasutas, on tõendamata. Ringkonnakohus märgib, et OÜ Renor Grupp arvel on kirjutatud apellandi elukohaks XXX, mitte XXX, kus asub vastustajale kuuluv XXX Talu. Ainuüksi ajaolust, et katuse taastamisel on kasutatud puitmaterjali, ei saa mingil viisil järeldada, et tegemist oli apellandile kuuluva materjaliga.
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud maakohtu poolt aida katuse taastamisega seoses välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse osas. Vastuhagiavalduse (I kd lk 45) kohaselt läks katuse tegemine koos materjali ja töötasuga maksma 30 000 krooni, s.o 1917,35 eurot.
21.augustil 2012 kohtule esitatud seletuses (I kd tl 79–80) on vastustaja täpsustanud, et katuse tegemiseks kulus 2,5 tm prusse hinnaga 1600 krooni/tm, kokku 4000 krooni, ja 4 tm laudu hinnaga 1600 krooni/tm, kokku 6400 krooni, milline materjal oli varem oma metsa materjalist lõigatud; katuseplekki kulus 100 m2, koos kruvidega maksumusega 8214,47 krooni; muud kulutused moodustasid 2500 krooni, sh transport ja lõunasöök töömehele; 10 päeva töötasuks (800 krooni päev) kulus 8000 krooni. Eeltoodud summad moodustavad kokku 29 114,47 krooni, s.o 1860,75 eurot. Vastustaja ei ole vaidlustanud ka apellandi väidet, et taastatud katuse pindala oli ligikaudu 66 m2. Ringkonnakohus on seisukohal, et lähtudes vastustaja poolt 21. augustil 2012 esitatud seletuses toodust ei ole põhjendatud mõista katuse taastamisega seoses kahjuhüvitist apellandilt välja suuremas ulatuses kui 1682,55 eurot. Vaidlust ei ole selles, et katus taastati augustis 2009.
Vastustaja on esitanud kohtule Aivo Jõgi seletuskirja (I kd tl 81), mille kohaselt leppis ta vastustajaga kokku töötasus 800 krooni päev ja lubas töö teha kümne päevaga. Eeltoodud kirjaliku tõendiga on tõendatud katuse taastamise tööde eest makstud töötasu suurus 8000 krooni, s.o 511,29 eurot. Materjali ja muude kulude kindlakstegemiseks ei ole vastustaja kohtule kuludokumente esitanud, kuid pooled on esitanud kaudseid tõendeid (Olly OÜ ja RLG Infra OÜ hinnapakkumised), mille põhjal on võimalik õiglane kahjuhüvitis kindlaks määrata. Olly OÜ 16. augusti 2012 pakkumine (I kd tl 83) summas 525 eurot (8214,47 krooni) sisaldab 100 m2 II sordi katuseplekki hinnaga 4 eurot/m2 (lisandub käibemaks) ja katusekruvide hinda 37,50 eurot (lisandub käibemaks). RLG Infra OÜ 3. juuli 2013 hinnapakkumises (I kd tl 147) 66 m2 katuse taastamiseks summas 4888,80 eurot (koos käibemaksuga) on katuseplekina kasutatud värvilist profiilplekki hinnaga 10 eurot/m2; pakkumises on materjali maksumus ilma käibemaksuta 1894 eurot, töö hind 1980 eurot ja transport 200 eurot. Vastustaja ei ole väitnud, et katuse taastamisel kasutati RLG Infra OÜ hinnapakkumises toodud värvilist profiilplekki hinnaga 10 eurot/m2, vaid on 21. augustil 2012 esitatud seletuses lähtunud Olly OÜ pakkumises märgitud II sordi katusepleki hinnast 4 eurot/m2, samuti on vastustaja sisuliselt nõustunud apellandi väitega, et taastatud katuse pindala oli ca 66 m 2 (I kd tl 129, ka on vastustaja RLG Infra OÜ-lt tellinud hinnapakkumise 66 m2 suuruse katuse taastamiseks). Olly OÜ pakkumises toodud hinnaga kulus 66 m2 katuseplekile (66×4) 264 eurot ja katusekruvidele ca 25 eurot, millistele summadele lisandub käibemaks 20%, s.o 57,80 eurot, kokku kulud katusekattematerjalile 346,80 eurot. Vastustaja väidete kohaselt 21. augustil 2012 esitatud seletuses kulus katuse taastamiseks kahte liiki puitmaterjali kokku 6,5 tm summas 10 400 krooni (664,68 eurot) ning lisakulud (sh transport ja lõunasöök töömehele) moodustasid 2500 krooni (159,78 eurot). Vaidlust ei ole selles, et katuse taastamisel kasutati puitmaterjali, samuti ei ole põhjust kahelda asjaolus, et vastustajal tuli katuse parandamiseks teha kulutusi materjali veoks. Eeltoodud kulud on mõistliku suurusega ja ringkonnakohus võtab need kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse vastustaja märgitud ulatuses. Siinkohal saab arvestada ka asjaolu, et apellant on muuhulgas leidnud, et vastustaja kasutas katuse taastamisel apellandile kuuluvat puitmaterjali koguses 7 tm hinnaga 10 100 krooni (645,51 eurot) (OÜ Renor Grupp arve I kd tl 91). Seega võtab apellant omaks, et katuse remontimiseks võis kuluda puitu sellises koguses ja maksumusega nagu vastustaja on väitnud. OÜ Renor Grupp arvel on märgitud ka puitmaterjali transpordikulud summas 1575 krooni (100,66 eurot). RLG Infra OÜ hinnapakkumises (kus on arvestatud kogu tööde teostamiseks vajaliku transpordiga) on transpordikulud arvestatud summas 200 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodud põhjenduste alusel leiab ringkonnakohus, et apellandil tuleb hüvitada vastustajale katuse taastamise kulud summas (töötasu 511,29 eurot + katuseplekk ja kruvid 346,80 eurot + puitmaterjal 664,68 eurot + lisakulud 159,78 eurot) 1682,55 eurot. Ringkonnakohtu arvates on nimetatud summa väljamõistmine igal juhul põhjendatud, kuna summa jääb oluliselt alla RLG Infra OÜ hinnapakkumises toodule ning apellant ei ole vastustaja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks kohtule ühtegi tõendit esitanud ega avaldanud ka arvamust, milline oleks tema arvates põhjendatud kahjuhüvitise suurus. Seega ei ole apellant esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et vastustaja kulutused katuse taastamiseks oleksid olnud oluliselt väiksemad, kui kohus välja mõistab, või et kahjuhüvitise nõue tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Asjakohane on vastustaja väide vastuses apellatsioonkaebusele, et on eluliselt väheusutav, et 66 m2 katuse parandamine ei maksnud mitte midagi. Ringkonnakohus on ühtlasi seisukohal, et sellises suuruses hüvitise väljamõistmisel on järgitud ka VÕS § 127 põhimõtet, et kahjuhüvitis ei tohi põhjustada kannatanu alusetut rikastumist kahju tekitaja kahju hüvitamise kohustuse läbi.
12.Tasaarvestades maakohtu poolt vastustajalt apellandi kasuks väljamõistetud summa 1852,76 eurot ja apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetava summa (katuse taastamise kulud 1682,55 eurot + äratarvitatud küttepuude maksumus 178,95 eurot) 1861,50 eurot, tuleb vastustajal tasuda apellandile (1861,50–1852,76) 8,74 eurot.
13.Seoses maakohtu otsuse muutmisega muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 alusel ka menetluskulude jaotust. Kuna nii hagi kui ka vastuhagi rahuldatakse osaliselt, mille tulemuseks on pooltevahelises suhtes sisuliselt tasaarvestuse toimumine (hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaks summaks jäi 8,74 eurot), peab ringkonnakohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta kummagi poole nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kulud kandnud poole enda kanda.
14.Tartu Maakohtu 27. märtsi 2012 määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täielikult osamaksetena ühe aasta jooksul pärast õigusabi osutamise lõppemist. Tartu Maakohtu 25. septembri 2013 määrusega määrati hagejat esindanud advokaat Heiki Kuningale hageja esindamise eest riigi õigusabi tasu 288 eurot (sh käibemaks). Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2014 määrusega määrati advokaat H. Kuningale apellandi esindamise eest ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi tasu 264 eurot (sh käibemaks). Seega kuulub hagejalt riigi kasuks väljamõistmisele riigi õigusabi tasu summas (288+264) 552 eurot. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2012 määruses ei ole täpsustatud, mitme osamaksena hagejal riigi õigusabi tasu hüvitada tuleb. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades hagejalt väljamõistmisele kuuluva summa suurust, on põhjendatud määrata kindlaks hageja kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu kahe osamaksena, kumbki suuruses 276 eurot. Esimene osamakse summas 276 eurot tuleb tasuda 60 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates ja teine osamakse, samuti summas 276 eurot, hiljemalt ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.