2-11-2615/25 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Maksejõuetuse tekkimise põhjused: Võlgniku tegevus algas 2008.a veebruaris. Võlgnik hakkas aktiivselt tegelema projekti “XXX ” realiseerimisega. Projekti “XXX ” sisuks oli Muuga piirkonnas, vabasadama läheduses, aktsiaseltsi XXX kinnistul hoonestusõigust omava XXX OÜ (edaspidi “XXX ”) osaluse omandamine ja selle hoonestusõiguse alusel kinnistule gaasiXXX a ehitamine. Plaanis oli XXX liita vabatsooni koosseisu ning seal gaasist toodetud elektrit müüa tooraine ja toodangu aktsiiside vabalt Eestist välja. Projekti käivitamise kogumaksumuseks on XXXhinnanud 8-12 miljonit eurot. 23.01.2008.a. sõlmisid XXX toonased osanikud XXX , XXX , XXX (nende kolme ühine esindaja Vladislav Reznik), XXX , OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID ning võlgnik esialgse (lihtkirjalikus vormis) kokkuleppe, mille põhjal võlgnik omandas õiguse saada XXX osanikuks pärast seda, kui XXX on sõlminud aktsiaseltsiga XXX hoonestusõiguse lepingu. Lisaks võtsid pooled endale kohustuse pärast aktsiaseltsiga XXX lepingu sõlmimist nõuete loovutamise lepingute sõlmimiseks, millega võlgnik võtab üle toonaste XXX osanike nõuded XXX vastu. 24.01.2008.a. sõlmiti notariaalne leping (23.01.2008.a. sõlmitud mittenotariaalse lepingu sisuga, va nõuete loovutamise lepingute sõlmimise kohustus). 24.01.2008.a lepinguga seati XXX osaluse võlgnikule üleandmise tingimuseks, et tuleb muuta aktsiaseltsiga XXX hoonestusõiguse lepingut. XXX toonased osanikud tegutsesid OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID kaudu, kelle nimele kirjutati XXX osalus sellel tingimusel, et osalus antakse pärast hoonestusõiguse lepingu uuendamist hinnaga 0,19 eurot (3 krooni) üle võlgnikule. Hoonestusõiguse lepingu muutmise tähtajaks lepiti kokku 03.04.2008.a. Aktsiaselts XXX seadis võlgniku juhatuse liikme Ivar Aldi sõnul hoonestusõiguse lepingu muutmise tingimuseks selle, et tuleb likvideerida hoonestusõiguse tasu võlgnevus Aktsiaseltsi XXX ees. Võlgnik laenas selleks otstarbeks 22.02.2008.a. osaühingult XXX 282 489,49 eurot (4 420 000 krooni), millest ta kandis Tallinna Notar Sirje Velsbergi deposiitkontole XXX kohustuse täitmiseks Aktsiaseltsi XXX ees 240 200,74 eurot (3 758 324,95 krooni) ja 37 019,70 eurot (579 232,50 krooni) otse Aktsiaseltsi XXX pangakontole. 25.02.2008.a. sõlmiti Sirje Velsbergi notaribüroos XXX ja Aktsiaseltsi XXX vahel kokkulepe hoonestusõiguse seadmise võlaõigusliku lepingu muutmise kohta, võlgnik osales selles lepingus notaribüroo kontole hoiustajana, paludes teha notaribüroo deposiitkontolt makse Aktsiaseltsile XXX . Lisaks tasus võlgnik selle lepinguga seotud kulud. Vastavalt pankrotihaldurile esitatud dokumentidele oli võlgnik sellega täitnud tema poolt 24.01.2008.a. sõlmitud lepinguga võetud kohustuse ja talle pidi üle antama osalus XXX . Samal kuupäeval, so 25.02.2008.a. osaleski võlgnik 2. nõuete loovutamise lepingu sõlmimisel, millega võttis endale ilma ühtegi kirjalikult fikseeritud vastusooritust saamata kohustuse tasuda XXX esialgsetele omanikele XXX ja XXX 335 000 eurot selle eest, et nad loovutasid enda nõude summas 508 394,91 eurot XXX vastu OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID (võlgnik pidi raha tasuma selle eest, et OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID saaks nõudeõiguse XXX vastu). Nendes lepingutes ei seatud

täiendavaid tingimusi XXX osaluse üleandmiseks võlgnikule. XXX sõnul keeldus aga OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID osalust ka pärast nende lepingute sõlmimist võlgnikule üle andmast, tuues selleks järjest uusi põhjendusi. Seevastu XXX on pankrotihaldurile kinnitanud, et kõiki sõlmitud lepinguid tuleb vaadelda koos ning tema poolt on tehtud kõik võimalik “ja rohkemgi veel”, et võlgnik ilmuks notari juurde ja sõlmiks osaluse ülevõtmise tehingu. XXX olevat soovinud projektist loobuda, kuna sai teada, et Aktsiaselts XXX oli 16.03.2007.a. koostanud XXX nõude nõusoleku andmiseks hoonestusõiguse Aktsiaseltsi XXX nimele kandmiseks, hoonestusõiguse muutmise lepingus 25.02.2008.a. ei olnud aga seda fakti märgitud. Kuna XXX poolt kirjeldatud esialgne äriplaan nägi ette kiirelt osaluse omandamist XXX , seejärel täiendava investori kaasamist ning XXX a ehitamise käivitamist, tõi osaluse üleandmisega viivitamine kaasa esialgse äriplaani nurjumise. Äriplaanis ei olnud arvestatud 335 000 euro maksmisega X. Võlgnikul puudusid selleks rahalised vahendid. Edasine võlgniku tegevus 2008.a., 2009.a. ja 2010.a. seisnes XXX sõnul tekkinud olukorrale lahenduste otsimises. Vastavalt pankrotihaldurile esitatud dokumentidele võttis võlgnik sel perioodil laene ja sai kreeditoridelt muudel alustel raha, mida kasutati jooksvate kulude katmiseks, eelkõige õigusabikulud, töötasu, bürooruumide üür, samuti anti sissevõetud laenude arvel laene välja. OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID on pankrotihaldurile esitanud dokumendid, mille põhjal toimus sel perioodil võlgnikupoolne aktiivne tegevus leidmaks edasine ostja võlgniku poolt omandada plaanitavale XXX osalusele. Siiski jäid kõik need tehingud ära. Tehingute ärajäämise põhjuste osas on võlgniku juhatuse liikme XXX ja OSAÜHINGU ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID selgitused vasturääkivad. Dokumentaalsed materjalid puuduvad. Oluline osa laenuks saadud rahast on võlgniku pangakontolt XXX poolt sularahas välja võetud. Pankrotihaldur on pangakonto väljavõtte põhjal koostanud arvestuse, millest nähtub, et võlgniku pangakontolt on sularahas välja võetud rohkem kui 440 990,37 eurot (6,9 miljonit krooni), sisse on makstud sularahas 47 805,91 eurot (748 000 krooni). Saldo, mis peaks olema panga väljavõtte põhjal võlgniku “kassas”, on seega 389 861,06 eurot (6,1 miljonit krooni). Lisaks on kassasse laekunud pangakontolt ülekandega antud laenud kokku 15 338,80 eurot (240 000 krooni). XXX on esitanud pankrotihaldurile seletuse ja mitmed dokumentaalsed tõendid, kuidas ta on sularahas väljavõetud raha kasutatud – põhiliselt laenude tagasi maksmiseks. 21.05.2010.a. sõlmiti lõpuks XXX osaluse üleandmise leping, mille osapoolteks olid koos võlgnikuga OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID, XXX Osaühing ja XXX . Selle lepingu põhjal: XXX Osaühing omandas võlgniku asemel osaluse XXX hinnaga 0,19 eurot (3 krooni). Võlgnik võttis üle XXX kohustused X ees kokku summas 447 381,54 eurot (7 miljonit krooni) ja OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID ees 6 391,16 eurot (100 000 krooni), millest kohe tasuti XXX Osaühingult saadud laenu arvelt 70 302,81 eurot (1 100 000 krooni), ülejäänud summa tagamiseks panditi X XXX osalus. XXX Osaühing andis võlgnikule laenu 191 734,95 eurot (3 000 000 krooni), sellest laenust palus võlgnik kanda 121 432,13 eurot (1 900 000 krooni) XXX kontole ja ülejäänust läks 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni) X kontole ning 6 391,16 eurot (100 000 krooni) OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID kontole ülevõetud kohustuste eest osaliseks tasumiseks. Võlgnik sai optsiooni omandada XXX Osaühingult XXX osalus hiljemalt 15.06.2010.a. hinnaga 319 558,24 eurot (5 000 000 krooni), hiljemalt 29.06.2010.a. hinnaga 370 687,56 eurot (5 800 000 krooni), hiljemalt 13.07.2010.a. hinnaga 421 816,88 eurot (6 600 000 krooni) või sellest hiljem hinnaga 472 946,20 eurot (7 400 000 krooni). Pärast seda tehingut oli võlgnik pankrotihalduri arvutuste kohaselt paigutanud projekti “XXX ” 371 082,30 eurot (5 806 176,25 krooni), millest:

maksed XXX eest Aktsiaseltsile XXX 277 220,45 eurot (4 337 557,45 krooni); • XXX eest tasutud riigilõivud ja tasud notariaaltoimingute eest 5 344,22 eurot (83 618,80 krooni); • tasutud X XXX kohustust 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni); • tasutud OSAÜHINGULE ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID XXX kohustust 6 391,16 eurot (100 000 krooni); • XXX kulude katteks antud laen 18 214,82 eurot (285 000 krooni). Kuigi nende rahapaigutuste kohta XXX huvides ei olnud võlgniku ja XXX vahel sõlmitud mingit laenu- või muud tagastamise kokkulepet, tuleb neid makseid siiski käsitleda kui laenu andmist võlgniku poolt XXX . Pankrotihalduri hinnangul oli pärast neid tehinguid võlgnikul nõue XXX vastu summas 371 082,30 eurot (5 806 176,25 krooni). Võlgniku poolt tehtud projekti “XXX ” kuludesse lisanduvad veel võlgniku poolt projekti arendamiseks kantud palga ja muud kulud vähemalt summas 63 911,65 eurot (1 000 000 krooni). 22.07.2010.a. sõlmisid XXX , XXX Osaühing ja võlgnik lepingu, millega lepiti kokku, et kõik võlgniku nõuded XXX vastu antakse üle XXX Osaühingule ja selle eest kustutab XXX Osaühing oma nõude 191 734,95 eurot (3 000 000 krooni + kõrvalkohustused) võlgniku vastu. Võlgnikul ei ole pärast kokkuleppe sõlmimist enam kohustusi XXX Osaühingu ees ja nõudeid XXX vastu. Selles kokkuleppes ei räägita küll otseselt optsioonist loobumisest, aga lepingut tervikuna saab tõlgendada niimoodi, et võlgnik loobus ka talle 21.05.2010.a. lepinguga antud optsioonist XXX osalusele. Seda tõlgendust toetavad ka XXX poolt antud selgitused. Selle kokkuleppe sõlmimisega astus võlgnik sisuliselt projektist “XXX ” välja, olles paigutanud sellesse miljoneid kroone. Võlgniku juhatuse liikme XXXsõnul oli ta sunnitud seda tegema, kuna projekt ei olnud enam jätkusuutlik ning tal puudusid rahalised võimalused selle jätkamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku äriplaanile omase suure riski realiseerumine. Olematu omakapitaliga võeti ette suuri investeeringuid nõudev (aga ka suurt kasumit tõotav) projekt. Sõlmitud lepinguid tõlgendas võlgnik oma äripartneritest erinevalt, mis tõi kaasa vaidlused ja olulise ajakulu projekti realiseerumisel. Võlgniku äriplaanis ei olnud planeeritud rahalisi vahendeid sellistest viivitustest tulenevate kulude finantseerimiseks. Sellises mahus plaanitavad investeeringud ning nendeks tehtavad kulud eeldaksid konkreetseid eellepinguid potensiaalsete investoritega. Kuna neid ei olnud, on pankrotihaldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisviga. Juhatus võttis ülemääraseid riske, sõlmides ilma pädevate juristide abita lepingud, mille põhjal tekkivad vaidlused tõid kaasa äriplaani nurjumise, samuti ei ole selge, kas ja kuidas juhatus oli planeerinud vahendeid suuri kulusid nõudva projekti lõplikuks finantseerimiseks. Pankrotihalduri hinnangul ei ole see juhtimisviga aga raske. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Võlgnik on olnud bilansiliselt maksejõuetu (netvara puudujääk) alates tegevuse alustamisest 2006.a., 31.12.2007.a seisuga oli omakapitali puudujääk 5 108,91 eurot (79 937 krooni) ja 31.12.2008.a seisuga 103 429,31 eurot (1 618 317 krooni). Nähtav maksejõuetus tekkis 2008.a., kui tekkisid raskused kreeditoridele tasumisel. Siiski ei saa sel ajal tekkinud maksejõuetust pidada alaliseks. Võlgnikul oli ettevõetud projekti realiseerumise korral siiski suur lootus maksevõime taastada. Tulenevalt Riigikohtu lahendites viimasel ajal antud juhtnööridest peab haldur maksejõuetuse püsivaks muutumise ajaks 2010.a suve, mil võlgnik astus välja projektist „XXX “, millega lõppes igasugune lootus äritegevust käivitada ja äriplaani realiseerida. •

11.Halduri tasu: XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldurile väljamakstav tasu oleks alammääras 2 697,92 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 890,31 eurot (arvestuslik tasu alammääras 2 556 + (14 091,20 – 12 801)* 11 %). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. XXXOÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 kohus määrab pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 2 697,92 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 890,31 eurot. Taotletav tasu on arvestatud PankrS § 651 lg 1 kohaselt võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 14 091,20 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks summa 2 697,92 eurot (2 556 + (14 091,20 – 12 801)* 11 %), millele lisandub sotsiaalmaks summas 890,31 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 1. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 2 697,92 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 890,31 eurot, kokku 3 588,23 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur ei taotle kulude kinnitamist, kuivõrd kõik kulud on juba kohtu poolt eelnevalt kinnitatud.