Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-12-51422

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455. Menetluse käik Starman AS esitas 05.12.2012.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 282,39 euro saamiseks. 19.12.2012.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 18.09.2013.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule. AS Starman esitas 01.10.2013.a kohtule hagiavalduse Nxxxxxx Kxxxxxxx vastu põhivõlgnevuse summas 118,72 eurot ja viivise summas 118,67 eurot nõudes. Harju Maakohtu 02.10.2013.a kohtumäärusega saadeti tsiviilasi nr 2-12-51422 AS Starman hagis Nxxxxxx Kxxxxxx vastu võla nõudes, vastavalt asja kohtualluvusele, menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostjale ei ole õnnestunud edastada hagiavaldust hagis märgitud aadressilexxxxxxxxxxxxxxxx. Kiri tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Maksekäsu kiirmenetluse määrusest nähtub, et kostjale ei ole õnnestunud kohtumaterjale kätte toimetada erinevatel aadressidel. Kohus otsustas hagiavalduse kätte toimetada kohtuteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus oma 20.11.2013.a kohtumäärusega otsustas toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte läbi elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded. 20.11.2013.a on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded kostjale vastamise ettepanek. Hagiavaldus ja vastamise ettepanek loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

2-12-51422 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja on sõlminud omavahel 2 lepingut: (L-462772) seadme kasutamise leping ja (L462772) liitumis- ja teenuse osutamise leping, mille alustel osutas hageja kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja kohustus andma kostjale kasutamiseks seadme(d). Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, kuid kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tagastama kõik komplektiosad ning mittetagastamisel lepingu p 12.4 alusel hüvitama selle maksumuse. Punkti 9.11 alusel on kostja kohustatud hüvitama tasumata arvete sissenõudmise kulud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on teenuste kasutamise eeskirjade punktis 10.1 kokku leppinud viivise määras 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga kokku summas 386,91 eurot, kuid vähendanud viivise nõuet summani 118,67 eurot. Kohus mõistab viivise kogusummas 118,67 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja nõude esitamisel hagimenetluses täiendavalt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 60 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 159,78 eurot. TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja

2-12-51422 on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur - nõue on esitatud pealtnäha ühetaolistest lepingutest tuleneva võla väljanõudmiseks, lepingud ise on tihti esinevad ja tavapärased, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 159,78 euro suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 160 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.