Kohtulahend

väljaehitamiseks. Tegemist oli AS-i Vensen teadliku otsusega, jätta lepingulised kohustused õigeaegselt täitmata. Ei tõendatud, et liitumise edasilükkamise tingisid kostjast või AS-ist Vensen sõltumatud asjaolud. Kompromissläbirääkimistel soovis hageja, et kompromiss sisaldaks mõlemapoolset järeleandmist. Läbirääkimistel ei väitnud hageja, et kui pooled kompromissi ei saavuta, keeldub hageja oma kohustuste täitmisest. Seega ei olnud kostjal alust keelduda oma kohustuste täitmisest tuginedes VÕS § 111 lg-le 4. Hageja palus jätta tähelepanuta kostja 15.04.2013 taotluse kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks 36 kuud peale otsuse jõustumist, kui hilinenult esitatud taotluse. Taotletud tähtaeg liitumise loomiseks oli ebamõistlikult pikk. Liitumislepinguga lepiti kokku, et liitumine ehitatakse välja 1,5 aastaga lepingu sõlmimisest. AS Vensen tegi suurema osa liitumiseks tehtud töid valmis ja arvestades asjaolu, et kostja poolt AS-ilt Vensen kohustuste ülevõtmisest on möödunud ligemale 2 aastat, oli kostjal piisavalt aega ja võimalusi liitumisvõimaluse loomiseks vajalike ettevalmistuste tegemiseks. Kui kostja suhtus oma kohustustesse vastutustundetult, ei peaks kohtuotsusega võimaldatama täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks. Kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine sellises olukorras on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohtuotsuse täitmine tagatise vastu on seaduses ette nähtud üksnes juhul, kui kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks (TsMS §§ 467 ja 469). Hageja ei esitanud kohtule sellist taotlust. Kohus ei saanud omal algatusel võtta otsuse resolutsioonis seisukohta, kas hageja peab tagatise andma või mitte. Asjaolusid, mis annaksid alust eeldada, et hageja tulevikus oma kohustusi ei täida, ei esine. Seega puudus kostjal sisuline vajadus tagatise järele. Hageja täitis oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt ja on jätkuvalt tegutsev ettevõtte, kellel puuduvad makseraskused. Kostja taotlus ei vastanud ka liitumislepingule, mille p 7.3 kohaselt peab hageja viimase osa liitumistasust maksma 7 päeva jooksul pärast seda, kui kostja on nõuetekohase liitumise valmimisest hagejat kirja teel teavitanud. Asjakohatu oli kostja viide kohtu võimalusele kohustada kostjat täitma kohustusi üksnes juhul, kui hageja annab tagatise. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaielnud vastu, et hageja ja AS-i Vensen vahel sõlmiti 03.05.2007 liitumisleping nr 9/2007 Rae vallas Kopli külas asuva Mäe kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kostja möönis, et talle teadaolevalt ei ole kinnistu osas kuni käesoleva ajani ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalust loodud. Kostja ja AS-i Vensen vahel 15.07.2011 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe p 6. kohaselt loovutas AS Vensen kostjale kõik liitumislepingutest liitujate vastu tulenevad nõuded. Kokkuleppes puudub punkt AS-i Vensen kohustuste üleandmise kohta kostjale. Kokkuleppe sõlmimisel pidasid kostja ja AS Vensen silmas üksnes liitumiste tehnilist üleandmist. Seega lasub liitumislepingust tulenev liitumise võimaluse loomise kohustus jätkuvalt AS-il Vensen, kostja nimetatud kohustust üle ei võtnud. Kostja ja AS Vensen ei sõlminud lepingut liitumislepingute üleandmiseks. 14.07.2011 teatis ei ole käsitletav lepinguna, seda allkirjastades pidasid AS Vensen ja kostja silmas üksnes liitumiste tehnilist üleandmist. Käesolevas asjas ei oma õiguslikku tähendust AS-i Vensen väide, et kostja võttis AS-ilt Vensen üle liitumislepingust tuleneva liitumise võimaluse loomise kohustuse tulenevalt TsMS § 214 lg-st 2. Kostja leidis, et liitumislepingust tulenev liitumise võimaluse loomise kohustus ei ole sissenõutav. Liitumislepingu p 19.1.5 kohaselt juhinduvad pooled lepingu täitmisel muuhulgas 29.03.2007 liitumistingimustest, mis on liitumislepingu lahutamatuks osaks

selgitamaks välja pooltevahelisi õigusi ja kohustusi. Liitumistingimuste alapeatüki „Liitumise võimalikust tähtajast“ kohaselt sõltub liitumislepingu p-s 10.1 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja saabumine Lagedi reoveepumpla ja Loo aleviku liitumispunkti vahelise eelvoolu valmimisest. AS Vensen teavitas 13.07.2009 hagejat, et vee- ja kanalisatsioonitrassi asukohaga Rootsi tee - Ülase tee - Piiri tänav ehitustööd on ajutiselt peatatud vastavalt liitumislepingu p-le 14.2, mille kohaselt on arendajal liitujat eelnevalt informeerides õigus liitumistähtaega ühepoolselt pikendada juhul, kui arendustööd on peatatud vastavalt arendaja ja hageja vahel 14.10.2005 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu muutmise lepingu p-le 4. Alusetud ja hilinenult esitatud on hageja väited, et ta ei ole 13.07.2009 teadet saanud. Liitumislepingu p 14.2 ei sisalda tähtaega, mille jooksul võib tähtaega pikendada. Täitmistähtaja pikendamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. AS Vensen ei olnud monopoolne ettevõte, vaid arendaja, vee-ettevõtjaks oli kostja. Liitumislepingu p 12.1 kohaselt vastutavad pooled lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. AS-il Vensen puudus süüline kohustuste rikkumine, kuna liitumine oli takistatud arendajast mittesõltuvatel põhjustel. Eeltoodud põhjendustel ei saabunud hageja kinnistu liitumise tähtaeg ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Kuna liitumise võimaluse loomise kohustus ei ole sissenõutav, tuleb jätta hagi rahuldamata ka juhul, kui kohus leiab, et kostja võttis nimetatud kohustuse üle. Kui kohus loeb liitumislepingu üleläinuks kostjale, ei nõustu hageja tasuma kostjale liitumistasu tasumata osa. Hageja avaldatu annab kostjale õiguse keelduda oma kohustuste täitmisest juhul, kui kohus leiab, et liitumisleping on kostjale üleläinud. VÕS § 111 lg 7 teise lause kohaselt võib VÕS § 111 lg 4 alusel täitmisest keeldumisel kohus kohustada võlgnikku kohustust täitma üksnes tagatise vastu. Kui kohus peab hageja nõuet kostja vastu põhjendatuks, võib kohus kohustada kostjat looma liitumise võimaluse ja lõpetama kõik sellega seonduvad ehitustööd üksnes juhul, kui hageja annab kostjale tagatise, mis tagab hageja liitumistasu maksmise kohtuse täitmist. Selline nõue peab sisalduma otsuse resolutsioonis. Kostjalt liitumisvõimaluse loomise nõudmine ja samas hageja keeldumine liitumistasu tasumata osa maksmisest on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kohus rahuldab hagi, ei ole võimalik täita kohtuotsust koheselt pärast jõustumist. Liitumisvõimaluse loomine eeldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekteerimis- ja ehitustööde teostamist. Kostja vee-ettevõtjana ja vallale kuuluva äriühinguna on riigihangete seaduse § 10 lg-s 3 nimetatud hankija. Seetõttu peab kostja tööde tellimiseks korraldama riigihanke. Töid saab teostada alles pärast seda, kui riigihankemenetluse tulemusena õnnestub sõlmida pakkujaga töövõtuleping. Trasside ehitustöid ei ole võimalik teostada talveperioodil. Kuna ühisveevärk ja -kanalisatsioon läbib mitmeid kinnistuid ja kostja ei saa ehitada trasse võõrale maale ilma õigusliku aluseta, peab vastavad kinnistud koormama isiklike kasutusõigustega kostja kasuks ja sõlmima kinnistute omanikega isiklike kasutusõiguste seadmise lepingud. Praktika kohaselt võib omanike vastusseisu tõttu osutuda vajalikuks kinnisasja sundvõõrandamine seaduses sätestatud korras ja kinnistutele sundvalduse seadmine. Vastava sundvõõrandamismenetluse viib läbi vald. Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, taotleb kostja, et kohus määraks otsuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluse ja kõigi sellega seonduvate ehitustööd lõpetamise tähtajaks 36 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukohad Kostja ja AS Vensen sõlmisid 12.10.2004 ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu ja 14.10.2005 arendamise lepingu muutmise lepingu. AS-il Vensen oli arendamise lepingust tulenev õigus peatada arendamise lepingust tulenev investeerimiskohustus, s.h ka liitumislepingute täitmine, kui tehtud investeeringute ja laekunud liitumistasude vahe on suurem kui 2 500 000 krooni. 13.07.2009 teavitas AS Vensen hagejat, et vee- ja

kanalisatsioonitrassi ehitustööd Rootsi tee - Ülase tee - Piiri tänav on ajutiselt peatatud vastavalt liitumislepingu p-le 14.2 ning kostja ja AS-i Vensen vahel 14.10.2005 sõlmitud arendamise lepingu muutmise lepingu p-le 4. Väär ja hilinenult esitatud on hageja väide, et ta 13.07.2009 teatist ei saanud. Antud küsimus on adresseeritud AS-i Vensen 03.11.2009 kirjas, mis on saadetud samal kuupäeval hagejat esindanud vandeadvokaat Taavi Pihlakale. Lähtudes liitumislepingu 9/2007 p-st 14.1 ei pidanud kõnealune tahteavaldus olema allkirjastatud mõlema poole poolt. Tulenevalt liitumislepingu p-dest 17.1 ja 17.2 oli AS-il Vensen õigus esitada vastavasisuline tahteavaldus e-kirja teel. AS Vensen otsis lahendusi hagejaga tekkinud olukorra lahendamiseks. AS Vensen soovis muuta kostjaga sõlmitud arenduslepingut ja suurendada omainvesteeringute mahtu, millest kostja keeldus. 22.10.2008 saatis AS Vensen kostjale kirja arendamise lepingu investeerimiskohustuse täitmisest, peatamisest ja muutmisest, milles viitas oma lepingust tulenevale õigusele peatada investeerimiskohustuse täitmine ja tegi kostjale ettepaneku tõsta investeeringute ja laekunud liitumistasude vahe piirmäära vastavalt reaalsele olukorrale, kuni 8 500 000 kroonini ja teha sellega seonduvad muudatused pooltevahelises lepingus. Kostja ei nõustunud omainvesteeringute piirmäära tõstma. Teise lahendusena pakkus AS Vensen puurkaevu rajamise, millega hageja algselt nõustus, kuid hiljem lükkas selle lahenduse tagasi. AS Vensen oli liitumislepingu nr 9/2007 sõlminud isik, kuid tänaseks ei ole ta enam liitumislepingu osapool, kuna kostja võttis vastava liitumislepingu üle VÕS § 179 tähenduses. Liitumisleping nr 9/2007 on kostjale üle antud, milleks andsid hageja ja teised liitujad vastavasisulise nõusoleku liitumislepingut sõlmides. Arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe p-s 5 sätestati, et kokkuleppe lisas 3 on toodud nimekiri, kus on eraldi näidatud: a) liitumislepingud, kus poolte kohustused on 100% täidetud; b) liitumislepingud, mille täitmine jätkub kostja poolt; c) liitumislepingud, mis on lõpetatud või katkestatud ilma liitumiseta. Kokkuleppe lisast 3 nähtub üheselt, et liitumisleping nr 9/2007 kuulub lepingute hulka, mille täitmist jätkab kostja. Enne arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist tegi kostja kalkulatsiooni, kui suured on kulutused nende liitumislepingute täitmiseks, mis ei olnud selleks hetkeks AS-i Vensen poolt täidetud, otsustamaks, kas lasta liitumislepingud täita AS-il Vensen või võtta need üle ja jätkata ise nende täitmist. Kuna kalkulatsioonist selgus, et tulevikus laekumisele kuuluvad summad ületavad oluliselt vajalikke investeeringuid, otsustas kostja üle võtta arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppes nimetatud liitumislepingud ja jätkata nende täitmist ise. 14.07.2011 teatisega teavitasid kostja ja AS Vensen Rae valla Lagedi aleviku ÜVK-ga liitujaid, et AS Vensen on seoses arendamise lepingu lõppemisega kostjale üle andnud kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks sõlmitud liitumislepingud. Liitumislepingu nr 9/2007 p-i 19.1.5 kohaselt juhinduvad pooled lepingu täitmisel muuhulgas 29.03.2007 liitumistingimustest, mis on liitumislepingu lahutamatuks osaks. Liitumistingimuste alapeatüki „Liitumise võimalikust tähtajast” kohaselt sõltub liitumislepingu p-s 10.1 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja saabumine Lagedi reoveepumpla ja Loo aleviku liitumispunkti vahelise eelvoolu valmimisest. AS Vensen peatas täitmise 13.07.2009 teatisega. Isegi kui nõustuda, et liitumislepingu p-s 5 sätestatud liitumistähtajad on tänaseks saabunud, vastutab liitumislepingu p 12.1 kohaselt kostja liitumislepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest ainult juhul, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. Antud juhul ei esinenud AS-i Vensen kui endise arendaja poolt süülist käitumist ja liitumislepingujärgset liitumist ei toimunud AS-ist Vensen mittesõltuvatel põhjustel. Süü tõendamine oli tõendamiskoormise jaotusest tulenevalt hageja kohustus, mida hageja käesolevas menetluses ei tõendanud. Mäe kinnistu liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ei saanud toimuda enne, kui olid täidetud liitumistingimustes sätestatud

tingimused. Pooled leppisid liitumislepingus kokku, et lepingu täitmisel lähtutakse muuhulgas liitumistingimustest. Kuni liitumistingimustega ettenähtud tingimused olid täitmata, ei olnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise liitumistähtaeg saabunud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja kohustas AS-i ELVESO looma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise võimalus vastavalt liitumislepingule nr 9/2007, mis on sõlmitud Loo Kinnisvaraarendus OÜ ja AS Vensen vahel 03.05.2007 ning lõpetama kõik sellega seonduvad ehitustööd. Menetluskulud jäid hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et 12.10.2004 sõlmisid AS Elveso ja AS Vensen ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu ja 14.10.2005 ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise lepingu muutmise lepingu; 03.05.2007 sõlmisid Loo Kinnisvaraarendus OÜ ja AS Vensen liitumislepingu nr 9/2007 Rae vallas Kopli külas asuva Mäe kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga; hageja tasus liitumislepingu alusel 90% liitumistasust, s.o 1 404 000 krooni juba 15.08.2007; hagejal oli tasumata 10%, summas 156 000 krooni, mis kuulus tasumisele pärast liitumisvõimaluse loomist; vaidlusaluse kinnistu osas ei ole käesoleva ajani ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalust loodud; 15.07.2011 sõlmisid AS Elveso ja AS Vensen ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale läks üle hageja ja AS Vensen vahel sõlmitud 03.05.2007 liitumisleping nr 9/2007; kas hageja ja AS-i Vensen vahel 03.05.2007 sõlmitud liitumislepingust nr 9/2007 tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks; kas kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest ning kas kohustuse täitmiseks peab määrama tähtaja. Juhindudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg-st 2 sõlmisid hageja ja AS Vensen 03.05.2007 liitumislepingu nr 9/2007 Rae vallas Kopli külas asuva Mäe kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Liitumislepingu p-i 10.1 alusel kohustus AS Vensen looma liitumispunktis võimaluse kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist ja/või kinnistult reovee ärajuhtimiseks üldkanalisatsiooni vastavalt lepingus sätestatule ning lõpetama kõik sellega seonduvad ehitustööd hiljemalt lepingus kokkulepitud liitumistähtajaks ning p-de 6, 7 ja 11.1 alusel kohustus hageja tasuma liitumistasu maksegraafiku alusel kokku 1 156 000 krooni, millest 156 000 peale p-s 10.1 nimetatud kohustuse täitmist. Hageja tasus 1 404 000 krooni tähtaegselt. Liitumislepingu p 16.1 alusel andis hageja nõusoleku liitumislepingust tulenevate arendaja õiguste ja kohustuste üleandmiseks kolmandale isikule. Liitumislepingu p 16.2 alusel andis hageja nõusoleku liitumislepingust tulenevate liituja õiguste ja kohustuste üleandmiseks kolmandale isikule, kui kolmas isik omandab liituva kinnistu. 15.07.2011 sõlmisid kostja ja AS Vensen ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe, mille lisast 3 nähtub üheselt, et liitumisleping nr 9/2007 kuulub lepingute hulka, mille täitmist jätkab kostja. 14.07.2011 edastasid kostja ja AS Vensen hagejale teate, et kostja ja AS-i Vensen vaheline leping, mille alusel AS Vensen arendas Lagedi aleviku, Ülajõe küla, Kopli küla ja Karla küla ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, on lõppenud ja kõik liitumislepingud on üle antud kostjale. Seega on tõendatud, et liitumisleping nr 9/2007 läks kostjale üle. Liitumislepingu üleminekut kinnitas ka AS Vensen. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et tulenevalt TsMS § 214 lg 2 ei oma iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel seisukoht õiguslikku tähendust. Kohus leidis, tõlgendades TsMS § 214 lg-t 2 koosmõjus lg-ga 3, et lg-s 2 sisalduv piirang ei puuduta faktiliste asjaolude tuvastamist, vaid menetlustoimingute tegemist. Isegi, kui AS-i Vensen väide ei oma õiguslikku tähendust, nähtub liitumislepingute üleminek

kostjale 15.07.2011 lepingu lõpetamise kokkuleppest ja 14.07.2011 kostja ja AS-i Vensen teatest hagejale. Liitumislepingu p-de 14.2 ja 14.2.6 alusel oli AS-il Vensen liitujat eelnevalt informeerides õigus liitumistähtaega ühepoolselt pikendada, kui arendustööd on peatatud vastavalt arendaja ja kostja vahel 14.10.2006 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu muutmise lepingu p-le 4, mille alusel määrasid kostja ja AS Vensen muuta arendamise lepingu p-i 3.2 ja sätestada, et investeerimiskohustuse mitte täitmiseks ei loeta ja arendajal on õigus peatada investeerimiskohustuse täitmine juhul, kui arendaja poolt antud lepingu alusel tehtud investeeringu ja arendajale klientide poolt makstud liitumistasude vahe ületab 2 500 000 krooni. Arendaja oli kohustatud taasalustama investeerimiskohustuse täitmist 1 kuu möödumisel peale seda, kui klientide poolt makstud liitumistasude vahe on alla 2 500 000 krooni. Hageja väitel ei saanud ta AS-i Vensen 13.07.2009 teadet kätte enne kohtumenetlust. Lisaks oli teade allkirjastamata, mis näitas, et tegemist on teate projektiga. Kuna hageja sai teate kohtumenetluses, puudus AS-il Vensen õigus tähtaega peatada, kuna kohtumenetluse alguseks oli liitumisleping üle läinud kostjale. Lisaks oli tähtaja pikendamine lubatud üksnes enne kokkulepitud liitumistähtpäeva saabumist, mistõttu puudusid teatel õiguslikud tagajärjed. Liitumistähtaja pikendamine pärast lepingus kokku lepitud tähtaega ning määramata ajaks oli vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja oli seisukohal, et kui oli õigus tähtaja pikendamiseks, oli nimetatud punkt tühine, kuna tegemist oli tüüptingimusega. Väidetavalt edastas AS Vensen kostjale teate e-posti teel aadressile [email protected]. Kohtule ei esitatud tõendeid, et hagejale edastati e-posti teel 13.07.2009 teade, mida hageja märkis 22.10.2009 kirjas AS-ile Vensen. Samas ei ole veenev, et hageja ei ole 13.07.2009 teadet kätte saanud. AS-i Vensen 03.11.2009 kirjast hageja lepingulisele esindajale nähtub, et ta edastas 03.11.2009 uuesti 13.07.2009 kirja liitumistähtaja peatamise osas hageja esindajale. Kohus leidis, et on tõendatud, et hageja sai kätte 13.07.2009 teate liitumistähtaja peatamise kohta. Hageja ja AS-i Vensen vaheline liitumisleping ei sätestanud, mis aja jooksul oli AS-il Vensen õigus liitumistähtaega ühepoolselt pikendada. Kohus leidis, et liitumistähtaja edasilükkamine peale liitumistähtaja saabumist määramata ajaks on vastuolus hea usu põhimõttega. Liitumislepingu järgi oli liitumistähtaeg 2008. aasta lõpp. AS Vensen edastas alles 13.07.2009 teate tähtaja ajutise peatamise kohta tulenevalt liitumislepingu p-st 14.2.6, seega pool aastat hiljem, ning teavitas hagejat ca aasta hiljem. Kohus leidis, et 13.07.2009 teates toodud liitumistähtaja alus on ära langenud kostja ja AS-i Vensen vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega 15.07.2011. Tulenevalt kokkuleppe p-st 1 lugesid kostja ja AS Vensen lepingust arendajale tulenevad kohustused, muuhulgas investeerimiskohustuse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kohustuse täies ulatuses täidetuks ning arendajal ei ole enam lepingujärgseid, muuhulgas investeerimisega seotud kohustusi seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisega (s.h selle projekteerimise ja ehitamisega), kui kokkuleppest ei tulene teisiti. Kuna liitumislepingutest tulenevad kohustused läksid kostjale üle, oli kostjal vähemalt alates 16.07.2011 kohustus täita hageja ja AS-i Vensen vahel sõlmitud liitumislepingut ja tagada hagejale liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kohus asus seisukohale, et liitumislepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kohus leidis, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 4 alusel. Asjaolu, et poolte kompromiss-läbirääkimistel soovis hageja, et mõlemad pooled teeksid järeleandmisi, ei tähendanud, et hageja ei täida oma kohustust viimase osamakse tasumiseks. Läbirääkimistel ei väitnud hageja, et kui pooled kompromissi ei saavuta, keeldub ta oma kohustuste täitmisest. Tulenevalt liitumislepingu p-st 7.3 oli hageja kohustatud tasuma

viimase osamakse alles 7 päeva jooksul peale lepingu p-i 10.2 kohase teatise saamist. Hageja on tegutsev ja maksejõuline äriühing, mistõttu puudub kohtul põhjus arvata, et hageja ei täida oma lepingujärgset kohustust. Põhjendamatu on kostja nõue tunnistada kohtuotsuse täitmine võimalikuks selliselt, et hageja annab tagatise tulenevalt VÕS § 111 lg-st 7. Kohus leidis, et kostja taotletud tähtaeg liitumise loomiseks on ebamõistlikult pikk. Liitumislepinguga lepiti kokku, et liitumine ehitatakse välja 1,5 aastaga lepingu sõlmimisest (03.05.2007). Käesolevaks ajaks on AS Vensen suurema osa töid valmis teinud ning arvestades asjaolu, et kostja poolt AS-ilt Vensen kohustuste ülevõtmisest on möödunud ligemale 2 aastat, oli kostjal piisavalt aega ja võimalusi, et teha vajalikke ettevalmistusi liitumisvõimaluse loomiseks. Lisaks on otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine ebaõiglane hageja suhtes, kes maksis lepingujärgselt ettenähtud liitumistasu tähtaegselt ja kellel on kohustus tasuda liitumistasu viimane osa, 10% kogu liitumistasust, vastavalt lepingu p-dele 7.1, 7.2, 10.2 alles peale veevarustusega ja kanalisatsiooniga liitumist. Hagejale ei ole saabunud tähtaeg liitumislepingu viimase tasu maksmiseks. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse määrata otsuse täitmise tähtajaks 36 kuud peale kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, viidates VÕS § 175 lg-tele 1, 2 ja 5 ning liitumislepingu p-dele 16.1 ja 16.2, et sõlmitud liitumisleping nr 9/2007 on kostjale üle läinud. Kostja ei sõlminud hagejaga lepingut, millega kostja oleks võtnud üle arendaja kohustused nii, et kostja oleks astunud AS-i Vensen asemele. Kohus ei tuvastanud vastava lepingu sõlmimist, seega ei kuulu kohaldamisele VÕS § 175 lg 1. Kostjale on kohtu vastav viide arusaamatu. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Tegemist on asjakohase normiga, kuid kostja ei nõustu, et ta oleks AS-iga Vensen sõlmitud lepingu alusel arendaja kohustused üle võtnud. Kostja ja AS-i Vensen vahel 15.07.2011 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe p 6 kohaselt loovutas AS Vensen kostjale kõik liitumislepingutest liitujate vastu tulenevad nõuded. Kokkuleppes puudub punkt AS-i Vensen kohustuste üleandmise kohta kostjale. Ka kokkuleppe lisast 3 ei tulene kohustuste üleandmist kostjale. Kokkuleppe (s.h selle lisa 3) sõlmimisel pidasid AS Vensen ja kostja silmas üksnes liitumiste tehnilist üleandmist, s.t edaspidiselt loeti kehtivaid liitumislepinguid omavad kinnistud liitunuteks/liitvateks kostja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega lasub liitumislepingust tulenev liitumise võimaluse loomise kohustus jätkuvalt AS-il Vensen. 14.07.2011 teatis ei ole käsitleva lepinguna, seda allkirjastades pidasid AS Vensen ja kostja silmas üksnes liitumiste tehnilist üleandmist. Vastavat asjaolu kinnitab ka teatise viimane lõik, mis räägib üksnes küsimuste, ettepanekute ja probleemide (mitte nõuete) adresseerimisest kostjale. AS-i Vensen vastupidised väited on lubamatud tulenevalt TsMS § 214 lg-st 2. Kohus tõlgendas nimetatud normi valesti. Kostja möönab, et kohus saab tuvastada faktilisi asjaolusid tõendite alusel, kuid lubamatu on arvestada asjaolude tuvastamisel AS-i Vensen väiteid, mis on vastuolus kostja väidetega. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et liitumislepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks ning liitumistähtaja edasilükkamine oli hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus viitas õigesti liitumislepingu p-le 19.1.5, mille kohaselt juhinduvad pooled lepingu täitmisel

muuhulgas 29.03.2007 liitumistingimustest. Seega on liitumistingimused liitumislepingu lahutamatuks osaks, selgitamaks poolte õigusi ja kohustusi. Samas jättis kohus tähelepanuta, et liitumistähtaeg ei ole liitumistingimuste kohaselt mitte kalendaarne, vaid sõltub tingimuste saabumisest, millised on toodud liitumistingimuste alapeatükis „Liitumise võimalikust tähtajast”. Liitumislepingust ei tulene „jäika“ liitumistähtaega 31.12.2008, kuna liitumistingimused nägid ette lisatingimused, mille saabumisest sõltub liitumistähtaeg. Lisatingimused ei ole siiani saabunud. Kohus jättis kostja ja AS-i Vensen väited tähelepanuta. TsÜS § 102 lg 2 kohaselt on tehing tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei. TsÜS § 105 lg 1 kohaselt edasilükkava tingimusega tehtud tehingu puhul tekivad tehinguga kindlaksmääratud õigused ja kohustused tingimuse saabumisel. TsMS § 631 lg 2 kohaselt on õigusnormi rikutud, kui materiaalõiguse norm on jäetud täielikult kohaldamata, kuigi seda oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama. Nõude sissenõutavaks muutmise otsustamisel oleks kohus pidanud kohaldama TsÜS § 102 lg 2 ja TsÜS § 105 lg 1. Isegi kui liitumistähtaeg oli kalendaarne ja edasilükkavad tingimused puudusid, ei nõustu kostja kohtu seisukohaga, et liitumistähtaja edasilükkamine peale liitumistähtaja saabumist määramata ajaks on vastuolu hea usu põhimõttega. Kohus ei põhjendanud, milles seisneb vastuolu hea usu põhimõttega. Kuna tegemist oli liitumislepinguga, katab hageja makstav liitumistasu üksnes osaliselt arendaja poolt tehtavad kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks. Sellises olukorras ei ole liitumistähtaja edasilükkamine põhjusel, et teistelt võimalikelt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujatelt ei ole liitumistasusid piisavalt laekunud, vastuolus hea usu põhimõttega. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et hageja maksis enamuse liitumistasust. Kohtule jäi ekslik mulje, et tegemist on töövõtulepinguga, kus tellija poolt makstav tasu katab kogu ulatuses asja valmistamise kulud. Hageja sai 13.07.2009 teate liitumistähtaja peatamise kohta kätte ning ei oma tähtsust asjaolu, et hageja sai selle kätte pärast 2008. aasta lõppu. Mõistmata liitumislepingu olemust, asus kohus seisukohale, et 13.07.2009 teates toodud peatamise alus on ära langenud tulenevalt 15.07.2011 kokkuleppe sõlmimisest ja kostjal oli vähemalt alates 16.07.2011 kohustus täita liitumislepingut ning tagada hagejale liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Liitumislepingu täitmine eeldab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimist-ehitamist, mistõttu isegi kui 15.07.2011 kokkuleppe sõlmimisega langes peatamise alus ära, on ebaõige asuda seisukohale, et nõue muutus sissenõutavaks juba 16.07.2011. Kohtu seisukoht on vastuolus VÕS § 82 lg-ga 3, mille kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Ebaõiged on kohtu seisukohad, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 4 alusel ja põhjendamatu on kostja nõue tunnistada kohtuotsuse täitmine võimalikuks selliselt, et hageja annab tagatise tulenevalt VÕS § 111 lg-st 7. Korraldavatel istungitel ja kompromissiläbirääkimistel väljendas hageja seisukohta, et juhul, kui kostja nõustuks kompromissi korras üle võtma liitumislepingust tulenevate kohustuste täitmise, ei kavatse tema kui liituja tasuda liitumislepingu p-des 7.1.1 ja 7.1.2 sätestatud liitumistasu viimaseid (kolmandaid) osamakseid. Kuna hageja ei olnud nõus kompromissi korras tasuma kogu liitumistasu, annab see alust arvata, et hageja ei kavatse liitumistasu viimased osamaksed (vabatahtlikult) tasuda olukorras, kus kompromissi ei saavutata. Kohtu vastupidine seisukoht ei ole loogiline.

Kohus märkis, et lisaks liitumislepingu p-st 7.3 on hageja kohustatud tasuma viimase osamakse alles 7 päeva jooksul peale lepingu p 10.2 kohase teatise saamist. VÕS § 111 lg 4 annabki kostjale õiguskaitsevahendi olukorraks, kus kostja peab lepingu täitma enne hagejat. Seega ei saa VÕS § 111 lg 4 kohaldamata jätmist põhjendada asjaoluga, et hageja peab oma kohustuse täitma pärast kostjat. Kohus põhjendas hagejalt tagatise nõudmata jätmist asjaoluga, et hageja on tegutsev ja maksejõuline äriühing, mistõttu puudub alus arvata, et hageja ei täida oma lepingulist kohustust. Asjas puuduvad tõendid hageja maksevõime kohta. Isegi kui hageja on maksevõimeline, ei anna see antud olukorras alust arvata, et hageja tasub vabatahtlikult liitumistasu viimased osamaksed. VÕS § 111 lg 7 teise lause eesmärgiks on välistada vajadus uuesti kohtusse pöörduda, seetõttu saab tagatist nõuda ka maksevõimeliselt hagejalt, kes oma tegevusega on andnud alust arvata, et ta vabatahtlikult kohustust ei täida. Kui kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele, oleks kohus pidanud kohustama kostjat looma liitumise võimaluse ja lõpetama kõik sellega seonduvad ehitustööd üksnes juhul, kui hageja annab kostjale tagatise, mis tagab hageja poolt liitumistasu maksmise kohustuse täitmist ning vastav nõue oleks pidanud sisalduma kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus leidis, et kostja taotletud tähtaeg liitumise loomiseks on ebamõislikult pikk ja kostjal oli piisavalt aega ja võimalusi, et teha ettevalmistusi liitumisvõimaluse loomiseks ning kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramine on hageja suhtes ebaõiglane. Kui kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele, oli ebaõige jätta kohtuotsuse täitmise tähtaeg määramata. TsMS § 461 lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist. Kuna kohus rahuldas hagi, peab kostja täitma otsuse koheselt pärast jõustumist. Antud juhul on otsuse kohene täitmine võimatu. Liitumisvõimaluse loomine eeldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekteerimisehitustööde teostamist, nende tellimiseks peab kostja korraldama riigihanke, samuti saavutama maaomanikega kokkulepped isiklike kasutusõiguste seadmiseks kinnistutele, mida ühisveevärk ja -kanalisatsioon läbib, või vastavate kokkulepete mittesaavutamisel seadma sundvalduse, mille seadmine kuulub valla pädevusse. Kohus oleks pidanud sellises olukorras kohaldama TsMS § 445 lg-t 1, mis võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. Otsuse täitmise tähtaja määramata jätmine ei muuda hageja olukorda paremaks või õiglasemaks. Kui kohus leidis, et kostja taotletud otsuse täitmise tähtaeg on ebamõislikult pikk, oleks kohus pidanud määrama kohtu arvates mõistliku tähtaja, mitte jätma tähtaega määramata. Kohus ei põhjendanud, miks on kostja esitatud asjaoludel 36 kuud ebamõistlikult pikk tähtaeg ja milline oleks mõistlik tähtaeg. Kui ka kostjal oli piisavalt aega ja võimalusi kohustuse täitmiseks, ei tähenda see, et antud olukorras võiks jätta otsuse täitmise tähtaja määramata. Kuna hagi oleks tulnud jätta rahuldamata, oleks tulnud jätta menetluskulud hageja kanda tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 31.05.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja arutamisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses kordab kostja samu väiteid, mis olid esitatud maakohtus vastuseks hagiavalduses toodud asjaolude kohta. Kõigile neile väidetele on maakohus hinnangu andnud. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, mille kohaselt: „kostja ja AS-i Vensen vahel 15.07.2011 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe p 6 kohaselt loovutas AS Vensen kostjale kõik liitumislepingutest liitujate vastu tulenevad nõuded. Kokkuleppes puudub punkt AS-i Vensen kohustuste üleandmise kohta kostjale. Ka kokkuleppe lisast 3 ei tulene kohustuste üleandmist kostjale. Kokkuleppe (s.h selle lisa 3) sõlmimisel pidasid AS Vensen ja kostja silmas üksnes liitumiste tehnilist üleandmist, s.t edaspidiselt loeti kehtivaid liitumislepinguid omavad kinnistud liitunuteks/liitvateks kostja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Seega lasub liitumislepingust tulenev liitumise võimaluse loomise kohustus jätkuvalt AS-il Vensen. 14.07.2011 teatis ei ole käsitleva lepinguna, seda allkirjastades pidasid AS Vensen ja kostja silmas üksnes liitumiste tehnilist üleandmist“. Kolmas isik, kes oli vaidlusaluse lepingu pooleks on kinnitanud järgmist: „Kokkuleppe lisast 3 nähtub üheselt, et liitumisleping nr 9/2007 kuulub lepingute hulka, mille täitmist jätkab kostja. Enne arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist tegi kostja kalkulatsiooni, kui suured on kulutused nende liitumislepingute täitmiseks, mis ei olnud selleks hetkeks AS-i Vensen poolt täidetud, otsustamaks, kas lasta liitumislepingud täita AS-il Vensen või võtta need üle ja jätkata ise nende täitmist. Kuna kalkulatsioonist selgus, et tulevikus laekumisele kuuluvad summad ületavad oluliselt vajalikke investeeringuid, otsustas kostja üle võtta arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppes nimetatud liitumislepingud ja jätkata nende täitmist ise. 14.07.2011 teatisega teavitasid kostja ja AS Vensen Rae valla Lagedi aleviku ÜVK-ga liitujaid, et AS Vensen on seoses arendamise lepingu lõppemisega kostjale üle andnud kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks sõlmitud liitumislepingud“. Kostja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse p-des 26, 27 ja 28 toodud järeldustega, mille kohaselt on hageja ja AS Vensen vahel 03.05.2007 liitumisleping nr 9/2007 üle läinud kostjale 15.07.2011 kostja ja AS Vensen vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe alusel. Maakohus on kõigile asjakohastele tõenditele hinnangu andnud, millega kolleegium nõustub. Apellatsioonkaebuses kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt liitumislepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks ning liitumistähtaja edasilükkamine oli hea usu põhimõttega vastuolus. Isegi kui liitumistähtaeg oli kalendaarne ja edasilükkavad tingimused puudusid, ei nõustu kostja siiski kohtu seisukohaga, et liitumistähtaja edasilükkamine peale liitumistähtaja saabumist määramata ajaks oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus ei põhjendanud, milles seisneb vastuolu hea usu põhimõttega. Kolleegium leiab, et maakohus on otsuse p-des 29-31 käsitlenud kõiki asjas tähtust omavaid tõendeid ja põhjendatult leidnud, et liitumislepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, mille kohaselt hageja ja AS-i Vensen vaheline liitumisleping ei sätesta, mis aja jooksul oli AS-il Vensen õigus liitumistähtaega ühepoolselt pikendada. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt liitumistähtaja edasi-lükkamine peale liitumistähtaja saabumist määramata ajaks on vastuolus hea usu põhimõttega. Liitumislepingu järgi oli liitumistähtaeg 2008 lõpp. AS Vensen on aga alles 13.07.2009 edastanud, (mis on hagejale eeldatavasti kätte toimetatud 03.11.2009), teate

tähtaja ajutise peatamise kohta tulenevalt liitumislepingu punktist 14.2.6. Seega on pool aastat hiljem, ning ca aasta hiljem hagejat teatades, on liitumistähtaja pikendamine hea usu põhimõtte vastane ning seda veel olukorras, kus hageja on enda poolsed lepingust tulenevad kohustused tähtaegselt täitnud. 13.07.2009 teates toodud liitumistähtaja alus on ära langenud kostja ja AS-i Vensen vahelise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisega 15.07.2011 (I kd, tlk 89-114). Tulenevalt kokkuleppe punktist 1. lugesid kostja ja AS Vensen lepingust arendajale tulenevad kohustused, muuhulgas investeerimiskohustuse ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kohustuse täies ulatuses täidetuks ning arendajal ei ole enam lepingu-järgseid, muuhulgas investeerimisega seotud kohustusi seoses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisega (sh selle projekteerimise ja ehitamisega), kui kokkuleppest ei tulene teisiti. Seega, kuna liitumislepingutest tulenevad kohustused läksid üle kostjale, siis oli kostjal vähemalt alates 16.07.2011 kohustus täita hageja ja AS-i Vensen vahel sõlmitud liitumislepingut ning tagada hagejale liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Eeltoodu alusel leidis maakohus põhjendatult, et liitumislepingust tulenev kohustus on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu eelpool nimetatud seisukoht ei ole vastuolus VÕS § 82 lg-ga 3, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Maakohus leidis põhjendatult kooskõlas VÕS § 82 lg-s 3 sätestatuga, et kuna liitumislepingutest tulenevad kohustused läksid üle kostjale, siis oli kostjal vähemalt alates 16.07.2011 kohustus täita hageja ja AS-i Vensen vahel sõlmitud liitumislepingut ning tagada hagejale liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt on ebaõiged maakohtu seisukohad, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 4 alusel ja põhjendamatu on kostja nõue tunnistada kohtuotsuse täitmine võimalikuks selliselt, et hageja annab tagatise tulenevalt VÕS § 111 lg-st 7. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 4 sätestatud alustel. VÕS § 111 lg 4 järgi lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Maakohus leidis õigesti, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 4 sätestatud alustel. Asjaolu, et poolte kompromiss-läbirääkimistel on soovinud hageja, et mõlemad pooled teeksid järeleandmisi, ei tähenda, et hageja ei täida oma kohustusi viimase osamakse tasumiseks vastavalt liitumislepingu punktide 7.1., 10.1. ja 10.2. järgi 10 % lepingusummast peale liitumist, see tähendab, kui hagejat on kirjalikult teavitatud punktis 10.1. toodud kohustuse täitmisest. Poolte läbirääkimistel ei ole hageja kordagi väitnud, et kui pooled kompromissi ei saavuta, siis hageja keeldub oma kohustuste täitmisest. Lisaks tulenevalt liitumislepingu punktist 7.3 (I kd tlk. 12) on hageja kohustatud tasuma viimase osamakse alles 7 päeva jooksul peale lepingu punkti 10.2. kohase teatise saamist. Hageja on tegutsev ja maksejõuline äriühing, mistõttu puudub kohtul käesoleval ajal põhjus arvata, et hageja ei täida oma lepingujärgset kohustis. Kolleegium leiab, et eeltoodu alusel on põhjendamatu ka kostja nõue tunnistada kohtuotsuse täitmine võimalikuks selliselt, et hageja annab tagatise tulenevalt VÕS § 111 lg 7, kuna kostja ei ole tõendanud nimetatud sätte kohaldamiseks vajalikke eeldusi.

Apellatsioonkaebuses leiab apellant veel, et kui maakohus hagi rahuldas, siis oli ebaõige jätta kohtuotsuse täitmise tähtaeg määramata. TsMS § 461 lg 1 kohaselt täidetakse kohtuotsus pärast jõustumist. Kuna kohus rahuldas hagi, peab kostja täitma otsuse koheselt pärast jõustumist. Antud juhul on otsuse kohene täitmine võimatu. Liitumisvõimaluse loomine eeldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekteerimis-ehitustööde teostamist, nende tellimiseks peab kostja korraldama riigihanke, samuti saavutama maaomanikega kokkulepped isiklike kasutusõiguste seadmiseks kinnistutele, mida ühisveevärk ja -kanalisatsioon läbib, või vastavate kokkulepete mittesaavutamisel seadma sundvalduse, mille seadmine kuulub valla pädevusse. Kohus oleks pidanud sellises olukorras kohaldama TsMS § 445 lg-t 1, mis võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. Kolleegium ei nõustu kostja eelnimetud seisukohaga. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt menetluse ajal taotletud tähtaeg liitumise loomiseks on ebamõistlikult pikk. Liitumislepinguga lepiti kokku, et liitumine ehitatakse välja 1,5 aastaga liitumis-lepingu sõlmimisest (03.05.2007). Käesolevaks ajaks on AS Vensen suurema osa liitumiseks tehtud töid valmis teinud (II kd, tlk 68-267) ning arvestades asjaolu, et kostja poolt AS-ilt Vensen kohustuste ülevõtmisest on möödunud ligemale 2 aastat, on kostjal olnud piisavalt aega ja võimalusi, et teha vajalikke ettevalmistusi liitumisvõimaluse loomiseks. Lisaks on kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaks määramine ebaõiglane hageja suhtes, kes on lepingujärgselt ettenähtud liitumistasu maksnud ära tähtaegselt, s.o 2007 aastal, ja kellel on kohustus tasuda liitumistasu viimane osa, s.o.10 % kogu liitumistasust vastavalt lepingu punktidele 7.1., 7.2. ja 10.2. alles peale veevarustusega ja reovee kanalisatsiooniga liitumist, seega hagejale ei ole veel saabunud tähtaeg liitumislepingu viimase, 10 % osa tasu ehk, 156 000 krooni ( 9970,22 euro) maksmiseks. Seega jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja esitatud taotluse määrata otsuse täitmise tähtajaks 36 kuud peale kohtuotsuse jõustumist. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.