XXXOÜ hagi OÜ XXX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
1 586,94 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX (e- post: XXX); Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja advokaat Aarne Akerberg (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn; e- post: [email protected]).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
03.12.2013.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Aarne Akerberg
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX XXXOÜ kasuks kokku 1 586,94 eurot, millest põhivõlgnevus 1 504,80 eurot ja viivis 82,14 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXXOÜ esitas 13.05.2013.a. kohtule hagi OÜ XXX vastu võlgnevuse 1 504,80 euro ja viivise summas 82,14 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 23.01.2012.a. leping nr. 838, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale nõustamisteenust eesmärgiga koostada ekspordiplaan ning EAS-i ekspordi arendamise meetme taotlus. Lepingu punkt 2.1 järgi kohustus kostja maksma hagejale ühekordset nõustamistasu summas 3 000 eurot ning edukustasu (positiivse rahastamisotsuse korral) summas 2,5 % ekspordi arendamise meetme raames EAS-i poolt tasutava osa suurusest. Vastavalt lepingu punktile 2.2 lisandus tasudele Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks ning viivis 0,05 protsenti tähtaegselt tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest. 05.09.2012.a. tegi EAS kostja suhtes positiivse rahastamisotsuse nr. 12073493 summas 50 163 eurot. 17.09.2012.a. – 20.09.2012.a. toimus kirjavahetus XXXOÜ Ettevõtete arendamise divisjoni juhi XXX ja OÜ XXX juhi XXX vahel, milles XXXkinnitas, et “tulemustasu kuulub kindlasti maksmisele”. 24.09.2012.a. esitas kostja EAS-i kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile vaideavalduse. 02.11.2012.a. tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) vaideotsuse, millega rahuldati kostja vaie ning tunnistati EAS-i 04.09.2012.a. tehtud otsuse punkt 2.6 kehtetuks. Positiivne rahastamisotsus jäi kehtima. MKM-i otsusest tuleneb, et positiivse rahastamisotsuse punkt 2.6 ei tulene mitte XXXOÜ töö madalast kvaliteedist või tegematajätmisest, vaid et haldusakti koostamisel on eksinud EAS. 19.12.2012.a. esitas hageja kostjale edukustasu arve vastavalt lepingu punktile
2.1.09.01.2013.a. saatis kostja hagejale vastuväite, milles keeldub edukustasu arvet tasumast.
2.EAS ei täpsusta, millest tulenevalt on kõrvaltingimuse suuruseks kehtestatud 200 000 eurot, võib eeldada, et selle summa aluseks on kostja poolt EAS-ile eksporditoetuse saamiseks esitatud, kostja esindaja allkirjaga kinnitatud taotlus, milles kostja kinnitab, et nende 2013. aasta ekspordi käibe prognoos on 459 045 eurot. Kuigi EAS-i otsus oli poolte vahel 23.01.2012.a. sõlmitud lepingu mõttes positiivne juba EAS-i 04.09.2012.a. tehtud otsuse järgselt, muutus otsus pärast vaideotsust positiivseks ka kostja toodud argumentide valguses. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 1 504,80 eurot ja viivise 82,14 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. EAS tegi 04.09.2012.a. otsuse, millega rahuldas kostja taotluse, kuid kehtestas otsuse p-s 2.6 kõrvaltingimuse, mille kohaselt oli toetuse saamise eelduseks kostja müügitulu ekspordist perioodil 01.01.2013.a. kuni 30.06.2013.a. vähemalt 200 000 eurot. Sellise kõrvaltingimuse täitmine oleks olnud kostja poolt võimatu, mistõttu ei olnud EAS-i otsus kostja jaoks positiivne rahastamisotsus. Lepingu p 2.1.2 nägi ette, et üksnes positiivse EAS-i rahastamisotsuse korral tasub kostja hagejale ka edukustasu 2,5% EAS-i poolt tasutava osa suurusest. Seega oli tegu tingimusliku edukustasu kokkuleppega – edukustasu maksmise kohustuse tekkimise tingimuseks oli positiivne EAS-i
rahastamisotsus. Lepingu p 2.1.2 toodud edasilükkav tingimus oleks pidanud saabuma hageja tegevuse tulemusena. EAS-i 04.09.2012.a. otsuse p-s 2.6 on toodud kõrvaltingimus, mille kohaselt pidi kostja müügitulu ekspordist olemas perioodil 01.01.2013.a. kuni 30.06.2013.a. vähemalt 200 000 eurot. EAS-i otsus sisaldas kostja jaoks mittetäidetavat kõrvaltingimust. Seda, et tegu oli mittetäidetava kõrvaltingimusega, on kinnitanud hageja. Hageja ei selgitanud kostjale võimalust vaidlustada EAS-i otsuse p-s 2.6 sätestatud kõrvaltingimust, ega võtnud ka ette mingeid samme selle vaidlustamiseks (nt vaide projekti koostamiseks). Samas nägi lepingu p 1.1 d) ette, et hageja ülesandeks on kostja jooksev nõustamine EAS-i ekspordi arendamise meetme menetlusprotsesside vältel. EAS-i otsus oli kostja jaoks negatiivne ning kostja ei saavutanud seda eesmärki, milleni jõudmiseks ta oli lepingu sõlminud. Edukustasu maksmise tingimust hageja poolt osutatud teenuse tulemusena ei saabunud. Kui kostja ei oleks vaide esitamise peale ise tulnud ja seejärel seda ka ise esitanud, siis olekski jäänud jõusse selline EAS-i otsus. Kostja vaidlustas ise EAS-i otsuse p-s 2.6 sisalduva lisatingimuse. Selleks sõlmis kostja 05.09.2012.a. lepingu OÜ-ga XXX. Kostjal tuli näidata initsiatiivi ja teha lisakulutusi selleks, et saada enda jaoks positiivne rahastamisotsus, sest hageja poolt osutatud teenuse läbi positiivset otsust ei saadud. Seega ei saa lugeda lepingu p-s 2.1.2 toodud tingimust saabunuks või isegi kui lugeda see saabunuks, siis ei oleks antud olukorras kooskõlas hea usu põhimõttega kostja kohustus maksta hagejale edukustasu. Kuna hagejal ei tekkinud kostja vastu edukustasu nõuet, siis ei ole põhjendatud ka viivise nõue.
4.Kostja poolt vaide koostamise ja menetlemise eest OÜ-le XXX tasutud 400 eurot on käsitletav hageja poolt lepingu rikkumise tõttu kostjal tekkinud kahjuna. Kostja tasaarvestab hageja põhinõudest (1 504,80 eurot) kostja kahju nõude (400 eurot), mille tulemusena jääb hageja põhinõudeks 1 504,80 – 400 = 1 104,80 eurot. Selle tulemusena tuleb jätta hagi rahuldamata 400 euro ulatuses. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 05.07.2013.a. ja 18.09.2013.a. kohtumäärustes (t/l 104, 174) kui ka 03.12.2013.a. kohtuistungil (t/l 194-196).
7.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) 04.09.2012.a. otsus (t/l 11-14) oli poolte vahel sõlmitud lepingu nr. 838 mõistes positiivne või mitte. Samuti on pooled erimeelt selles, kas kostjal on õigus hagejaga tasaarvestada 400 eurot.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
9.Vaidlustamata on asjaolu, et hageja ja kostja vahel on 23.01.2012.a. sõlmitud leping nr. 838, mille punkti 1.1 kohaselt on nõustaja ülesanded kliendi strateegilise nõustajana alljärgnevad: a) ekspordiplaani koostamine (olemasoleva äriplaani baasil); b) EAS-i ekspordi arendamise meetme taotluse koostamine; c) kasvutoetuse taotlusdokumentatsiooni (äriplaan, taotlus) ülevaatamine ja kommenteerimine; d) jooksev nõustamine EAS-i kasvutoetuse taotluse ja ekspordi arendamise meetme menetlusprotsesside vältel (t/l 5-10).
10.VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 2.1.1.1 kohaselt on ühekordne nõustamistasu 3 000 eurot ja punkti 2.1.2 kohaselt ekspordi arendamise meetme positiivse EAS-i rahastamisotsuse korral tasub klient nõustajale edukustasu 2,5% ekspordi arendamise meetme raames EAS-i poolt tasutava osa suurusest. Edukustasu arve väljastamine toimub pärast EAS-i positiivset rahastamisotsust (t/l 6).
11.EAS-i 04.09.2012.a. otsuse punkti 1 kohaselt tunnistati kostja ja tema poolt esitatud taotlus määruse kohase toetuse saamiseks vastavaks ja punkti 2 kohaselt rahuldati kostja taotlus projektile, mille kogumaksumus on 100 326 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 50 163 eurot ning toetus on maksimaalselt 50 163 eurot. Nimetatud otsuse punkti 2.6 kohaselt toetuse saajale kehtestatakse kõrvaltingimus, mille kohaselt toetuse saaja müügitulu ekspordist perioodil 01.01.2013.a. kuni 30.06.2013.a. pea olema vähemalt 200 000 eurot. Toetuse väljamaksmise taotlemise eelduseks on kõrvaltingimuse täitmine. Toetuse saaja esitab EAS-ile andmed kõrvaltingimuse täitmise kohta perioodil 01.01.2013.a. kuni 30.06.2013.a. sama aruandlusperioodi vahearuandega. Juhul, kui toetuse saaja talle kehtestatud kõrvaltingimust ei täida, siis EAS toetust välja ei maksa ja võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.10.2010.a. määruse nr. 86 „Ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel (t/l 11-14).
12.Kostja ei olnud nimetatud EAS-i 04.09.2012.a. otsuse punktis 2.6 märgitud lisatingimusega nõus ning esitas 24.09.2012.a. vaide Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (t/l 15-21). Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 02.11.2012.a. vaideotsuse nr. 12-0020 kohaselt rahuldati OÜ XXX vaie ja tunnistati EAS-i 04.09.2012.a. otsuse punkt 2.6 kehtetuks (t/l 22-30).
13.Tulenevalt EAS-i 04.09.2012.a. otsusest ja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 02.11.2012.a. vaideotsusest esitas hageja kostjale 19.12.2012.a. arve nr. 1665-2012, mille kohaselt palub kostjal tasuda edukustasu vastavalt lepingu nr. 838 punktile 2 summas 1 504,80 eurot (t/l 31). Kostja esitas nimetatud arvele 09.01.2013.a. vastuväite (t/l 32-34). Pooltevahelisest ekirjavahetusest nähtub, et kostja seaduslik esindaja XXX on 20.09.2012.a. teatanud, et tulemustasu kuulub kindlasti maksmisele (t/l 35). Samuti nähtub 18.09.2012.a. e-
kirjast, et kostja esitab EAS-i poolt tehtud otsuse peale vaide ning sellest tulenevalt palus kostja tulemustasu arve edasi lükata vaide selgumiseni (t/l 35-37).
14.Kostja on oma vastuväidetes hagiavaldusele leidnud, et hageja ei selgitanud kostjale võimalust vaidlustada EAS-i otsuse p-s 2.6 sätestatud kõrvaltingimust, ega võtnud ka ette mingeid samme selle vaidlustamiseks (nt vaide projekti koostamiseks). Kohus leiab, et hagejal ei olnud vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule kohustust nõustada kostjat maksualastes, juriidilistes, tehnilistes või raamatupidamisalastes küsimustes (t/l 5). Kostja seadusliku esindaja poolt 18.09.2012.a. edastatud e- kirjas on näha, et kostja on otsustanud vaidlustada EAS-i 04.09.2012.a. otsuse ning ei ole hagejalt nimetatu osas nõu küsinud. Samuti on eelpool nimetatud e- kirjast võimalik aru saada, et kostja on teadlik asjaolust, et viimasel tekib õigusteenuse kasutamise tõttu kulusid (t/l 3637).
15.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust oli edukustasu maksmise eelduseks EAS-i poolt positiivse otsuse tegemine. Antud juhul on EAS teinud 04.09.2012.a. kostja jaoks positiivse otsuse, kuid lisanud otsusele lisatingimuse. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus ei ole lepitud kokku, et juhul kui EAS peaks seadma lisatingimusi, millega kostja ei ole nõus, siis edukustasu ei maksta. Toetuse saamiseks lisatingimuse seadmist ei saanud pooled ette näha. Kohus nõustub hagejaga, et ainuüksi asjaolu, et EAS on oma 04.09.2012.a. otsusesse lisanud lisatingimuse, ei tee see seda veel mittepositiivseks.
16.Kohus peab vajalikuks märkida, et EAS-i poolt lisatingimuse seadmisel on eelduslikult arvestatud kostja poolt esitatud ekspordi arendamise toetuse taotluses märgitud andmetega (t/l 88-101, 124-128).
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et EAS-i otsus oli positiivne poolte vahel sõlmitud lepingu tähenduses vaatamata sellele, et Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 02.11.2012.a. vaideotsusega on tühistatud EAS-i 04.09.2012.a. otsuse punkt 2.6. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb hagejale tasuda edukustasu vastavalt hageja poolt kostjale esitatud arvele nr. 1665-2012 summas 1 504,80 eurot (t/l 31).
18.31.05.2013.a. esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse. Nimetatu kohaselt palub kostja tasaarvestada hageja poolt esitatud arve summas 1 504,80 eurot 400 euro ulatuses (t/l 70-75). Hageja tasaarvestusavaldusega nõus ei ole (t/l 194).
19.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
20.Kohus leidis eelnevalt, et kostjal on kohustus tasuda hagejale edukustasu summas 1 504,80 eurot. Kostja leiab, et hagejal on kohustus tasuda kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud õigusabilepingu alusel (t/l 76-77) osutatud teenuse eest kokku 400 eurot (t/l 78-79, 80). Kohus nimetatud kostja seisukohaga ei nõustu.
21.Hagejal ei olnud vastavalt lepingule nr. 838 kohustust nõustada kostjat juriidilistes küsimustes ning seega pidi kostja olema arvestanud, et juhul kui on vaja õigusabi, tuleb vastava teenuse saamiseks pöörduda advokaadi- või õigusbüroo poole. Juriidilist nõu saamise vajadust hagejalt ei ole kostja pooltevahelises e-kirjavahetuses küsinud (t/l 35-52, 102-103).
22.Riigikohus on 19.12.2007.a. kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-122-07 p. 13 selgitanud, et kahju hüvitamise nõuet on võimalik esitada, kui kohustusi on rikutud. Kuivõrd eelpool osundatud lepingu p. 1.4 järgi ei pidanud hageja kostjale pakkuma nõustamist maksualastes, juriidilistes, tehnilistes või raamatupidamisalastes küsimustes, siis ei ole õige kostja väide, et hageja on lepingut rikkunud. Kuivõrd hageja lepingut rikkunud ei ole, siis ei ole kostjal eeltoodust tulenevalt tekkinud nõuet hageja vastu summas 400 eurot ja tasaarvestamine hageja poolt esitatud arvega nr. 1665-2012 ei ole põhjendatud.
23.Hageja palub lisaks põhivõlgnevusele kostjalt välja mõista viivise summas 82,14 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viivisenõude suurusele ega arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis summas 82,14 eurot.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
25.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
26.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 586,94 eurot. Menetluskulude jaotamine
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.