Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja Placet Gruop OÜ esitas kohtule hagiavalduse Axxx Axx vastu laenulepingust ning selle lisadest tuleneva põhinõude 191,73 eurot, intresside 43,14 eurot ja viiviste sissenõudmiseks. Hagiavalduses on kostja elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on märgitud telefoninumber ja e-posti aadress. Hagist nähtuvalt on hageja ja kostja vahel tekkinud laenusuhe 21.03.2008.a., mil kostja taotles ja sai hagejalt laenu 3000 krooni, sõlmides laenulepingu internetikeskkonnas www.smsmoney.ee Laenu tagastamise kuupäev oli 20.04.2008, kostja ettenähtud tähtajaks laenu ei tagastanud. Kostja ei ole laenu tagastanud kuni hagiavalduse esitamise päevani, mistõttu on hageja nõue põhinõudena 191,73 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 90,19 eurot, tasumata intressid 43,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 13.11.2013.a., saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras kostjale vastamistähtaja 06.detsember 2013.a. Kostjale 15.11.2013.a. e-posti teel edastatud menetlusdokumentide kohaletoimetamine nurjus (tl.26,27). Hagiavalduses näidatud postiaadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale kätte anda, kaks kättetoimetamiskatset ebaõnnestusid (tl.28). Kohus kontrollis kostja registriandmeid (tl.29), millest nähtub, et kostja elukoht on alates 18.02.2008 Soome xxxxxa ja alates 12.07.2011 Soome, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx2. Postiaadress on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus edastas 11.12.2013 kostjale menetlusdokumendid Soome aadressil, kust need 03.01.2014.a. tagastati kätteandmatult. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel ehk põhjusel, et kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 69 lg.1 järgi on kohtualluvus isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus.

TsMS § 70 lg.1 järgi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. § 70 lg.2 järgi asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. § 70 lg.4 järgi käesolevas seaduses rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr . 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Nõukogu määrus (EÜ) nr . 44/2001, 22.detsember 2000, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades näeb II peatüki artiklis 2 p.1 ette, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Art 3 p.1 järgi isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-7.jaos sätestatud korras. 4.jao artikkel 16 p.2 sätestab: teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artikkel 17 järgi: käesoleva jao sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1.mis on sõlmitud pärast vaidluse teket 2. Mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või 3. Mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Hageja on algatanud kostja vastu vaidluse tarbijalepingust tuleneva nõude alusel. Seega Soome Vabariigis elava kostja suhtes kuuluvad kohaldamisele Nõukogu määruse art 16 p.2, mille järgi on Soome Vabariigis alalist elukohta omava kostja suhtes pädevaks kohtuks Soome Vabariigi kohus. Asja oleks pädev arutama Eesti kohus ainult juhul, kui selle kohta on sõlmitud Nõukogu määruse art 17 kohane kokkulepe. Kohtule sellist kokkulepet esitatud ei ole. Kohus, hinnates, kas selline kokkulepe saaks olemas olla või kas see saaks olla aluseks Eesti kohtu pädevusele, leiab, et selline kokkulepe, kui see oleks olemas, ei vastaks art 17 p.3 tingimustele- see oleks vastuolus Eesti seadustega. Nimelt sätestab TsMS § 104 kohtualluvuse kokkuleppe sätted, mis lg.1 näevad ette: kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Käesolevas vaidluses ei esine §-s 104 lg.1 tingimusi, sest selle üheks pooleks on tarbija. TsMS § 106 lg.1 näeb ette, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus § 104 lg.1 sätestatuga. Seega ei saaks kostjaga sõlmitud kokkulepe olla TsMS § 104 lg.1 nõuetele vastav ja oleks tühine.

Hagile lisatud laenulepingu üldtingimused sisaldavad küll p.9.2. viidet vaidluse lahendamisele kohtus Eesti Vabariigi õigusaktide kohaselt, kuid selline kokkulepe ei ole käsitletav kohtualluvuse kohta sõlmitud kokkuleppena, mis poole kui tarbija puhul vastaks TsMS § 104 või § 106 lg.1, lg.2 nõuetele. Kõigi nende asjaolude alusel, eriti aga Nõukogu (EÜ) määruse nr . 44/2001 art 16 p.2 järgi ei ole Eesti kohus pädev Axxx Axx vastu algatatud vaidlust menetlema. Kuna asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, ei saa kohus asja saata kohtule, kellele vaidlus allub (TsMS § 75 lg.2, §76 lg.1). Kuna Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama, jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg.1 p.13 alusel. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus esitada hagi kostja elukohajärgsele Soome Vabariigi kohtule. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Sellekohane tagastamisotsus tehakse üksnes menetlusosalise avalduse alusel (TsMS § 150 lg.4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.