2-12-41788/25 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-12-41788 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik ITM Inkasso OÜ esitas 17.10.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ixxx Nxxxxxx laenulepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 11.04.2013. a maksekäsu, millega kohustati Ixxx Nxxxx tasuma ITM Inkasso OÜ-le põhinõude summas 750 eurot ja kõrvalnõudeid summas 750 eurot, lisaks hüvitama riigilõivu summas 45 eurot. maksekäsk kuulus viivitamata täitmisele. 23.04.2013. a esitas Ixxx Nxxx maksekäsule määruskaebuse põhjendusel, et makseettepanekut ei olnud talle isiklikult kätte toimetatud. Pärnu Maakohtu 19.08.2013. a määrusega määruskaebus rahuldati, tühistati 11.04.2013. a maksekäsk ja anti ITM Inkasso OÜ nõue Ixxx Nxxxx vastu üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. ITM Inkasso OÜ esitas 13.09.2013. a kohtule nõude Ixxx Nxxxx vastu hagiavalduse vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg summas 750 eurot, intress summas 165 eurot, lepingutasu summas 15 eurot, võla sissenõudmise kulud summas 31 eurot, 12.09.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 71,85 eurot ja viivise alates 13.09.2013. a VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 30.08.2013. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile mittevastamise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid 05.12.2013. a kostja teadaoleva elukoha aadressil kätte tema emale P. Lxxxxx. Kohus loeb TsMS § 322 lg 1 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

2-12-41788 TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 20.02.2012. a Placet Group OÜ-ga laenulepingu, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu 750 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressi ja lepingutasuga tagastama kolme kuu jooksul osamaksetena hiljemalt 20.05.2012. a. Kostja rikkus laenulepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Laenuandja loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt laenusummat, intressi, lepingu tasu, võla sissenõudmise kulu ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata laenusummalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras ja arvutanud 12.09.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 71,85 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 13.09.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 13.09.2013. a – 15.01.2014. a eest viiviste suuruseks kokku 21,56 eurot (750 eurot x 0,023 % x 125 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1054,41 eurot, millest moodustab põhivõlg summas 750 eurot, intress summas 165 eurot, lepingutasu summas 15 eurot, võla sissenõudmise kulu summas 31 eurot ja 15.01.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 93,41 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt alates 16.01.2014. a VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 150 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45