S.N. hagi KÜ Suur Viis Narva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Suur Viis Narva apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): KÜ Suur Viis Narva (registrikood: 80121568), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (hageja): S.N. (isikukood: XXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Jätta S.N. hagi KÜ Suur Viis Narva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta S.N. kanda.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.S.N. (hageja) esitas hagi KÜ Suur 5 Narva vastu, milles palus kohustada kostjat edastama kõigile aadressil Suur 5 Narva asuva korteriühistu liikmetele kirjalik teade, millega korteriühistu kinnitab, et ühistule ei ole teada, et S. N. oleks kunagi kriminaalkorras karistatud, ning seda, et S. N. ei ole kunagi korteriühistu protokolle võltsinud või panema vastavasisulise avalduse korterelamu Suur 5 Narva trepikodades asuvatele teadetetahvlitele. Hagiavalduses märgitu kohaselt elab hageja korterelamus Suur 5 Narvas. Kostja edastas 29.02.2012 Viru Maakohtule dokumendi, milles viidati Riigikohtu esimehele 23.02.2012 edastatud korteriühistu liikmete kirjalikule pöördumisele, mis sisaldas tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid: „üks ebaaus inimene (varem, 2000-ndate aastate alguses oli süüdimõistetud kriminaalkohtu poolt Narvas petmise ja dokumentide võltsimise eest), kelle nimi S.N.on kahjuks meie majanaaber ja korteriomanik“ ning „S. N. valmistas 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli teksti (trükitud kujul), mis oluliselt erineb protokolli ehtsast, käsitsi kirjutatud tekstist. Seejuures selgus, et koosoleku läbiviinud isikute allkirjad on skaneeritud trükitud tekstile. Loomulikult pole selle protokolli trükitud teksti üldse olemas“. Pöördumise on allkirjastanud 14 korteriomanikku 18-st. Hageja leidis, et korteriühistu, keda tuleb lugeda andmete avaldajaks, peab ebaõiged faktiväited ümber lükkama. Hagejat ei ole kunagi kriminaalkorras süüdi mõistetud ega karistatud kohtu poolt. Isegi kui korteriühistu 16.11.2008 protokoll on võltsitud, siis puudub alus väita, et seda tegi hageja. Hageja peab kostja tegevuse tulemusena pidevalt taluma ebamugavust, sest enamus korteriomanikke peab teda kurjategijaks ja dokumendivõltsijaks. Kostja on avaldanud Suur 5 elamu korteriomanikele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, mistõttu ümber tuleb need VÕS § 1047 lg 4 alusel lükata samale sihtgrupile suunatult. Kuna KÜS § 2 lg 1 alusel esindab ühistu liikmete ühiseid huvisid, siis on korteriühistu see isik, kes vastutab andmete ümberlükkamise eest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on ajakirjandusest loetu põhjal väär hageja väide selle kohta, et teda pole kriminaalkorras karistatud. Kostja on 14 majaelanike kirjalikus pöördumises Riigikohtu esimehele märkinud, et hageja on tunnistatud süüdi pettuses ja dokumentide võltsimises, mitte et hagejat on kriminaalkohtu poolt karistatud. Viru Maakohtu 27.05.2008 määruse kriminaalasjas nr 1-00-25 (96211060) kohaselt ei karistatud hagejat aegumistähtaja möödumise tõttu.
Kirja ei levitanud mitte ühistu, vaid majaelanikud, ja hagi on seetõttu esitatud vale kostja vastu. Asjaolu, et ühistu selle pöördumise 29.02.2012 maakohtule adresseeritud menetlusdokumendile lisas, on käsitletav tsiviilasja menetluse raames esitatud dokumentaalse tõendina. Tsiviilkohtumenetluse raames teise poole kohta ebaõigete andmete esitamine ei ole ebaõigete andmete levitamine VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Hageja nõue korteriühistu protokollide võltsimise osas on põhjendamatu. Korteriühistu 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli võltsimine on tõendatud kostja tunnistajate ütlustega ning toimikusse lisatud protokolli käsikirjalise ja trükitud variantide lihtsal võrdlusel. Trükitud kujul esitatud protokolli teksti erinevus käsikirjalisest oli kasuks üksnes hagejale ja tema perekonnale. Maakohus võttis hageja poolt kohtule esitatud trükitud üldkoosoleku protokolli vastu tõendina tsiviilasjas nr 2-10-64231 ja tugines sellele otsuse tegemisel hageja kasuks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 25. septembri 2013 otsusega hagi ja kohustas kostjat avaldama KÜ Suur Viis Narva liikmetele kolme päeva jooksul otsuse jõustumisest valeandmeid ümberlükkav kirjalik avaldus: „Käesolevaga korteriühistu kinnitab, et ühistule ei ole teada, et S.N. oleks kunagi süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt ning S.N. ei ole korteriühistu 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli võltsinud“. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud faktiväidete, et S. N. on süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt ning S. N. on valmistanud (võltsinud) ühistu 16.11.2008 protokolli, mis erineb protokolli ehtsast käsitsi kirjutatud tekstist, tegelikkusele vastavust ja kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kohus nõustus hagejaga, et kuna KÜS § 2 lg 1 alusel esindab ühistu liikmete ühiseid huvisid, siis eksisid kõik väidetavalt iseseisvalt ja ühises huvis tegutsenud ühistu liikmed ning ühistu vastutab oma liikmete seas valeandmete avaldamise eest ebaõigete andmete ümberlükkamisega. Kostja vastavus tuleneb avalduse sõnastusest ja kogu avaldatu kontekstist. 24.08.2011 rahuldas Viru Maakohus S. N. hagi korteriühistu vastu. 30.09.2011 määrusega keeldus Tartu Ringkonnakohus korteriühistu apellatsioonikaebust menetlusse võtmast. 11.01.2012 määrusega jättis Riigikohus korteriühistu määruskaebuse menetlusse võtmata. 23.02.2012 pöördumises Riigikohtu esimehe poole taotles korteriühistu kaebuse menetlusse võtmist. Riigikohtu vastus avaldusele on adresseeritud korteriühistule. Korteriühistu pöördumise tekstist järeldub üheselt, et väiteid hageja kohta „üks ebaaus inimene (varem, 2000-ndate aastate alguses oli süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt Narvas petmise ja dokumentide võltsimise eest), kelle nimi S.N. on kahjuks meie majanaaber ja korteriomanik“ ning „S. N. valmistas 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli teksti (trükitud kujul), mis oluliselt erineb protokolli ehtsast, käsitsi kirjutatud tekstist. Seejuures selgus, et koosoleku läbiviinud isikute allkirjad on skaneeritud trükitud tekstile! Loomulikult pole selle protokolli trükitud teksti üldse olemas“ käsitletakse seoses S. N. ja korteriühistu vahel hagejale soodsa lahendiga lõppenud vaidluses. Avalduse on allkirjastanud 14 ühistu liiget. Vaidlus puudub selle üle, et kõik pöördumisele allakirjutanud olid korteriühistu liikmed. Majaelanikud tegutsesid vaieldamatult ühistu huvides kohtumenetluses ühistule soodsa tulemuse saavutamise eesmärgil ja selle tegevuse käigus avaldati hageja kohta ebaõigeid andmeid kolmandatele isikutele, kelleks olid lisaks pöördumisele allkirja andnud ühistu liikmetele ka muud hagejaga ühes majas elavad isikud. VÕS § 1047 järgi kannab ebaõigete andmete avaldamise eest vastutust andmete avaldaja. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-05 p 25). Mõistet „avaldamine“ tuleb sisustada konkreetse tsiviilasja raames tuvastatud asjaolude alusel. Käesoleval juhul on andmete avaldamine toimunud kostja 23.02.2012 pöördumises, millele korteriühistu poolt kirjutas alla 14 korteriühistu liiget. Seega on kostja avaldajaks.
Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda VÕS § 1047 lg-te1, 2 ja 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja süüst (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-02 p 26). Kohus leidis, et kostja 23.02.2012 pöördumises on hageja kohta esitatud faktiväited, kuna nende tegelikkusele vastavus on kontrollitav. Kohus leidis, et nimetatud väidetega on korteriühistu liikmetele avaldatud, et hageja S. N. on süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt ja S. N. valmistas (võltsis) ühistu 16.11.2008 koosoleku protokolli. Faktiväide väljendab andmeid tegelikkuse kohta, st kas keegi on midagi teinud või öelnud. Seevastu väärtushinnang sisaldab aga selle avaldaja isiklikku arvamust, seisukohta faktiväite kohta. Maakohus ei nõustunud kostja arvamusega, et Viru Maakohus on 27.05.2008 määruses tuvastanud hageja poolt kuriteo toimepanemise. Maakohus on tuvastanud vaid kuriteo toimepanemise fakti 1994-1995, kuid pole tuvastanud kuriteo toimepanijat, kuna kriminaalmenetlus kuulus enne lõpetamisele seoses aegumisega. Kohus möönis, et keskmisele inimesele võib juriidilise teksti tegelik tähendus jääda ebaselgeks, kuid see asjaolu ei muuda tõsiasja süütuse presumptsiooni kehtivuse kohta. Hageja S. N. kriminaalkohtu poolt süüdimõistmise kohta avaldatu on seega alusetu ja käsitletav ebaõige väitena, mis rikub hageja isiklikke õigusi. Kohalikus ajalehes avaldatu võis käia hageja kohta, kuid ei tõenda, et hageja oli süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest. Lisaks lükkab kostja väite ümber ka karistusregistri teatis, mille kohaselt isik ei ole karistusregistrisse kantud. Kohus leidis, et korteriühistu 16.11.2008 koosoleku protokolli asjakohasus ja usaldusväärsus on tõendamist leidnud jõustunud kohtuotsusega ja kõik kostja väited ühistu kõnealuse protokolli „falsifitseerituse“ kohta hageja poolt ei vaja tõendamist. Põhiseadus ja seadus kaitsevad inimese au ja head nime ning au ja hea nime solvamine on lubamatu ka juhul, kui see toimub kohtumenetluse käigus. Kohus leidis, et kostja poolt Riigikohtule adresseeritud pöördumises sisalduvad väljendid „üks ebaaus inimene (varem, 2000ndate aastate alguses oli süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt Narvas petmise ja dokumentide võltsimise eest), kelle nimi S.N. on kahjuks meie majanaaber ja korteriomanik“„ S. N. valmistas 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli teksti (trükitud kujul), mis oluliselt erineb protokolli ehtsast, käsitsi kirjutatud tekstist. Seejuures selgus, et koosoleku läbiviinud isikute allkirjad on skaneeritud trükitud tekstile!“, on käsitletavad kohtule ja menetlusosalistele valeandmete esitamisena ning hageja au teotavate faktihinnangutena ja selliste väljendite alusetu kasutamine kohtumenetluses on taunitav. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-05 leidnud, et vabandamine ei ole õiguskaitsevahend, mistõttu ei saa seda nõuda ka mittevaralise kahju tekitamise korral. Hageja loobus kostja hageja ees vabandamise nõudest. Hageja taotleb pöördumises Riigikohtule esitatud valefakte ümberlükkava teadaande edastamist kostja poolt KÜ Suur Viis Narva kõigile liikmetele, millega lükatakse ümber ebaõiged faktiväited: a) hageja on süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt petmise ja dokumentide võltsimise eest ja b) hageja valmistas 16.11.2008 üldkoosoleku protokolli teksti (trükitud kujul). Teadaande teksti sõnastus võiks seisneda järgmises: „Korteriühistu Suur Viis Narva kinnitab, et ühistule ei ole teada, et S.N. oleks kunagi süüdi mõistetud kriminaalkohtu poolt ning S.N. ei ole kunagi võltsinud 16.11. 2008 üldkoosoleku protokolli“. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leidis, et on põhjendatud kohustada kostjat lükkama ümber avaldatud ebaõiged andmed hageja poolt taotletud viisil. Kohus leidis, et kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama kohustades ei piisa ainuüksi kohustuse panemisest, vaid tuleb kostjale
anda nimetatud toiminguks kindel ajavahemik, s.o kolm päeva alates otsuse jõustumisest. Kohtu hinnangul ei ole see kostja jaoks ebamõistlikult koormav ning täidab oma eesmärki sel viisil, et kolmandaid isikuid teavitatakse võimalikult tõhusalt ebaõigete andmete avaldamisest. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna maakohus rahuldas hagi, siis jäeti menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Suur Viis Narva esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, leides, et KÜ vastutab valeandmete avaldamise eest. KÜ esindab KÜS § 2 lg l kohaselt kõiki ühistu liikmeid, kuid üksnes korteriomandite mõtteliste osade haldamise ja majandamise valdkonnas. Eraisikute toimingud on väljaspool maja majandamise ja haldamise valdkonda. KÜ Suur Viis Narva pole mitte kunagi volitanud korteriomanikke dokumente koostama, allkirjastama ja saatma Riigikohtu esimehele; 2) on maakohus moonutanud kostja vastuse teksti ja mõtet. Maakohus on põhjendamatult samastanud mõisted „karistatud kriminaalkorras“ ja „süüdi tunnistatud kriminaalkorras“. Oma 23.02.2012 pöördumises Riigikohtusse nimetasid majaelanikud hagejat süüdi tunnistatuks (aga mitte karistatuks). Lisaks on maakohus, tuginedes VÕS 1047 lg-le 4, kohaldanud resolutiivosas terminit „valeandmeid ümberlükkav kirjalik avaldus“, samas on VÕS-is termin „ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus“; 3) on maakohus rikkunud TsMS § 439 ja väljunud (hagi) nõude piirest. Hageja ei taotlenud avalduse avaldamise tähtaja määramist. Samas ei teinud maakohus määrust korteriühistu hageja ees vabandamise nõudest loobumise osas. See omakorda viinuks selleni, et hagi oleks rahuldatud osaliselt. Kohus jättis otsuse resolutiivosas ka hagi tekstist välja andmete avaldamise Riigikohtule ja Viru Maakohtule, seega sisuliselt muutis haginõuete sisu; 4) on maakohus kohelnud pooli ebavõrdselt. Maakohus tõstatas korduvalt küsimuse kostja lepingulise esindaja A. Gamazini volitustest. Maakohus võttis hageja esindajalt vastu kõik taotlused ja dokumendid, mis olid esitatud TsMS § 330 lg 1 ja 3 rikkumisega. Kohus püüdis takistada kostja esindajal esitada küsimusi tunnistaja K. . Maakohus jättis tähelepanuta kostja tõendid: tunnistajad V. , A. ja K. tunnistasid kohtuistungil, et nad ei ole seda protokolli trükkinud. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja S. N. tunnistuse, et ta justkui võttis protokolli trükitud variandi kaustast välja ja hoidis seda dokumenti enda juures alates 2010. a kuni 2012. a detsembrini. Kohus ei saatnud kostja poolele hageja poole kohtumenetlusdokumente viiel või kuuel juhul; 5) on maakohus ekslikult viidanud maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-10-64231. Mitte üheski kohtuastmes asjas nr 2-10-64231 ei ole kohus arutanud küsimust KÜ üldkoosoleku protokolli asjakohasusest ega usaldusväärsusest. Viru Maakohtu 24.08.2011 kohtuotsuses asjas nr 2-10-64231 puuduvad kohtu arutlused selle kohta, nagu puuduks poolte vahel vaidlus 16.11.2008 koosoleku protokolli osas. Seega on maakohus viidanud kohtuotsusele, milles puudub kohtuniku tsiteeritud järeldus.
5.S. N. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsuse muutmata jätmist või otsuse muutmist osas, millega kostjat kohustati avaldama kirjalik avaldus kolme päeva jooksul otsuse jõustumisest, jättes nimetatu otsusest välja.
Vastuväidete kohaselt: 1) on apellant iseseisev juriidiline isik, ühistu liikmed on aga kogum iseseisvaid füüsilisi isikuid. Kuna levitatud andmeid kasutas ilmselgelt ühistu, kes ei teinud midagi valeandmete levitamise tõkestamiseks, siis on ühistu valeandmete avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lg 1 ja 4 tähenduses. Ühistu loomise eesmärk ja selle funktsioonid ei vabasta ühistut kui juriidilist isikut vastutusest, sh valeandmete levitamise eest; 2) ei ole apellant selgitanud, milles seisneb sisuline erinevus väljendite „karistatud kriminaalkorras“ ja „süüdi tunnistatud kriminaalkorras“ vahel ning kuidas see mõjutab kohtulahendi õigsust. Samuti on sünonüümid „valeandmed“ ja „ebaõiged andmed“. Ebaõiged andmed on ka valeandmed; 3) on õige apellandi väide, et vastustaja ei ole taotlenud tähtaja määramist kostjale. Muus osas on apelleeritav otsus seaduslik ja põhjendatud ning vähemalt resolutiivosa muutmiseks puudub alus. Vabandamise nõue ei olnud iseseisev nõue, vaid osa soovitud olukorrast, mis taastaks hageja maine valeväidetega rikutud osas; 4) on maakohtu suhtlemine menetlusosalistega olnud avalik (kõik on toimikus) ning seisukohtade küsimine loogiline ja loomulik. Apellant peab oma õigusi kasutama heauskselt. Vastustajale ei ole teada, et apellandil oleks jäänud saamata mingid menetlusdokumendid, mis mõjutanuks tema õigusi menetluses. Apellandil on olnud igal ajal võimalus tutvuda e-toimiku ja pabertoimiku materjalidega ning esitada TsMS § 333 lg 1 alusel vastuväide kohtu tegevusele. Apellandil oli võimalus väidetavatele enne istungit toimunud rikkumistele esitada vastuväide TsMS § 333 lg 2 alusel kohtuistungil, kuid apellant seda ei teinud. Selles osas on apellant vastuväidete esitamise õiguse minetanud; 5) nähtub kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-10-64231, et kostja ei esitanud maakohtus vastuväidet, et hagi aluseks oleks olnud võltsitud dokument.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 25. septembri 2013 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab S. N. hagi KÜ Suur Viis Narva vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.
7.Õige on apellandi seisukoht, et KÜ Suur Viis Narva ei ole antud juhul andmete avaldaja ning seetõttu oleks tulnud jätta hagi tema vastu rahuldamata. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 1 isiklike õiguste rikkumine või majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Hagiavalduses esitatud väite kohaselt on hageja kohta avaldatud ebaõigeid andmeid 14 korteriomaniku pöördumises Riigikohtu esimehe poole 23.02.2012 (I kd tl 7). Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Andmete avaldaja on isik, kes teeb kolmandale isikule andmed teatavaks. Kuna hageja väite kohaselt on tema kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldatud 14 korteriomaniku 23.02.2012 pöördumises Riigikohtu esimehe poole, siis on ebaõigesti esitatud hagi KÜ Suur Viis Narva vastu, sest korteriühistu ei ole VÕS § 1047 mõttes avaldajaks. Korteriomanike poolt allkirjastatud pöördumist ei ole alust lugeda KÜS § 2 lg 1 järgi korteriühistu pöördumiseks. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 2 lg 1 ei välista korteriomanike õigust soovi korral esitada avaldusi, taotlusi, pöördumisi
kolmandale isikule oma huvide kaitseks, s.o ei ole mingit alust lugeda, et korteriomanike poolt esitatud iga avaldus, pöördumine või taotlus kolmandale isikule on ühtlasi korteriühistu pöördumine, avaldus või taotlus. Seega on ebaõige (ja ka arusaamatu) maakohtu seisukoht, et kuna KÜS § 2 lg 1 alusel korteriühistu esindab ühistu liikmete ühiseid huvisid, siis korteriühistu vastutab oma liikmete seas valeandmete avaldamise eest ebaõigete andmete ümberlükkamisega. Sellise maakohtu arusaama juures tekiks olukord, kus kolmas isik (korteriühistu) peaks väidetavalt ebaõiges andmed ümber lükkama avaldajate (pöördumise allkirjastanud korteriomanikud) ees. Selleks, et lugeda korteriühistu avaldajaks, peaks olema tõendatud, et korteriühistu avaldajana avaldas hageja kohta kolmandatele isikutele ebaõigeid andmeid. Antud juhul sellised tõendid asjas puuduvad.
8.Lisaks sellele, et KÜ Suur Viis Narva ei ole andmete avaldaja, ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist ka VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandale isikule teatavaks tegemisega. Asja materjalidest nähtuvalt pöördusid 14 korteriomanikku Riigikohtu esimehe poole seoses tsiviilasjaga nr 2-10-64321, sest neid ei rahuldanud olukord, et Riigikohus ei võtnud menetlusse Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2011 määruse peale esitatud määruskaebust. Tegemist on konkreetses tsiviilasjas esitatud pöördumisega, mitte aga väidetavate ebaõigete avaldamisega kolmandale isikule. Kõigest eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi rahuldamata.
9.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 3 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud A. Gamazini 18.12.2012 avalduse. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta TsMS § 652 lg 4 alusel apellandi poolt 30.12.2013 ringkonnakohtule esitatud advokaadibüroo Narlex 03.12.2013 ettepaneku ja viimistlustrust OÜ eelarve nr 191.
10.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Samuti jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda menetluskulud apellatsiooniastmes. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.