Kohtulahend

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 26.11.2013 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud, hagiavalduse (325 eur) ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse (141,83 eur) esitamise eest tasutud riigilõivud, kokku summas 466,83 eurot (325+141,83). Kuna hageja menetluskulud jäid kostjate kanda 95,4% ulatuses, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu summas 445,36 eurot (466,83*95,4%). Kostja 1 on menetluskulude nimekirja kätte saanud 06.01.2014 ja kostja 2 on menetluskulude nimekirja kätte saanud 03.01.2014. Kostjad hageja menetluskulude osas vastuväiteid ei esitanud. Kostjad oma menetluskulude osas taotlust esitanud ei ole. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Nähtuvalt toimikust on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 325 eurot (t/l 66, I kd). Käesoleva tsiviilasja hind oli 4805,66 eurot. Tulenevalt riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 on tsiviilasjal hinnaga kuni 5000 eurot riigilõivu määraks 325 eurot, mistõttu ei saa olla põhjendatud seaduses sätestatust kõrgema riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt. Ühtlasi ei ole käesolev asi tulnud üle maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ning sellega maksekäsu kiirmenetlus on lõppenud ning kohus ei pea põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist vastaspoolelt. Millises asjas ja millal oli hagejal samade kostjate vastu samas asjas maksekäsu kiirmenetluses nõue ja tasutud lõiv ei ole hageja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt ning kuna kostjad hageja kohtukulude osas vastuväiteid ei esitanud ning hageja hagiavalduselt tasutud riigilõivu tasumine on tõendatud, siis rahuldab kohus hageja riigilõivu taotluse osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 310,05 eurot (325*95,4%). TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.