Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-10660/28
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.11.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5278

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Luminor Bank AS11315936(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavaks 15.11.2013, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht 2-13-10660 Tsiviilasja number AS DNB Pank (endine AS DNB Liising) hagi Xxx ja Xxx vastu

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: AS DNB Pank (registrikood 11315936, asukoht Tartu mnt 10, 10145 Tallinn); Hageja volitatud esindaja Madis Sirkel (e- post: [email protected]); Kostja 1: Xxx(xxx, xxx)

Kohtuistungi aeg istungil osalesid

ja

Kostja 2: Xxx(xxx, xxx) Kostja 2 esindaja: Natalia Lausmaa, e-post: [email protected] koht, 09.10.2013 Tallinn, hageja esindaja M. Sirkel, kostja xxx ja kostja 2 esindaja N. Lausmaa (riigi õigusabi korras)

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista Xxx ja Xxx solidaarselt AS DNB Pank kasuks liisinglepingu nr xxx järgi võlga 1534,97 eurot ja viivist 780 eurot, liisinglepingu nr xxx järgi võlga 396,92 eurot ning viivist 190 eurot.

3.Jätta AS DNB Pank menetluskulud 95,4% ulatuses solidaarselt Xxx ja Xxx kanda ning Xxx ja Xxx menetluskulud 4,6% ulatuses AS DNB Pank kanda.

4.Välja mõista AS-lt DNB Pank riigituludesse 9,16 eurot, mis tuleb riigile ära tasuda 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest ja tasumisega viivitamise korral välja mõista AS-lt DNB Pank nendelt kuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulu tasumiseni. 1 (14)

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Välja mõista Xxx riigituludesse õigusabikulusid 190,4 eurot, mis tuleb riigile ära tasuda 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest ja tasumisega viivitamise korral välja mõista Xxx nendelt kuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni kulu tasumiseni. Selgitus: menetluskulude tasumise kontonumbrid ja viitenumbrid on Rahandusministeeriumi veebilehel. Edasikaebamise kord, tähtaeg Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Liisingleping nr xxx Hageja (liisinguandja) ja XxxOÜ (liisinguvõtja, registrikood xxx, äriregistrist kustutatud 06.06.2012), vahel on 15.12.2009.a. sõlmitud liisinguleping nr xxx (edaspidi liisingleping 1) mille esemeks oli kaubik Renault Trafic Pack Clim, tehasetähis XXX (liisingulepingu 1 ese). Liisingulepingu 1 üldtingimustest tulenevalt sõlmiti liisinguleping 1 lähtudes liisinguvõtja soovist kasutada tema poolt valitud liisingueset 1 liisingulepingus 1 märgitud tingimustel ning hageja nõusolekust omandada liisinguese 1 krediteerimaks liisingueseme 1 kasutamise võimaldamiseks vajalikku tehingut. Liisingulepingu 1 punkt 4.1 kohaselt oli liisinguvõtjal kohustus tasuda hagejale osa-, intressi- ja kindlustusmakseid ning lepingutasu vastavalt liisingulepingule 1 ning selle lisaks olevale maksegraafikule 1. Samal kuupäeval on liisinguese 1 liisinguvõtjale üle antud liisingulepingu 1 lisaks oleva liisingueseme1 üleandmise vastuvõtmise aktiga 1. Samal kuupäeval sõlmis hageja kummagi kostjaga eraldi käenduslepingu nr xxx, tagamaks liisingulepingust 1 tulenevaid kohustusi solidaarselt liisinguvõtjaga, käenduslepingutes lepiti kokku rahalise vastutuse maksimumsumma 11944,80 eurot. Liisinguvõtja jättis maksegraafikujärgsed maksed hageja poolt väljastatud arvete nr SI1148761, SI1159019, SI1174683 alusel nõuetekohaselt tasumata järgmiselt: 12.10.2011.a. seisuga üle tähtaja võlgnevust ei esinenud. 13.10.2011.a. hageja koostas ja saatis liisinguvõtjale arve nr SI1148761 summas 216,76 eurot, millest liisingu põhiosa summas 171,44 eurot, intresse summas 33,83 eurot, arvelt SI1128809 ajavahemikus 14.09.2011.a. – 28.09.2011.a. arvestatud viivist summas 5,94 eurot ja arvelt 2 (14)

SI1138740 ajavahemikus 28.09.2011.a. – 11.10.2011.a. arvestatud viivist summas 5,55 eurot, maksetähtajaga 28.10.2011.a. Liisinguvõtja arvet SI1148761 28. oktoobriks 2011.a. ei tasunud. 14.11.2011.a.seisuga võlgnes liisinguvõtja hagejale tähtajaks tasumata arvete alusel kokku 216,76 eurot, so arve nr SI1148761 summas 216,76 eurot. 15.11.2011.a. hageja koostas ja saatis liisinguvõtjale arve nr SI1159019 summas 212,57 eurot, millest liisingu põhiosa summas 172,27 eurot, intresse summas 33,01 eurot, arvelt SI1148761 ajavahemikus 28.10.2011.a. – 14.11.2011.a. arvestatud viivist summas 7,29 eurot, maksetähtajaga 28.11.2011.a. Liisinguvõtja arvet SI1159019 28. novembriks 2011.a. ei tasunud. 12.12.2011.a. laekus hagejale lepinguga nr 193272 seonduvalt 212,57 eurot, millest hageja luges tasutuks arve nr SI1148761 põhiosa summas 171,44 eurot, intresse summas 33,83 eurot ja viiviseid summas 7,30 eurot. 14.12.2011.a. võlgnes kostja hagejale tähtajaks tasumata arvete alusel kokku 216,76 eurot, millest arve nr SI1148761 järgi viiviseid summas 4,19 eurot ja arve SI1159019 summas 212,57 eurot. 15.12.2011.a. koostas hageja ja saatis liisinguvõtjale arve nr SI1174683 summas 224,16 eurot, millest liisingu põhiosa summas 173,09 eurot, intresse summas 32,18 eurot, arvelt SI1148761 ajavahemikus 14.11.2011.a. – 12.12.2011.a. arvestatud viivist summas 12,00 eurot ja arvelt SI1159019 ajavahemikus 28.11.2011.a. – 14.12.2011.a. arvestatud viivist summas 6,89 eurot, maksetähtajaga 28.12.2011.a. Liisinguvõtja arvet SI1174683 28. detsembriks 2011.a. ei tasunud. Põhjusel, et liisinguvõtja oli jätnud osamakse arved osaliselt või täielikult tasumata, saatis hageja 06.12.2011.a. liisinguvõtjale, kostjale 1 ja kostjale 2 teatise liisingulepingute ülesütlemise kohta, andis liisinguvõtjale ning kostjale 1 ja kostjale 2 14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teatas, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja liisingulepingu 1 täiendava tähtaja möödumisele järgnevast päevast üles öelduks. Teatised liisingulepingu 1 ülesütlemise käenduslepingutes nimetatud aadressidele.

millest liisingu põhiosa võlgnevus summas 281,89 eurot, intressi võlgnevus summas 65,19 eurot, viiviste võlgnevus summas 26,18 eurot. 29.12.2011 seisuga oli liisingulepingu 1 eseme jääkmaksumus summas 5425,47 eurot käibemaksuta. Pärast valduse tagasisaamist andis hageja liisingulepingu 1 eseme võõrandamiseks XxxOÜ-le. Liisingulepingu 1 eseme hagejale tagastamise aja väärtus summas 4583,33 eurot käibemaksuta, on fikseeritud XxxOÜ 04.01.2012.a. sõiduki müüki suunamise aktis. Hageja pidi müügivahendusega seonduvalt tegema lisakulutusi summas 319,56 eurot. Hageja ja XxxOÜ vahel kokkulepitud ja hageja poolt tasutud müügivahendustasus sisalduvad kõik liisingueseme müügiga seonduvad müügiks vajalikud automüüja toimingud ja tegevused (nt sõiduki ettevalmistamine müügiks, sõiduki sise- ja välipesu, foto ja kirjeldusega reklaam ajalehtedes ning internetis, konsultatsioon ja esitlemine klientidele, müügiaegne varakindlustus, tehniline valve, hoiustamine jms). Kuivõrd liisingulepingu 1 eseme hagejale tagastamise aja väärtus kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 373,26 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 319,56 eurot ning osaliselt, summas (4583,33-(373,26+319,56)) 3890,51 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, on kostjad kohustatud hagejale hüvitama (5425,47—3890,51) 1534,96 eurot, so liisingueseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. 22.06.2012.a. pärast kõigi hüvitamata kulutuste kindlakstegemist saatis hageja kostjatele võlateatise, millega teavitas kostjaid hüvitamisele kuuluvatest summadest ning palus võlgnevuse tasuda. Kostjad ei ole hagi esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Liisinguleping nr xxx Hageja (liisinguandja) ja XxxOÜ (liisinguvõtja) vahel on 15.12.2009.a. sõlmitud liisinguleping nr xxx (edaspidi liisinguleping 2), mille esemeks on sõiduauto Renault Clio, tehasetähis xxx (liisingulepingu 2 ese). Liisingulepingu 2 üldtingimustest tulenevalt sõlmiti liisinguleping 2 lähtudes liisinguvõtja soovist kasutada tema poolt valitud liisingueset 2 liisingulepingus 2 märgitud tingimustel, hageja finantseeris liisingeseme 2 omandamist. Liisingulepingu 2 punkt 4.1 kohaselt oli liisinguvõtjal kohustus tasuda hagejale osa-, intressi- ja kindlustusmakseid ning lepingutasu vastavalt liisingulepingule 2 ning selle lisaks olevale maksegraafikule 2. Samal kuupäeval sõlmis hageja kummagi liisinguvõtja juhatuse liikmena tegutsenud kostjaga käenduslepingud nr xxx (edaspidi käenduslepingud) tagamaks liisingulepingust 2 tulenevaid kohustusi solidaarselt liisinguvõtjaga, käenduslepingutes lepiti kokku rahalise vastutuse maksimumsummas 3592,81 eurot. Samal kuupäeval on liisingulepingu 2 ese liisinguvõtjale üle antud liisingulepingu 2 lisaks oleva liisingueseme 2 üleandmise vastuvõtmise aktiga.

Liisinguvõtja jättis maksegraafikujärgsed maksed hageja poolt väljastatud arvete nr SI1148762, SI1159020, SI1174684 (arved ja kontoväljavõtted) alusel nõuetekohaselt tasumata järgmiselt: 12.10.2011.a. seisuga üle tähtaja võlgnevuse ei esinenud. 13.10.2011.a. hageja koostas ja saatis liisinguvõtjale arve nr SI1148762 summas 63,56 eurot, millest liisingu põhiosa summas 50,27 eurot, intresse summas 9,92 eurot, arvelt SI1128810 ajavahemikus 14.09.2011.a. – 28.09.2011.a. arvestatud viivist summas 1,74 eurot ja arvelt SI1138741 ajavahemikus 28.09.2011.a. – 11.10.2011.a. arvestatud viivist summas 1,63 eurot, maksetähtajaga 28.10.2011.a. Liisinguvõtja arvet SI1148762 28. oktoobriks 2011.a. ei tasunud. 14.11.2011.a. võlgnes kostja hagejale tähtajaks tasumata arvete alusel kokku 63,56 eurot, so arve nr SI1148762 summas 63,56 eurot. 15.11.2011.a. hageja koostas ja saatis liisinguvõtjale arve nr SI1159020 summas 62,33 eurot, millest liisingu põhiosa summas 50,51 eurot, intresse summas 9,68 eurot, arvelt SI1148762 ajavahemikus 28.10.2011.a. – 14.11.2011.a. arvestatud viivist summas 2,14 eurot, maksetähtajaga 28.11.2011.a. Liisinguvõtja arvet SI1159020 28. novembriks 2011.a. ei tasunud. 12.12.2011.a. laekus hagejale lepinguga nr 193285 seonduvalt 62,33 eurot, millest hageja luges tasutuks arve nr SI1148762 põhiosa summas 50,27 eurot, intresse summas 9,92 eurot ja viiviseid summas 2,14 eurot. 14.12.2011.a. võlgnes kostja hagejale tähtajaks tasumata arvete alusel kokku 63,56 eurot, millest arve nr SI1148762 alusel viiviseid summas 1,23 eurot ja arve SI1159020summas 62,33 eurot. 15.12.2011.a. koostas hageja ja saatis kostjale arve nr SI1174684 summas 65,73 eurot, millest liisingu põhiosa summas 50,76 eurot, intresse summas 9,43 eurot, arvelt SI1148762 ajavahemiku 14.11.2011.a. – 12.12.2011.a. arvestatud viivist summas 3,52 eurot ja arvelt SI115920 ajavahemikus 28.11.2011.a. – 14.12.2011.a. arvestatud viivist summas 2,02 eurot, maksetähtajaga 28.12.2011.a. Liisinguvõtja arvet SI1174684 28. detsembriks 2011.a. ei tasunud. Põhjusel, et liisinguvõtja oli jätnud osamakse arved osaliselt või täielikult tasumata, saatis hageja 06.12.2011.a. liisinguvõtjale ja kostjatele teatise liisingulepingu 2 ülesütlemise kohta andis liisinguvõtjale ning kostjatele 14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning teatas, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja liisingulepingu 2 täiendava tähtaja möödumisele järgnevast päevast üles öelduks. Teatised liisingulepingu 2 ülesütlemise kohta saadeti liisinguvõtjale ja kostjatele vastavalt liisingulepingus 2 ja käenduslepingutes nimetatud aadressidele. Liisinguvõtja tagastas liisingulepingu 2 eseme hagejale 30.12.2011, leping on alates 30.12.2011.a.

30.12.2011.a., so liisingulepingu 2 ülesütlemise seisuga võlgnesid kostjad hagejale tasumata arvete alusel (1,23+62,33+65,73) 129,29 eurot, millest liisingu põhiosa võlgnevus summas 101,27 eurot, intressi võlgnevus summas 19.11 eurot, viiviste võlgnevus summas 8,91 eurot. IF P ja C Insurance AS tagastas liikluskindlustuslepingu katkestamise järgselt hagejale 59,47 eurot, millest hageja luges tasutuks viiviseid summas 1,23 eurot, liisingu põhiosa summas 50,51 eurot ja intressi summas 7,73 eurot. Selle tulemusel jäid kostjad hagejale tasumata arvete alusel võlgu 69,82 eurot, millest liisingu põhiosa võlgnevus oli summas 50,76 eurot, intressi võlgnevus oli 11,38 eurot ja viiviste võlgnevus oli 7,68 eurot. Pärast liisingeseme valduse tagasisaamist andis hageja liisingueseme 2 võõrandamiseks Xxx OÜ-le. Liisingulepingu 2 eseme hagejale tagastamise aja väärtus 1583,33 eurot käibemaksuta, on fikseeritud Xxx 04.01.2012.a. liisingulepingu 2 eseme müüki suunamise aktis. Hageja pidi müügivahendusega seonduvalt tegema lisakulutusi summas 319,56 eurot. Hageja ja XxxOÜ vahel kokkulepitud ja hageja poolt tasutud müügivahendustasus sisalduvad kõik liisingueseme müügiga seonduvad müügiks vajalikud automüüja toimingud ja tegevused (nt sõiduki ettevalmistamine müügiks, sõiduki sise- ja välipesu, foto ja kirjeldusega reklaam ajalehtedes ning internetis, konsultatsioon ja esitlemine klientidele, müügiaegne varakindlustust, tehniline valve, hoiustamine jms). Kuivõrd liisingulepingu 2 eseme hagejale tagastamise aja väärtus kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 69,82 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 319,56 eurot ning osaliselt, summas (1583,33-(69,82+319,56)) 1193,95 eurot, liisingueseme jääkmaksumuse, on kostjad kohustatud hagejale hüvitama (1590,87-1193,95) 396,92 eurot, so liisingueseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevus. 22.06.2012.a. /pärast kõigi hüvitamata kulutuste kindlakstegemist/ saatis hageja kostjatele võlateatise, millega teavitas kostjaid hüvitamisele kuuluvatest summadest ning palus võlgnevuse tasuda. Kostjad ei ole hagi esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Käenduslepingute punkt 1 kohaselt kohustusid kostja 1 ja kostja 2 vastutama liisinguvõtja poolt liisingulepingu rikkumise ja selle tagajärgede eest solidaarselt liisinguvõtjaga, sealhulgas tasumisele kuuluvate osamaksete, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise, liisingulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuste või mis tahes muu liisingulepingust tuleneva summa tasumise eest. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 4.1. kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma liisingulepinguga seonduvaid makseid vastavalt liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule. Liisinguvõtja jättis maksed tasumata ning hageja ütles liisingulepingu erakorraliselt üles. Üldtingimuste punktis 10.5. oli kokku lepitud, et liisingulepingu ülesütlemisel kuulub liisinguese hageja poolt võõrandamisele. Samuti oli kokku lepitud liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt nõuete kinnikatmise järjekord. Üldtingimuste punkt 10.4. kohaselt kohustus liisinguvõtja andma liisingulepingu ülesütlemise korral hagejale viivitamatult üle liisingueseme 6 (14)

valduse. Üldtingimuste punkt 10.9. järgi peab liisinguvõtja hüvitama hagejale ka liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas liisingueseme realiseerimisega kaasnevad kulud. Liisingulepingu 1 ülesütlemise seisuga oli liisingulepingu 1 eseme jääkmaksumus (hageja poolt liisingueseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused) summas 5425,47 eurot ilma käibemaksuta. Liisingulepingu 1 eseme hagejale tagastamise aja väärtus oli 4583,33 eurot käibemaksuta. Kuivõrd liisingulepingu 1 eseme väärtus kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 373,26 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 319,56 eurot ning osaliselt, summas (4583,33-(373,26+319,56)) 3890,51 eurot, liisingulepingu 1 eseme jääkmaksumuse, siis on kostjad kohustatud hagejale hüvitama (5425,47-3890,51) 1534,96 eurot. Liisingulepingu 2 ülesütlemise seisuga oli liisingulepingu 2 eseme jääkmaksumus (hageja poolt liisingueseme omandamiseks tehtud hüvitamata kulutused) summas 1590,87 eurot ilma käibemaksuta. Liisingulepingu 2 eseme hagejale tagastamise aja väärtus oli 1333,33 eurot käibemaksuta. Kuivõrd liisingulepingu 2 eseme väärtus kattis täielikult ära hagejale tasumata arvete võlgnevuse summas 69,82 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude võlgnevuse summas 319,56 eurot ning osaliselt, summas (1583,33-(69,82+319,56)) 1193,95 eurot, liisingulepingu 2 eseme jääkmaksumuse, siis on kostjad kohustatud hagejale hüvitama (1590,87-1193,95) 396,92 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjate liisingulepingu 1 eseme ja liisingulepingu 2 eseme omandamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele kuuluv võlgnevus hageja ees kokku (1534,96+396,92) 1931,88 eurot. Üldtingimuste punktis 4.8 oli kokku lepitud, et kui liisinguvõtja hilineb ükskõik millise liisingulepingu järgse makse tasumisega, maksab ta tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest viivist liisingulepingu eritingimustes toodud määras. Liisinguandja arvestab viivist vastavale maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse liisinguandja arvelduskontole laekumise päevani (kaasa arvatud). Eritingimuste punktis oli viivisemäär 0,25% päevas. Kuivõrd saadetud võlateatises kostjatele 1 kohustuse täitmiseks antud tähtaeg lõppes 18.07.2012, siis on kostjad hagiavalduse esitamise päeva seisuga olnud viivituses (19.07.2012 – 05.03.2013) 230 päeva. Enne hagiavalduse esitamist on sissenõutavaks muutunud viivist liisingulepingu 1 järgi (1534,96x0,25:100x230) summas 882,60 eurot. Enne hagiavalduse esitamist on sissenõutavaks muutunud viivist liisingulepingu 2 järgi (396,92x0,25:100x230) summas 228,23 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostjate enne hagiavalduse esitamist 05.03.123csissenõutavaks muutunud viiviste võlgnevus summas (882,60+228,23)1110,83 eurot. AS DNB Pank palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse summas 1931,88 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas 1110,83 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise 0,25% päevas arvutatuna põhivõlgnevuse tasumata osalt võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja ei nõustunud kostjate vastuväidetega. Kostjate vastuväited 7 (14)

Kostja 1 vastuväited Kostja ei vaidlust maksmata arveid, viiviseid kuni võlgniku pankrotini. Hageja ei olnud ise teadlik oma nõude suurusest, ei vastanud järelpärimistele. Esimene kord esitati selge nõue 26.09.2012 ning kostja nägi võlguolevat summat 10.10.2012 kohtu makse ettepanekus 2-1238519/2. Kostjale ei ole esitatud ühtegi viivisearvet, seetõttu pole viivis põhjendatud. 09.02.1012 oli võlgnikul maksma kokku 4 arvet 540,15 €, muu nõutav on põhjendamata. Pankrotimenetluse ajal ei teavitatud kostjat nõuetest. Hageja ei osalenud pankrotimenetluses. Pankrotihalduri arvamusest nähtuvalt on liisinglepingu üles öeldud ja liisingesemed tagastatud. Kostja varanduslik olukord ei võimalda võlga tasuda, kuna sissetuleks on 333 eurot, millelt tuleb maksta makse, lisaks võtab pank 89 eurot kuus, elamiseks jääb 200 eurot. Viivist tuleks vähendada. Kostja 2 vastuväited Kostja 2 vaidles hagile vastu. Kostja oli Xxx juhatuse liige, osanik alates 2004.a. 2009.a. liitus ettevõte Xxx, mille juhatuse liige, osanik oli kostja 1 – Xxx ning liisinglepingud sõlmiti ümber Xxx nimele. 15.12.2009 sõlmitud käenduslepingute ajal oli kostja 1 liisingvõtja juhatuse liige ja need käenduslepingud on sõlmitud liisingvõtja majandustegevuse käigus. 14.01.2010 ei olnud enam liisingvõtja osanik, juhatuse liige. Siis muutus kostja 2 seisund käendajana – muutus tarbijakäendajaks. Kirjalikus vormis käendusavaldust pole. Seega on tehing tühine. Kuna kostja 2 ei olnud enam juhatuse liige, ega osanik, siis ei osalenud ta võlgniku majandustegevuses ega saanud tagada kohustuste täitmist. Kohustuste väärtus on käenduslepingus tasakaalust väljas, sest ta ei saanud liisingvõtja tegevust suunata, kuid alles jäi kohustus täita liisingvõtja ees võlgniku kohustusi. Seega on käenduslepingust tulenev kohustus vastuvõetamatu ja tingimus kui tüüptingimus tühine. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: • XxxOÜ (registrikood xxx) on äriregistrist kustutatud xxx. Liisingleping nr xxx (liisingleping 1) • • • •

Kuna vaidlus puudus selles, et AS DNB Pank (endise nimega AS DNB Liising) ja XxxOÜ (liisingvõtja) sõlmisid 15.12.2009 liisingulepingu nr xxx (kaubik Renault Trafic Pack Clim, tehasetähis XXX kohta) ja nr xxx (Renault Clio, tehasetähis XXX kohta) ning liisingvõtja pidi maksma liisingmakseid (osamakseid, intressi) ning sai kasutusse liisingesemed, mille ostu finantseeris hageja, siis oli hageja ja liisingvõtja vahel sõlmitud liisingleping VÕS 361 järgi. Vaidlus Kostja 1 (A. Kaev), väitis, et hageja pole teatanud oma nõudest kui põhivõlgnik pankrotistus, hageja ei osalenud pankrotimenetluses Kohtu poolt ja poolte nõusolekul asja materjalide juurde võetud tsiviilasja nr 2-12-4350 määrusest 02.04.2012 nähtuvalt ei ole välja kuulutatud võlgniku ehk XxxOÜ pankrotti, kuna menetlus lõpetati raugemisega PankrS § 29 lg 1 järgi, sest võlgnikul puudus vara pankrotimenetluse kuludeks. Seega ei kuulutatud võlgniku pankrotti välja ning hagejal puudus võimalus enda nõuet panna maksma pankrotimenetluses ning seda rahuldada võlgniku kui ühe solidaarvõlgniku vara arvelt kooskõlas PakrS § 2, § 44, § 93, 94, 96, § 100, § 108. Seega ei saa kostja 1 tugineda VÕS § 146 lg 2 ning väita, et hageja ei ole kostjat 1 teavitanud pankrotimenetlusest. Selline teatamiskohustus on võlausaldajal siis, kui põhivõlgniku pankrot kuulutatakse välja. Lisaks ei saa kohus jätta tähelepanuta, et kostja 1 oli ise võlgniku juhatuse liige ning pankrotiavalduse esitas võlgnik (vt 02.04.2012 määruse nr 2-12-4350), kus asja läbivaatamisel 05.03.2012 osales kostja 1 ise võlgniku esindajana. Seega ei saa kostja 1 väita, olles võlgniku juhatuse liige ja tema esindaja tema enda juhitud äriühingu poolt esitatud pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus, ei ta ei teadnud midagi nn pankrotiasjast ja sellest pidanuks talle teatama hageja. Mis puudutab kostja väiteid sellest, et pankrotihalduri arvamusest nähtuvalt on liisinglepingud üles öeldud ja liisingesemed tagastatud, siis sellel ei ole tähtsust, sest lepingute ülesütlemist ja liisingesemete tagastamist, ei ole kostja 1 vaidlustanud. 9 (14)

Kostja 1 väitis, et viiviseid kui selliseid saab nõuda kuni pankrotini. Kuna kohus ei kuulutanud välja põhivõlgnik pankrotti, ei lõppenud ka PankrS § 35 lg 1 p 6 alusel intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt. Õige on iseenesest kostja 1 väide, et viiviseid saab nõuda vaid võlgniku pankroti väljakuulutamiseni, aga kuna põhivõlgniku pankrotti välja ei kuulutatud, ei lõppenud ka PankrS § 35 lg 1 p 6 alusel viivise arvestus põhivõlgniku vastu suunatud nõudelt. Kostja 1 leidis, et hageja pole nõudeist teatanud, pole viivisearveid esitatud, mistõttu pole viivis põhjendatud; maksmata oli kokku 4 arvet 540,15 eurot, muu summa pole põhjendatud. Kohtule esitatud teatisega 06.12.2011 (lk 31) on hageja tõendanud, et ta on kostjat 1 teavitanud käenduslepingus (lk 23, I) märgitud aadressil xxx (mis on märgitud ka vastuses hagile kostja aadressiks) mõlemast liisinglepingust tulenevast võlast 06.12.2011 seisuga (kokku 555,22 eurot) ja hoiatanud lepingu ülesütlemisega. Lisaks on hageja tõendanud kostjale 1 saadetud 22.06.2012 (lk 44-45) teatisega, et mõlema liisinglepingu järgsed esemed on võõrandatud ning võlad on vastavalt 1798,89 eurot ja 688,58€. Teate on kostja 1 kätte saanud (lk 48, I kd) 04.07.12. Kostja 1 väitis, et tema järelpärimistele pole vastatud, nõuded olid ebaselged. Kohtule esitatud e-kirjaga (I kd lk 85) 04.07.12 on kostja 1 tõendanud, et ta tegi järelpärimise hagejale, kuid sellest nähtuvalt tahtis ta teada, kas teine käendaja ka vastutab, küll aga ei nähtu, et kostjale 1 oleks olnud arusaamatu hageja poolt nõutav võlg. Seega on alusetud kostja 1 väited, et teda pole võlast teavitatud ja et võla suurus pole selge. Kostja 1 on esitanud kohtule maksekäsukiirmenetluses hageja poolt esitatud avalduse ja oma vastuväite sellele asjas nr 2-1238519/2, soovides tõendada seda, et alles siis oli hageja esitanud esmakordselt selge nõude. Küll aga ei ole nendel tõenditel (lk 87-92) tähtsust, sest maksekäsu kiirmenetlus lõppes kostja vastuväite esitamise tõttu. Nimelt asjaolu, kas võlgnik (antud juhul kostja 1) peab hageja nõuet õigeks, põhjendatuks, ei tähenda seda, et hageja poleks kostja vastu nõudest (võlateade) teatanud. Kohus tuvastas, et hageja on oma lõplikust nõudest 22.06.2012 teatega kostjat 1 teatanud (saadud 04.07.12). Kostja 2 xxx leidis, et temaga sõlmitud käenduslepingud ülalviidatud liisinglepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks on tühised, kuna pole esitatud kirjalikku avaldust käenduslepingute sõlmimiseks ning käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud alates 14.10.2010 kui ta polnud enam võlgniku juhatuse liige. Kohus ei nõustu kostja 2 ülaltoodud väidetega. Xxx on ise hagi vastuses kinnitanud ajaolu, et käenduslepingud nr xxx 15.12.2009 ja nr xxx 15.12.2009 (I kd lk 24, 55) on sõlmitud tema poolt majandustegevuses ajal, kui ta oli põhivõlgniku juhatuse liige. Seega ei olnud Xxx tarbijast käendaja käenduslepinguid sõlmides. Nii on alusetu tema väide, et käenduse avaldus pidi olema kirjalik VÕS § 144 lg 2 järgi. Kohus ei nõustu kostja 2 väitega ka teisel põhjusel. Isegi kui kostja 2 oleks olnud käendaja, on mainitud käenduslepingud nr xxx ja nr xxx (mõlemad 15.12.2009) sõlmitud kahepoolse lepinguna, milledele on Xxx alla kirjutanud (andnud sellele oma allkirja), sh on sellele kirjutanud alla ka liisingandja. Seega on vaidlusalused käenduslepingud sõlmitud kirjalikus vormis VÕS § 11 lg 4 ja VÕS § 144 lg 2 järgi ehk Xxx avaldused liisinglepingutest nr xxx ja nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks tagamiseks ehk käenduse võtmiseks on tehtud kirjalikult. Nii ei ole õige kostja 2 väide, et käenduslepingud oleksid vormivea tõttu tühised VÕS § 144 lg 2 ja TsÜS § 83 lg 1 järgi. 10 (14)

Käenduslepingutes on määratletud ka Xxx vastutuse maksimumsumma: lepingu nr xxx järgi on see 11944,80 eurot ja xxx järgi on see 3592,81 eurot (I kd lk 24, 55), vastates ka VÕS § 143 lg 2 sätestatule, juhuks kui kostja 2 oleks olnud tarbijast käendaja. Kostja 2 leidis, et tema staatus muutus ehk alates 15.01.2010 kui ta olnud enam võlgniku juhatuse liige, muutus tema käendus lepingute järgi käenduslepinguks ja tema kohustused on tasakaalust väljas seetõttu, et ta ei saanud enam mõjutada võlgniku tegevust, kuid pidi tagama tema kohustuste täitmise. Seadusest ega kostjaga 2 sõlmitud käenduslepinguist ei nähtu, et hageja ja kostja 2 oleksid lepingus kokku leppinud, et teatud tingimuse saabumisel, antud juhul siis, kui kostja 2 ei ole enam põhivõlgniku juhatuse liige, muutuksid tema käenduslepingu järgsed kohutused ning et pooled kohaldaksid käenduslepingutele tarbijakäenduse sätteid. Seega on kostja sellekohased väited tõendamata ja põhjendamata. Käenduskohustus on iseseisev kohustus (eeldab vaid põhikohustuse olemasolu) ning võlgniku juhatuse liikme kohustus võlgniku asja ajamiseks on iseseisev kohutus. Seega ei sõltu käenduskohustuse tekkimine, muutmine, lõppemine sellest, kas käendaja suudab või saab mõjutada põhivõlgniku käitumist kohustute täitmisel võlausaldaja ees või ei. Käenduskohustus võetakse võlausaldaja ees ning selle võtmisega kohustub käendaja täitma põhivõlgniku kohustusi sõltumata sellest, kas käendaja suutis/suudab kohustada omakorda põhivõlgniku täitma oma kohustust. Eeltoodu tõttu ei muuda asjaolu, et kostja 2 ei olnud enam põhivõlgniku juhatuse liige alates 14.01.2010 kostja 2 kohustuse mahtu selliseks, et need oleksid tasakaalust tema kahjuks väljas. Lepinguist nähtuvalt vastutab kostja 2 nii osamaksete, intresside, viiviste, leppetrahvide, kahju hüvitamise, lepingu ülesütlemisega seotud kulude, lepingu kehtetusega seotud kulude eest ja seda vastavalt vastutuse maksimumsummale. Seega on kostja 2 kohustused mainitud käenduslepingute järgi määratletud koosõlas VÕS § 145 lg 2 järgi. Eeltoodu tõttu ei ole käenduslepingutega nr xxx ja nr xxx võetud kohustused, mille järgi peab kostja 2 vastutama solidaarselt põhivõlgnikuga vastavalt liisinglepingutest nr xxx ja nr xxx tulenevate kohustuste täitmise eest (lepingute p 3.1) kostja 2 kahjuks tasakaalust väljas. Nii on kostja väited sellest, et ta ei saanud enam mõjutada võlgniku tegevust, kuid pidi tagama tema kohustuste täitmise, mistõttu on kohustused tema kahjuks tasakaalust väljas, alusetud ja tõendamata. Seega ei ole kostja 2 poolt käenduslepinguga võetud käenduskohustuse tingimus TsÜS 85 järgi tühine. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kostjaga 2 sõlmitud käenduslepingud nr xxx ja nr xxx on kehtivad ning VÕS § 76 lg 1, 2 alusel tuleb käenduslepingust tulenevaid kohustusi kostjal 2 ka täita. Kostja 2 esitas kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise määruse 09.02.2012 (I kd lk 186189), millega on lõpetatud kostja 2 suhtes kriminaalmenetlus. Märgitud määrusest ei nähtu neid 11 (14)

asjaolusid, mis puudutaksid Xxx käenduskohustuste täitmist, seega ei oma märgitud tõend ka asjas tähtust ning kohus sellele põhjalikumalt hinnangut ei anna. Kohustuse ulatus, viivis VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind. Seega on liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3 järgi mitte liisingueseme müük, vaid oluline on selle turuväärtus tagastamise ajal. Kostja 1 väitis, võlgnikul oli maksmata neli arvet kokku 540,15 eurot, küll aga ei ole kostja 1 tõendanud, et mõlemast liisinglepingust tulenev võlg oleks väiksem või see oleks tasutud. Kostja 1 ei ole sisuliselt vaidlustanud asjaolu, et liisinglepingu nr xxx lõppedes 29.12.2011 oli võlgnikul tasumata 440,92 eurot, millest põhivõlg oli 345,36 eurot, intress 65,189€, viivis 30,37 eurot ning et pärast kindlustusmaksete tagasilaekumist jäi võlg kokku 373,26€. Sellest võlast moodustas põhiosa võlg 281,89 €, intress 65,19€, viivis 26,18€ ning liisingeseme jääkmaksus 5425,47€ /käibemaksuta/. Kostja 1 ei ole vaidlustanud seda, et liisingese võõrandati, millega tekkisid hagejale täiendavad kulud 319,56€ (kulu tõendatud ka xxx vastava arvega 2012114, 16.05.12, I lk 43), samuti ei vaidlustanud liisingeseme tagastamise aja turuväärtust 4583,33€ /käibemaksuta/ (tõendatud ka xxx OÜ 04.01.2012 aktiga, I kd lk 39-41). Seega ei katnud liisingeseme tagastamise aja /29.12.2011/ turuväärtus kõiki liisinglepingust nr xxx tulenevaid nõudeid põhivõlgniku vastu ning põhivõlgniku võlg jäi 1534,96€. Kostja 2 ei ole võla ulatust üldse vaidlustanud. Seega on liisinglepingust nr xxx tulenev põhivõlgniku võlg hageja ees 1534,96 eurot. Kostja 1 ei ole sisuliselt vaidlustanud asjaolu, et liisinglepingu nr xxx lõppedes 30.12.2011 oli võlgnikul tasumata 129,29 eurot, millest võlg oli 101,27 eurot, intress 19,11€, viivis 8,91 eurot ning et pärast kindlustusmaksete tagasilaekumist jäi võlg kokku 69,82€. Sellest oli põhiosa võlg 50,76€, intress 11,38€, viivis 7,68€. Vaidlust polnud selles, et liisingeseme tagastamise aja turuväärtus oli 1583,33€ /käibemaksuta/ (tõendatud ka Xxx aktiga 04.01.12, I kd lk 61-64. Kostja 1 ei ole vaidlustanud, et liisingese võõrandati, millega kaasnesid hagejale kulud 319,56€ (tõendatud ka XxxOÜ arvega nr 2012103 07.05.12, I kd lk 65). Samuti ei olnud vaidlust, et eseme tagastamise aja (30.12.11) turuväärtus kattis ära liisinglepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 69,82 €, realiseerimisega seotud kulud 319,56€ ning osaliselt liisingeseme jääkmaksumuse ning selle tulemusel jäi võlg 396,92€. Kostja 2 ei ole võla ulatust üldse vaidlustanud. Seega on liisinglepingust nr xxx tulenev põhivõlgniku võlg hageja ees 396,92 eurot. Eeltoodust lähtudes on tõendatud, et mõlemast lepingust tulenev põhivõlgniku võlg kokku on 1931,88 eurot. Kostjad ei ole tõendanud, et märgitud kohustus oleks täidetud. Seega rikuvad nad nendega sõlmitud käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise 12 (14)

kohustust VÕS § 100 mõttes. Kostjad on solidaarvõlgnikud, milles vaidlus puudus. Seega on hagejal õigus nõuda VÕS § 65 , § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1p 1, 6 § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 367 lg 1, 3, 4 ja kostjatelt solidaarselt põhivõlgniku kohustuse täitmist ning lepingust kokkulepitud viivist kooskõlas kostjatega sõlmitud käenduslepingute p -ga 3.1 ja VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 2. Viivise arvestust, määra kostjad ei vaidlustanud. Põhivõlgniku võlg on kokku 1931,88 eurot. Hageja andis kostjatele 22.06.12 teatises tähtaja võla tasumiseks 14 päeva. Vaidlus puudus selles, et liisinglepingutest tulenev põhivõlgniku kohustus muutus sissenõutavaks 18.07.12. Kuna võlg on seni tasumata, on kostjad viivituses ehk rikuvad kohustust VÕS § 100 järgi. Perioodi eest 19.07.12 kuni 05.03.13 (enne hagi esitamist) on viivis liisingulepingu 1 järgi 882,60 eurot (1534,96x0,25:100x230) ja liisingulepingu 2 järgi 228,23 eurot (396,92x0,25:100x230). Seega moodustub viivis kokku enne hagi esitamist 1110,83 eurot (882,60+228,23). TsMS § 367 alusel on võlasusaldajal õigus nõuda veel mittesissenõutavaks muutunud viivist edaspidi protsendina võlalt. Hageja paluski välja mõista kostjatelt solidaarselt alates 06.03.2013 viivise 0,25% päevas võlalt kuni selle tasumiseni. Kuna kostjad pole tõendanud, et ülalviidatud liisinglepingutest tulenevad võlad ja viivis oleks tasutud, on hageja viivisenõue 1110,83€ tõendatud ja põhjendatud VÕS § 76 lg 1, 2 ja VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja hagejal on TsMS § 367 järgi õigus nõuda ka viivist 0,25% päevas 1931,88 eurolt alates 06.03.13 kuni selle põhivõla täitmiseni. Kostjad palusid viiviseid vähendada. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada, kui see on ebamõistlikult suur, sj tuleb arvestada kohustuse täitmise ulatust ja poolte majanduslikke huve. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole reeglina ebamõistlikult suur. Kostja 1 pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal 1 on kodulaen 86975€, mille makseid ta maksab, muu laen 3366,47€, õppelaenu käendusleping (lk 83, I kd), kostja saab palka Rae Vallavalitsuselt ca 290 eurot kuus. Kostjale 2 andis kohus menetlusabina riigiõigusabi (14.05.2013, I kd lk 171) tulenevalt tema varanduslikust olukorrast. Eeltoodud kostjate varanduslikku olukorda hinnates leiab kohus, et viivis 1110,83€ ja edaspidine viivis 0,25% päevas põhivõlalt teeb viivise ebamõistlikult suureks kostjate jaoks. Juba viivis 1110,83 € moodustab kogu põhivõlast ca 57%. Seega leiab kohus, et viivist tuleb VÕS § 113 lg 8 ja 162 järgi vähendada 970 eurole, selliselt,et liisinglepingu 1 järgne viivis on 780 eurot ja liisinglepingu 2 järgne viivis on 190 eurot. Eeltoodu alusel kuulub hageja põhivõla nõue täies ulatuses rahuldamisele ja viivisenõue osalisele rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hagejale välja mõista põhivõlga 1931,88 eurot ja viivist 970 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. Hageja põhivõla nõue kuulus täies ulatuses rahuldamisele, viivisenõue osaliselt rahuldamisele. Seega kuulus hagi rahuldamisele 95,4% (2901,88/3042,71*100%). Kooskõlas TsMS § 163 lg 1,§ 165 lg 3 jäävad hageja menetluskulud 95,4% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jääva TsMs § 163 lg 1 alusel 4,6% ulatuses hageja kanda. 13 (14)