Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

10220034796011 AS-s SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2900078444. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase tasumata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

2(15)

esitamist teostas kostja kinnistul veetorustiku hüdraulilisi surveproove ning 21.07.2006 ühendati kinnistu veevärk ühisveevärgiga ning plommiti veemõõtja, plommimise kohta koostati ka akt. Plommimise aktil märgiti veearvesti nr 0507005836 näiduks: 00000. Eeltoodust saab hageja hinnangul järeldada vaid üht – et alates 21.07. 2006 oli xxxxxxxxx kinnistu ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. 2009 juunis toimus xxxxxxxxxxx kinnistul intensiivne ehitustegevus, mille tõttu tarbiti ÜVK teenuseid. Hageja soovis tasuda teenuste eest ning edastas kostjale veenäidu arve koostamiseks. Üllatuslikult teatas kostja, et hageja ei ole liitumisavaldust teinud, olenemata asjaolust, et kostja oli kinnistul teostanud survestustööd ning kinnistu oli ÜVK-ga liidetud juba 2006. Pärast seda kostja teadet koostas hageja teistkordselt liitumisavalduse ning edastas selle kostjale. Kostja edastas seejärel hagejale liitumispakkumise, milles oli liitumistasuks märgitud 123 093 krooni (s.o 7867,07 eurot) ning liitumispakkumise koostamise kuupäevaks oli märgitud 25.03.2008 (ehk üks aasta varem, kui esitati korduv liitumistaotlus). Eeltoodust järelduvalt oli sündmuste jada hageja hinnangul järgmine: 1) hageja esitas 2006 kostjale liitumistaotluse; 2) kostja survestustööde teostus, xxxxxxxx kinnistu liitmine ÜVK-ga ning veearvesti plommimine 21.07.2006; 3) 25.03.2008 kostja liitumispakkumus liitumistasuga 123 093 krooni, mida hageja kätte ei saanud; 4) veenäitude teatamine hageja poolt 2009 juunis; 5) hageja korduv liitumistaotlus; 6) kostja liitumispakkumine dateeringuga 25.03.2008 liitumistasuga 123 093 krooni. Kuivõrd nõutav liitumistasu oli ebamõistlikult suur, siis soovis hageja kostjalt selgitust liitumistasu kujunemisest ning kujunemisel arvestatud kuluartiklite suurusest. Tänaseni ei ole kostja suutnud esitada andmeid, mille alusel on nii suur liitumistasu kujunenud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg 2 sätestab et, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Sarnaselt Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirjale, sätestab ka seadus, et liitumine toimub pärast liitumislepingu sõlmimist. Oluline on ka rõhutada, et seadus ei sätesta liitumislepingule vorminõuet. Kuna hageja on faktiliselt ÜVK-ga liitunud ja kasutanud teenust, saab olla kindel poolte lepingulises suhtes olenemata asjaolust, et lepingut ei vormistatud kirjalikult või see pole kirjalikku taasesitamist võimaldav. Kirjaliku liitumislepingu puudumine on viinud siiski olukorrani, kus kostja on asunud nõudma hagejalt liitumistasu, samas kui puuduvad mistahes alused sellise nõude esitamiseks. Kuivõrd hageja on tasunud liitumistasu arendajale, kes on väljaehitatud trassid üle andnud Kiili vallale ühe krooni eest, ei ole alust väita, et uue või täiendava liitumistasu nõue Kiili valla vee-ettevõtja poolt oleks kuidagi põhjendatud. Seega tuleb lugeda, et liitumislepingu tingimuseks liitumistasu osas oli 0-kroonine liitumistasu. Isegi juhul, kui tinglikult eeldada kostja õigust liitumistasule, oleks vastav nõue käesolevaks hetkeks hageja hinnangul TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt aegunud. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema hiljemalt 21.07.2006, mil Allika 18 kinnistu ühendati ÜVK-ga. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 3 aastat, mis käesoleval juhul möödus 21.07.2009. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest. Seega, isegi kui kostja on arvamusel, et liitumistasu ei ole tasutud, oleks hagejal õigus alates 22.07.2009 keelduda kostja nõude täitmisest, samas on kostja vee-ettevõtjana kohustatud täitma liitumislepingut ning võimaldama tarbida hagejal ÜVK teenuseid.

3(15)

Hageja leidis, et liitumislepingu muud tingimused peaksid vastama Kiili vallas eratarbijale kehtestatud tavapärastele tingimustele, mille määratlemisel tugineb hageja temale 25.03.2008 kuupäevaga dateeritud liitumispakkumusele. Selle kohaselt on xxxxxx kinnistu liitumispunktid ÜVK-ga kinnistu piiril ning tagatud ööpäevane veevajadus ja heitvee ärajuhtimiskogus on 0,4 m3/d. Juhul, kui kohus leiab, et hetkel ei eksisteeri poolte vahel lepingulist suhet, tuleb alternatiivselt tuvastada kostja kohustus sõlmida hagejaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisleping. Kostjal kui Kiili valla vee-ettevõtjal on kohustus liita hagejale kuuluv xxxxx kinnistu ÜVVKS § 5 lg 1 kohaselt Kiili valla ÜVK-ga, samuti tagada hagejale olmevee saamine ja reovee ärajuhtimise teenus. ÜVVKS § 6 lg 3 teisest lausest järeldub, et liitumistasu on kulupõhine. Nimetatud sätte kohaselt võib liitumistasu võtta vaid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses. Seejuures on seadusandja sätestanud, et need kulutused peavad olema põhjendatud. Liitumistasu koosneb kahest komponendist: 1) ÜVK arendamise komponendist (ÜVVKS § 6 lg 2 p 1 ja 2) ÜVK-ga ühendamise komponendist. Seega peab liitumistasu baseeruma ainult reaalselt kantud kuludel ning olema tõendatav. Kostja ei ole siiani suutnud tõendada, et on kandnud kulusid sellises ulatuses, et Allika 18 kinnistu on kohustatud tasuma liitumistasu summas 123 093 krooni. Ilmselgelt on põhjus asjaolus, et kostja ei ole kulusid kandnud. Vaidlusalusel arendusalal ehitas veetrassid ja nende teenindamiseks vajalikud rajatised välja arendaja A S ning andis need ühe krooni eest üle kostjale. Hageja hinnangul on oluline ka märkida, et SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahuldas 19.01.2009 kostja "Kiili valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti" rahastamise taotluse ning Ühtekuuluvusfondi toetus on maksimaalselt 225 335 699 krooni. Tegemist on tagastamatu rahalise abiga. Neid asjaolusid hinnates saab jõuda ainuvõimalikule järeldusele, et kostaja ei ole kandnud kulusid, mis võimaldaks nõuda liitumistasu nii suures määras. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas liitumisavalduse (liitumistaotluse) kostjale esmakordselt 03.06.2009. Kostja edastas 09.06.2009 hagejale liitumispakkumise, seda pakkumist hageja vastu võtnud ei ole. Õige ei ole hageja väide, et hageja on esitanud liitumistaotluse kostjale juba 2006 suvel. Hageja ei ole oma väidet ka tõendanud. Poolte vahel ei eksisteeri suulist liitumislepingut, mille tuvastamist hagiga taotletakse. Esiteks on hageja segamini ajanud arendaja õigused ja kohustused ning kostja kui valla vee-ettevõtja õigused ja kohustused. ÜVVKS sätestatu kohaselt puudus ja puudub ka täna arendajal igasugune õigus võtta ÜVK liitumise tasu ning liita oma arendusala kinnisasju Kiili valla ÜVK-ga. Arendaja A S ehitas välja arendusala trassid ning hageja võis selle eest ka arendajale tasu maksta. Samas ei oma see fakt käesolevas vaidluses mingisugust sisulist kaalu, kuna koostatud liitumispakkumine ei sisaldanud liitumistasu osana arendusala siseseid kulutusi. Nimetatud muutuja asendati hagejale tehtud liitumispakkumises (s.o liitumistasu arvutuse aluseks olevas liitumistasu valemis) summaga 0 krooni. Teiseks on ebaõige hageja järeldus, et kostja teostas survestamise ja veemõõtja plommimise. Sellega sisustab hageja järeldust liitumislepingu faktilise sõlmimise kohta. Kui töödega jõuti etappi, kus oli põhjendatud lõpetada tööd ka xxxxxxxx kinnistuga seotult, siis seda tehti. Samas on hageja ka ise märkinud, et veemõõdusõlme tööd lõpetati ja märgiti veemõõdiku näit, kuid vett lahti ei keeratud. Legaalset tarbimist vee-ettevõtja poolt hagejale ei ole võimaldatud. Ebaseadusliku tarbimisega ei ole võimalik legaliseerida tarbimist ja kasutada seda väidet faktilise liitumislepingu olemasolu tõendamiseks. Poolte vahel puudub hetkel igasugune õiguslik suhe. Kostja poolt tehtud liitumispakkumisele (ehk oferdile) ei ole hageja mistahes vormis aktsepti andnud. Kiili Vallas reguleerib ÜVK-ga liitumise

4(15)

vormilist korraldamist Kiili Vallavolikogu 09.05.2000 määrus nr 5 "Kiili valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine", mille p 2 sätestab ÜVK-ga liitumise tingimused. Eelnimetatud määruse p 2.2 kohaselt toimub liitumine kinnistu omaniku või valdaja poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. Seega on mistahes ÜVK liitumislepingu sõlmimise eelduseks vormikohase taotluse esitamine ÜVK võrgu valdajale, kelleks Kiili vallas on kostja. Sama määruse p 2.3 sätestab minimaalsed nõuded andmetele, mida liitumistaotlus peab sisaldama. Määruse p 3 aga sätestab eeltingimused ÜVK teenuse tarbimiseks. Määruse p 3.1.2 kohaselt võib teenusleping olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Eeltoodust ilmneb üheselt, et kehtiva korra kohaselt on välistatud ÜVK teenuse kasutamine ilma kirjalikku liitumislepingut ja kirjalikku tarbimislepingut omamata. ÜVVKS § 5 lg 1 järgi peab kostja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga ÜVVKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel. Hageja on 2009 avaldanud soovi sõlmida liitumisleping, kuna liitumispakkumise ja tarbimislepingu sõlmimise eelduseks on liituda sooviva isiku tahteavaldus, millele järgneb ÜVK omaniku pakkumus. Kostja on teinud hagejale liitumispakkumise Kiili Vallavolikogu 22.06.2004 määrusest nr 22 "Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuse alused" lähtudes. Volitusnorm nimetatud määruse kehtestamiseks tuleb ÜVVKS § 5 lg-st 21, mis omakorda on muu hulgas kooskõlas PS §-s 154 sätestatuga. Kostja on seega lähtunud liitumistasu arvutamisel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korrast. Sõltumata hageja või õiguskantsleri hinnangust liitumistasu arvutamise metoodika põhiseaduspärasusele on nimetatud metoodika kasutamine kostjale kui eraõiguslikule juriidilisele isikule täitmiseks kohustuslik, kuna tegemist on Kiili valla haldusterritooriumil kehtiva õigusaktiga. Samuti on liitumistasu küsimine ning kujunemise metoodika kooskõlas ÜVVKS varem kehtinud redaktsiooniga. ÜVVKS § 2 lg-st 1 ja § 4 lg-st 1 nende koostoimes tuleneb üheselt, et ÜVK arendamine ei saa olla vaid kinnistu põhine, nagu seda püüab väita hageja, vaid liitumistasu kujuneb ÜVK terviklikust arendamisest, kusjuures ÜVK arendamine peab olema kooskõlas ÜVK arengukavaga. ÜVK arengukava järgse ÜVK arendamise finantseerimise tagamiseks on seadusandja ÜVVKS § 6 lg 2 kohaselt näinud ette võimaluse arvestada liitumistasu hulka ka tulevikus ÜVK arendamise tarbeks tehtavad kulutused, selleks, et need jaotuksid võrdselt kõigi isikute vahel, kes tulevikus ÜVK võrgu kaudu osutatavat teenust kasutada soovivad. ÜVVKS § 6 lg 2 p 1 sätestab selgesõnaliselt, et liitumistasuga tagatakse: ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale, välja arvatud sama seaduse § 14 lg 3 p-s 5 nimetatud piirkonnas (Kiili vallas taoline piirkond puudub). Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga võimaliku liitumistasu nõude aegumise kohta. Nõude aegumise eelduseks on õigussuhe või nõudeõigus, mille osas aegumist saaks rakendada. Käesolevaks ajahetkeks ei ole poolte vahel sõlmitud liitumislepingut, mis võiks olla kostja nõudeõiguse aluseks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas Osaühing KIILI KVH kohustuse sõlmida hagejaga Kiili vallas Kiili alevikus xxxxxxxxxxx asuva kinnistu Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisleping liitumistasu suurusega 0 eurot, liitumispunktidega kinnistu piiril ning tagatud ööpäevase veevajadusega ja heitvee ärajuhtimiskogusega 0,4 m3/d. Kohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude tuvastada hageja ning kostja vaheline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisleping, mis sõlmiti Kiili vallas Kiili alevikus xxxxxxxx asuva kinnistu faktilise liitmisega Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga 21.07.2006, liitumistasu suurusega 0 krooni,

5(15)

liitumispunktidega kinnistu piiril ning tagatud ööpäevase veevajadusega ja heitvee ärajuhtimiskogusega 0,4 m3/d. Maakohus jättis menetluskulud Osaühingu KIILI KVH kanda ning mõistis Osaühingult KIILI KVH välja riigi tuludesse menetluskuluna hageja poolt vähemtasutud riigilõivu summas 223,69 eurot. Poolte vahel puudus vaidlus järgmiste asjaolude üle: hageja on Allika 18 kinnistu omanik; Allika 18 kinnistu paikneb Kiili vallas Maksima arendusalal, s.o alal, kus vee-ettevõtjaks ÜVVKS § 7 lg 1 tähenduses on kostja; xxxxxxxx kinnistu veevärk on faktiliselt ühendatud Kiili valla ÜVK-ga (vaidlus on vastava toimingu õigusliku tähenduse üle); kostja on võtnud Maksima arendusalal kinnisvaraarendusega tegelenud A Silt üle arendusala siseselt väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid hinnaga üks kroon. Pooled vaidlesid esmalt selle üle, kas nende vahel on sõlmitud Allika 18 kinnistu osas liitumisleping ÜVK-ga. Hageja leiab, et kostja on teinud vastava konkludentse tahteavalduse liitumislepingu sõlmimiseks kinnistu veevärgi liitmisega Kiili valla ÜVK-ga (s.o kinnistu torustiku ühendamine ühisveevärgiga ja veemõõtja plommimine). Kostja arvates puudub tal seni mistahes õigussuhe hagejaga. Teise alternatiivse nõude puhul vaidlesid pooled selle üle, kas kostjal on õigus liitumislepingu sõlmimisel hagejalt liitumistasu nõuda. Täpsemalt on pooltel erimeelsus selles, kas kostja on teinud selliseid kulutusi Kiili valla ÜVK arendamisel, millest proportsionaalne osa tuleks kanda hagejal. Kohtu hinnangul ei võimalda menetluses esitatud asjaolud ja tõendid järeldada, et poolte vahel oleks seni liitumisleping sõlmitud. ÜVVKS § 5 lg 2 järgi toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 teisest lausest tulenevalt võib nõustumus väljenduda ka teos, mis ei ole otsene tahteavaldus. Sellisel juhul on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai. TsÜS § 68 lg-s 3 toodud määratluse järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja 2. punkti alapunktid viitavad küll vormikohasele taotlusele ja liitumislepingu koostamisele, kuid sellest võib järeldada, et Kiili vallas peaks liitumistaotlus olema esitatud ja liitumisleping sõlmitud kirjalikus vormis või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Igal juhul ei ole taolise võimaliku vorminõude järgimata jätmise eesmärgiks tuua kaasa tehingu tühisus. Samas on hagejal TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kohustus tõendada oma väiteid vaidlusaluse liitumislepingu sõlmimise kohta. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda praegusel juhul suutnud teha. Kinnistu omaniku avaldus või taotlus ÜVK-ga liitumiseks ei ole käsitletav pakkumusena (oferdina) VÕS § 16 lg 1 mõttes, kuna sellel puuduvad nimetatud sättes märgitud tunnused. Liitumislepingu sõlmimise oferdiks saab pidada vee-ettevõtja koostatud ja esitatud liitumispakkumisi. Sellele on kinnistu omanikul võimalik anda nõustumus. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole hageja väljendanud nõustumust (VÕS § 20 lg 1) ühegi kostja esitatud liitumispakkumisega. Lähtudes eeltoodust, ei saa praegusel juhul väita, et liitumisleping oleks sõlmitud pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. See siiski ei välista, et leping võib olla sõlmitud muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

6(15)

Hageja käsitluse kohaselt on ta esitanud juba 2006. a kostjale taotluse liitumislepingu sõlmimiseks ning just sellest ajendatuna toimus 21.07.2006 Allika 18 kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine Kiili valla ÜVK-ga. Nimetatud kuupäeval on koostatud ka veemõõtja plommimise akt ja akt veetorustiku hüdraulilise surveproovi kohta. Kostja arvates pole mitte ühtegi muud loogilist seletust kinnistu ühendamisele Kiili valla ÜVK-ga, kinnistu veevärgi survestamisele ja veemõõtja plommimisele. Hageja väitele liitumistaotluse esitamise kohta juba 2006. a on kostja menetluses vastu vaielnud ning hageja ei ole suutnud kohtu hinnangul vaidlusalust asjaolu tõendada. Täpsemalt võib hageja poolt 03.06.2009 kostjale esitatud liitumisavaldusele lisatud seletuskirjast järeldada, et 2006 esitatud liitumisavaldust ei võtnud kostja vastu, kuna arendusala trassid olid veel arendajalt A S üle võtmata. See on ka eluliselt usutav, kuna leping kostja ning A S vahel ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise kohta sõlmiti alles 16.01.2008. Seega ei ole veenvad hageja väited, et kostja tegi juba 2006 liitumispakkumise. Viidatud seletuskirjast ilmneb samuti, et kinnistu veevärgi survestamise ja veemõõtja plommimise järgselt 21.07.2006 anti kostja poolt nõusolek kasutada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ehituse ajal. Eeltoodud asjaoludest ei saa järeldada piisavalt selgelt poolte tahet sõlmida liitumisleping, liiatigi veel sõlmida see liitumistasuga 0 krooni. Kohtu arvates ei saanud ka lepingupooltega sarnane mõistlik isik järeldada nendel asjaoludel liitumislepingu sõlmimist, nagu on leidnud VÕS § 29 lg-le 4 tuginedes hageja. Hageja väited liitumislepingu sõlmimise kohta 2006 on vastuolus ka tema eelneva käitumisega. Nii on hageja esitanud veel 2009 liitumistaotluse (ilmselt lisaks ka 2008). Kui leping olnuks juba sõlmitud, puudunuks uute taotluste esitamiseks sisuline vajadus. Usutavad on kostja väited, et xxxxxxxxx kinnistu veevärgi survestamine ja veemõõtja plommimine olid olemuslikult tavapärased tehnilised toimingud ÜVK ehitamise käigus. Igal juhul ei saa teha üksnes kinnistu torustiku faktilisest ühendamisest ÜVK trassidega veel õiguslikke järeldusi. Kuna hageja väited vähemalt sellise liitumistaotluse esitamise kohta, millele oleks järgnenud liitumispakkumine, 2006. a pole tõendamist leidnud, on asjakohatud ka hageja ÜVVKS § 5 lg-le 2 ja ning 21.07.2006 kehtinud Kiili valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja (kinnitatud ülalviidatud Kiili Vallavolikogu 09.05.2000 määrusega nr 5) punktidele 1.2.11 ja 2.14 tuginevad väited, et xxxxxxx kinnistu liitmine Kiili valla ÜVK-ga sai toimuda vaid liitumislepingu alusel (ning muud õiguslikku alust hageja kinnistu liitmiseks ÜVK-ga ei olnud). Oluline on siinkohal ka, et tuvastatud asjaoludel ei ole xxxxxxxx kinnistu suhtes sõlmitud teenuste osutamise lepingut (ehk tarbimislepingut) ÜVVKS § 8 lg 1 mõttes, s.t lepingut ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale arveid ÜVK teenuste eest. Taolised asjaolud võimaldaksid kaudselt järeldada liitumislepingu sõlmimist Allika 18 kinnistu suhtes, kuna ÜVKKS § 8 lg-tes 1 ja 2 nimetatud teenuste kasutamise loogiliseks eelduseks on veeettevõtja rajatistega liitumine. Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt jättis kohus hageja esimese nõude rahuldamata. Kohus ei nõustunud eelnenust tulenevalt ka hageja seisukohaga, et võimalik kostja liitumistasu nõue (kui selline eksisteeriks) oleks TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt aegunud. Liitumistasu nõue ei ole praegusel juhul sissenõutavaks muutnud, seda ei ole isegi tekkinud. Seega ei ole võimalik nõude aegumistähtaeg veel alanud (TsÜS § 147 lg 1). Hageja on alternatiivselt palunud tuvastada kostja kohustuse sõlmida hagejaga Allika 18 kinnistu suhtes ÜVK-ga liitumisleping liitumistasu suurusega 0 eurot (liitumispunktidega kinnistu piiril ning

7(15)

tagatud ööpäevase veevajadusega ja heitvee ärajuhtimiskogusega 0,4 m3/d). Kohtu hinnangul kuulub käsitletav alternatiivne nõue tuvastatud asjaoludel rahuldamisele. ÜVVKS regulatsioon olemuslikult piirab ÜVK omaniku omandiõigust ja lepinguvabadust. Vaidlustamata asjaoludest lähtudes on kostjal ÜVVKS § 5 lg 1 järgi kohustus võimaldada hagejal (kui xxxxxxxxxx kinnistu omanikul) liituda Kiili valla ÜVK-ga ÜVVKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt (kostja ei ole menetluses väitnud ka vastupidist). Samas võib kostja ÜVVKS § 6 lg-st 1 tulenevalt võtta liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut. Liitumistasu üldine sisu on ÜVVKS kehtivas redaktsioonis määratletud § 6 lg-s 6 , mille kohaselt tagatakse liitumistasuga: - p 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud ÜVVKS § 14 lg 2 p-s 6 nimetatud piirkonna arendamine (nn ÜVK arendamise komponent); - p 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga (nn ÜVK-ga ühendamise komponent). ÜVVKS § 6 lg 9 kohaselt võib liitumistasu võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ÜVK-ga, arvestades sama paragrahvi 6. lõike 1. punktis sätestatud erisust. Seega on liitumistasu olemuselt kulupõhine. Seejuures saab ÜVVKS § 6 lg-st 1 lähtuvalt nõuda liitumistasu koosseisus ainult põhjendatud kulude hüvitamist. Ühendamise komponendi (ÜVVKS § 6 lg 6 p 2) raames nõutav liitumistasu peaks katma kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamise kulud (ehk sisuliselt liitumispunkti (ÜVVKS § 3 lg-d 1 ja 2) väljaehitamise kulusid). Seoses Allika 18 kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamisega ei ole kostja tuvastatud asjaoludel kulusid kandnud ning vastavaid kulusid hagejalt nõutav liitumistasu ka ei hõlma. Vastav muutuja on liitumistasu arvutamise aluseks olnud valemis 0 krooni. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal on õigus nõuda hagejalt liitumistasu koosseisus arendamiskulude katmist (ÜVVKS § 6 lg 6 p 1). Allika 18 kinnistu ei asu poolte esitatu põhjal otsustades ÜVVKS § 14 lg 2 p-s 6 nimetatud alal. Seega seadus arendamiskulude nõudmist vaidlusalusel juhul iseenesest ei välista. Samas ÜVK liitumistasu arendamise komponendiga ei saa katta kõiki ÜVK arendusmeetmeid, mis on seotud üldiselt kohaliku omavalitsuse elanikkonna veega varustamise või reovee ärajuhtimisega. ÜVK arendusmeetmete komponendi kaudu saab rahastada üksnes selliseid arendusmeetmeid, mis on vajalikud konkreetse piirkonna kinnistute liitmiseks ÜVKga, nt kulud konkreetse piirkonna kinnistute liitmiseks vajaliku magistraaltorustiku (koos vajalike seadmetega) väljaehitamine. Kohtu ülalesitatud järeldusi toetavad põhimõtteliselt ka õiguskantsleri 06.05.2010 ettepanekus nr 9 väljendatud seisukohad. Õiguskantsleri ettepanek on koostatud küll enne 01.11.2010 kehtinud ÜVVKS § 6 redaktsiooni põhjal, kuid eelkäsitletud norme sisaldab ka paragrahvi kehtiv redaktsioon. Kostja on esitanud menetluses dokumente, mis iseenesest kinnitavad kostja tehtud kulutusi arendusmeetmetele. Kostja on esitanud AS-ga Esmar Ehitus 01.08.2008 sõlmitud liitumislepingu ning selle alusel AS Esmar Ehitus poolt esitatud arve. Samuti on kostja esitanud AS Esmar Ehitus arve seoses Kiili valla olmeveekanalisatsiooni eelvoolu ehitamisega. Lisaks on hageja menetluses esitatud kostja 2008 majandusaastaaruande. Samas ei nähtu nendest dokumentidest kostja kantud

8(15)

kulude seos konkreetse piirkonna kinnistute liitmisega. Arvestades kostja esindaja selgitusi 24.10.2012 eelistungil, on kõnealuste kulude näol pigem tegemist kuludega Kiili valla ÜVK üldistele arendusmeetmetele. Selliste kulude hüvitamist ei saa eeltoodust johtuvalt nõutava liitumistasuga kompenseerida. Oluline on ka see, et kostja on omandanud trassid Maksima arendusalal A Si poolt välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassid sisuliselt tasuta (hinnaga üks kroon) ning juba eelpool käsitletud A Siga 16.012008 sõlmitud lepingust ei tulene kostjale kui veeettevõtjale seaduses sätestamata ÜVK arendamise kohustusi. Kohtu hinnangul ei saa käsitleda tõendina kostja juhatuse liikme allkirjastatud õiendit 2008. aasta jooksul soetatud põhivara kohta. Seda saab vaadelda üksnes kostja seadusjärgse esindaja kirjaliku seletusena vms. Isegi kui osundatud dokumenti saaks käsitleda tõendina, ei oleks see iseseisvalt piisavalt usaldusväärne vaidlusaluste kulude tõendamiseks. Õiendis kajastatud kulusid kinnitavaid alusdokumente kostja esitanud ei ole. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et liitumistasu võtmisel võib arvestada ka ÜVK arendamiseks tulevikus tehtavaid kulutusi vastavalt arendamise kavale (ÜVVKS § 4 lg 1). Eelpoolkäsitletud liitumistasu kulupõhisus tähendab seda, et liitumistasu arvutamisel saab võtta aluseks üksnes vee-ettevõtja poolt reaalselt kantud kulutusi, mida on võimalik asjakohaste kuludokumentidega tõendada. Kostja on muu hulgas väitnud, et nõuab käesoleval hetkel liitumistasu vastavalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud metoodikale (ÜVVKS § 6 lg 3). Kostja selline väide ei ole tõendatud. Samuti ei välista võimalik metoodika (s.t liitumistasu arvutamise aluste ja korra) kooskõlastamine Konkurentsiameti poolt kohtu võimalust hinnata liitumistasu nõude põhjendatust üksikjuhtumil. Eeltoodust johtuvalt on hagejal õigus nõuda Kiili ÜVK-ga tasuta liitumist, s.t liitumislepingu sõlmimist liitumistasuga 0 eurot, mistõttu kuulus rahuldamisele hageja teine alternatiivne nõue. Hageja väite kohaselt rahuldas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 19. jaanuaril 2009 kostja "Kiili valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti" rahastamise taotluse ning Ühtekuuluvusfondi toetus on maksimaalselt 225 335 699 krooni. ÜVVKS § 6 lg 8 järgi tuleb tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused liitumistasudest maha arvestada ning see peab kajastuma liitumistasu arvutamise metoodikas. Seega on hageja nimetatud väide iseenesest asjakohane, kuid kuna liitumistasu nõue on juba eeltoodud kaalutlustel põhjendamatu, ei pea kohus vajalikuks seda väidet otsuses käsitleda. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Osaühing KIILI KVH palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas kohustada Osaühingut KIILI KVH sõlmima hagejaga Kiili vallas Kiili alevikus Allika 18 asuva kinnistu Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumislepingu liitumistasu suurusega 0 eurot, liitumispunktidega kinnistu piiril ning tagatud ööpäevase veevajadusega ja heitvee ärajuhtimiskogusega 0,4 m3/d ja teha selles osas uus otsus, millega jätta vastav N L nõue rahuldamata. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsus on vastuolus ÜVVKS regulatsiooniga, eelkõige ÜVVKS §-dega 5, 6 ja 154 ning ÜVVKS § 6 lg 3 alusel Konkurentsiametiga kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodikaga, mille alusel Kiili vallas ÜVK liitumistasu arvutatakse. ÜVVKS lubab liitumistasu hulka arvestada sellised kulutused, millised on arengukava kohased ning milliste tegemisest kas otseselt või kaudselt saab kasu liitumislepingu subjekt. Kostja on maakohtule

9(15)

esitanud dokumendid Tallinna eelvoolu ehitamiseks tehtud kulutuste osas, mis on asjakohased ning kuuluvad oma iseloomult selliste kulutuste hulka, millised olid vajalikud Maksima arendusala ÜVK teenusega varustamiseks. Käesoleval juhul on kostja poolt, liitumistasu küsimisel hagejalt täidetud kõik ÜVVKS sätestatud eeldused/kohustused, mis on liitumistasu võtmise/arvutamise aluseks. Väär on kohtu järeldus, et Tallinna eelvoolu rajamiseks tehtud investeering on kui nn üldise arendusmeetme investeering. Asjaolu, et Tallinna eelvoolu investeering on tehtud hageja kinnisasjast või detailplaneeringualast, kus hageja kinnisasi asub, kilomeetreid eemal, ei tähenda seda, et nimetatud investeering ei ole tehtud hageja kinnisasja ÜVK-ga varustamise tarbeks. Juhul kui Tallinna eelvoolu ei oleks rajatud, siis puuduks hagejal võimalus ÜVK teenuse tarbimiseks. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt liitumistasu küsimine hagejalt ei ole põhjendatud kuna liitumistasuga ei saa katta kõiki ÜVK arendusmeetmeid. Kostja hinnangul on otsuse sisu ja mõte otseses vastuolus ÜVVKS § 6 lg 6 p-des 1 ja 2 sätestatu sisu ja mõttega. Kohus ei ole teinud vahet kinnisasja tarbeks tehtud arengukava järgsetel kulutustel, mille alusel tagatakse kinnisasjale jätkusuutlik ÜVK teenus ning kinnistu vahetuks liitmiseks ÜVK võrguga tehtud kuludel. Nimelt ÜVVKS § 6 p 1 ja 2 eristavad selgesõnaliselt kinnisasja vahetuks ühendamiseks tehtud kulutusi (lg 2) ja kinnisasja tarbeks tehtud kulutusi (lg 1). Seega annab seadusandaja selgesõnaliselt võimaluse liitumistasu hulka arvata ka sellised kulutused, mis geograafiliselt ei ole küll vahetult seotud liidetava kinnisasjaga, kuid milliste tegemise kaudu kinnisaja tarbeks ÜVK teenus tagatakse. Õige ei ole, et kohus on jätnud otsuse tegemisel olulise tähelepanuta KIILI KVH OÜ juhatuse liikme allkirjastatud õiendi 2008. aasta jooksul soetatud põhivara kohta (edaspidi õiend), mille sisu on kooskõlas KIILI KVH OÜ konsolideeritud majandusaasta aruandega ning mis omakorda on auditeeritav Kiili valla audiitori poolt. Tegemist on ametlike andmetega, mis on sAd ettevõtte raamatupidamiselt ning mille õigsust on kinnitanud juhatuse liige oma allkirjaga. Nimetatud õiendiga ei soovinud kostja tõendada kogu vaidlusalust kulu, vaid seda, et kostja on kulu teinud ka vahetult ÜVVKS § 6 lg 6 p 2 alusel. Samuti ei ole kohus avaldanud seisukohta, miks kohus nimetatud dokumendis toodud andmeid arvesse ei võtnud ega põhistanud, miks märgitud andmed ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed. Õiendist nähtub üheselt, et vahetult Maksima arendusala tarbeks on tehtud ka Maksima detailplaneeringuala siseseid investeeringuid. Hageja on aga olnud menetluses läbivalt seisukohal, et kostja kinnistu tarbeks mitte mingisuguseid selliseid kulutusi teinud ei ole, mis võiksid ÜVVKS alusel olla liitumistasuga tagatud, ning seetõttu peab liitumine Kiili valla ÜVK-ga olema hagejale tasuta. Seetõttu on mistahes suuruses kulu tõendamine kostja jaoks oluline. Samal ajal ei ole hageja esitanud kohtule mitte ühtegi sellist dokumentaalset tõendit, mis saaks veenda kohut või kostjat selles, et liitumine ÜVK-ga saab ja peab olema tasuta. Sellega on kohus pooli tõendamiskoormuse jagamisel kohelnud ebavõrdselt. Kohus on kontrollinud liitumistasu nõude põhjendatust Konkurentsiametiga kooskõlastatud metoodika alusel ning jõudnud järeldusele, et liitumistasu on 0 eurot. Samas puudub otsuses igasugune viide selle kohta, et kohus on liitumistasu nõude põhjendatust, kooskõlas Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud metoodikaga ning selle alusel, kontrollinud. Isegi kui kohus oleks liitumistasu kooskõlas ÜVVKS kontrollinud, siis maakohtul vastav õigus ÜVVKS § 154 lg-st 2 tulenevalt puudub. ÜVVKS sätestatu järgi on vastav kontrollfunktsioon antud Konkurentsiametile. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus N L palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hagi liitumislepingu tuvastamiseks KIILI KVH OÜ ja N L vahel, mis sõlmiti Kiili vallas Kiili alevikus Allika 18 asuva

10(15)

kinnistu faktilise liitmisega Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga 21.07.2006 liitumistasu suurusega 0 krooni, liitumispunktidega kinnistu piiril ning tagatud ööpäevase veevajadusega ning heitvee ärajuhtimiskogusega 0,4 m3/d. Jätta muutmata maakohtu määratud menetluskulude jaotus ning apellatsioonimenetlusekulud jätta KIILI KVH OÜ kanda. Hagejale kuuluva kinnistu veevärk ühendati Kiili valla ÜVK-ga 21.07.2006. Tegemist oli kostja toiminguga, millega ta andis nõustumuse hageja taotlusele liitumisleping sõlmida ning sisuliselt täitis kostja oma liitumislepingust tuleneva põhikohustuse. Seadusandja on sätestanud sõnaselgelt võimaluse lepingu sõlmimiseks kaudse tahteavaldusega, millest saab järeldada nõusolekut lepingu sõlmimiseks. ÜVK-ga liitumislepingule ei ole kehtestatud kohustuslikku vormi, samuti ei pea liitumislepingu sõlmimise eelduseks seaduse kohaselt olema vee-ettevõtja liitumispakkumine, vaid liitumislepingu sõlmimine toimub liituja taotluse alusel. Seega on väär maakohtu järeldus, et antud juhul pidanuks siiski eksisteerima kostjapoolne kirjalik liitumispakkumine, millele pidanuks andma nõustumuse hageja. KIILI KVH OÜ poolt 21.07.2006 teostatud toimingutel oli liitumislepingu sõlmimisega nõustumisele omane õiguslik tähendus. Hageja osundab 15.05.2000 jõustunud Kiili valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirjale, mille punkti 1.2.11 kohaselt on liitumine „kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatisega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks“. Eeskirja punktist 2.14 tuleneb, et: „Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt“. Seega oli 21.07.2006. Kiili vallas kinnistu liitmise ÜVK-ga eelduseks lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Samuti järeldub ÜVVKS § 5 lg-test 1 ja 2 ka see, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärgi ühisveevärgiga ja kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga liitumislepingu alusel. Seega on ÜVK omaniku või valdaja liitumislepingu järgseks põhikohustuseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitmine (või selle teostamise võimaldamine) tema omandis või valduses oleva ÜVK-ga. Seega tuleb asuda seisukohale, et liitumisleping on sõlmitud. Ka tänasel päeval KIILI KVH OÜ veebileheküljel avaldatud liitumise protseduuride kirjelduse kohaselt on kinnistu faktilisele ühendamise eelduseks liitumisleping ning alles seejärel on võimalik teostada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga. Eeltoodust tulenevalt tulnuks maakohtul lugeda liitumisleping sõlmituks hageja ja kostja vahel VÕS § 9 lg 1; § 9 lg 2 ning § 20 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 3 ning § 75 lg 1 tulenevalt 21.07.2006 hagejale kuuluva kinnistu ühendamisega kostja valduses oleva Kiili valla ÜVK-ga. Kostja poolt A Silt Maksima arendusala trasside omandamise aeg ei oma pooltevahelise liitumislepingu sõlmimise seisukohast õiguslikku tähendust. Tõenditest tuleneb, et KIILI KVH OÜ oli enne A Silt Maksima arendusala trasside omandamist sõlminud hulgaliselt ÜVK teenuse osutamise lepinguid (tarbimislepinguid) Maksima arendusala elanikega, kellega kirjalikku liitumislepingut ei olnud. Seega kostja osutas faktiliselt ÜVK teenuseid Maksima arendusalal ajal, millal väidab hageja liitumislepingu sõlmimine ka toimunud olevat. KIILI KVH OÜ esitas tarbimise eest ka elanikele arveid, mistõttu on alusetu väita, et KIILI KVH OÜ ei saanud liitumistaotlust vastu võtta, kuna veevärgi-ja kanalisatsioonirajatis ei kuulunud veel talle. Pealegi vee-ettevõtja ei pea olema seaduse kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik, vaid võib olla ka selle valdajaks (ÜVVKS § 5 lg 1). Omandi puudumine ei välista vee-ettevõtja õigust liitumislepinguid sõlmida. Seetõttu ei ole õige maakohtu järeldus, et Maksima arendusala veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste

11(15)

kaudu Kiili valla ÜVK-ga ühendatud hageja kinnistu osas välistas liitumispakkumise tegemise kostja poolt omandi puudumine veevärgi- ja kanalisatsioonirajatisele. Hageja on asjas tõenditega kummutanud kostja väite, et hageja kinnistu liitmine toimus tavapäraste tehniliste toimingute tegemise käigus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamise käigus. Nimelt on hageja esitanud kohtule oma naaberkinnistu omanikule KIILI KVH OÜ poolt 19.07.2004 esitatud arve nr. 200402679 selgitusega „Vee- ja kanalisatsiooni torustiku ehitus ning tõendi ka selle kohta, et Kalle Tilga on KIILI KVH OÜ-le tehtud maksel selgelt märkinud makse aluseks „Allika 19 , vee- ja kanalisatsiooni trasside ühendamine“. Seega hageja naaberkinnistu oli ühendatud Kiili valla ÜVK-ga juba kaks aastat enne hageja kinnistu ühendamist ning kostja antud selgitused hageja kinnistu ÜVK-ga faktilise liitmise ja survestamise põhjuste kohta selgelt otsitud. Eluliselt ei ole usutav, et ehitustööde järg jõudis naabriteni kaheaastase erinevusega. Antud juhul nähtub tõenditest, et mingit muud põhjust, kui hageja pöördumine liitumislepingu sõlmimiseks, hageja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamisel Kiili valla ÜVK-ga ei saanudki olla. Vähemasti ei ole sellise põhjuse olemasolu kostja usutavalt selgitanud ega ka tõendanud. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada ja uue otsusega rahuldada hageja esimesena esitatud nõue ning tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli 21.07.2006 sõlmitud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (edaspidi: ÜVK) liitumisleping. Alternatiivselt esitatud nõue liitumislepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejale kuulub kinnistu Allika 18 Kiili vallas Maksima arenduspiirkonnas ja 21.07.2006 plommis kostja hageja veemõõtja, ühendas hageja vee- ja kanalisatsioonitorustiku kostja vastavate torustikega ja alates sellest ajast sai hageja kasutada kostja poolt osutatavat teenust. 21.07.2006 kuulusid Maksima arenduspiirkonna ÜVK trassid A Sile, kes müüs need 16.01.2008 1 krooni eest kostjale. Teenust sai hageja tarbida kuni aprillini 2011. a, millal kostja sulges peakraani ja katkestas teenuse osutamise, väites, et hageja tarbib teenust ebaseaduslikult. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli 2006. a sõlmitud liitumisleping, mis annab hagejale õiguse kostja poolt osutatavat ÜVK teenust tarbida. Hageja väitis, et liitumisleping oli sõlmitud hiljemalt 21.07.2006, millal kostja ühendas hageja kinnistu vee- ja kanalisatsioonitrassid oma ÜVK trassidega, tegi surveproovi, plommis veemõõtja ja lubas hagejal asuda osutatavat teenust tarbima. Eeltoodud asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust, vaidlus on selles, milline õiguslik tähendus eelviidatud toimingutel oli. 21.07.2006 kehtinud ÜVVKS § 5 lg 1 järgi oli trasside omanik või valdaja kohustatud lubama ühendada kinnistu veevärgi ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsioon ühiskanalisatsiooniga ja lg 2 kohaselt toimus liitumine lepingu alusel. ÜVVKS § 5 lg 21 sätestas, et liitumisleping sõlmitakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel. Kiili Vallavolikogu 09.05.2001 määrusega nr 5 kinnitatud Kiili valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja (edaspidi: eeskiri, I kd lk 165-176) p 2.2 järgi toimus liitumine kinnistu omaniku või valdaja poolt ÜVK omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. Eeskirja p-st 2.3 tulenevad nõuded

12(15)

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise taotlusele ja mh peab taotlus sisaldama ettepanekut liitumispunkti asukoha kohta ja ettepanekut kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamise tähtaja kohta. Eeskirja p 2.4 järgi väljastab ÜVK omanik või valdaja liitumistaotluse põhjal taotlejale liitumistingimused, milles eeskirja p 2.5 järgi näidatakse liitumispunktid, lubatava veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning muud olulised heitvee parameetrid ja näidatakse ära kinnistu ÜVK-ga ühendamise tähtaeg. Eeskirja p 2.7 järgi liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitumise projekti koostamist ja p 2.14 sätestab, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga toimub liitumislepingu kohaselt. Eeskirja p 1.2.11 kohaselt on liitumine „kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatisega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks“. Eeltoodust teeb kolleegium järelduse, et liitumislepingu sõlmimine peab toimuma enne kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamist ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga, s.t enne vastavate tehniliste toimingute tegemist. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega võib nõustumus väljenduda ka teos, mis ei ole otsene tahteavaldus ja leping on sellisel juhul sõlmitud ajast, kui pakkumuse esitaja teost teada sai. TsÜS § 68 lg 3 sätestab, et kaudne tahteavaldus väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. ÜVVKS ei sätestanud 2006. a liitumislepingule vorminõudeid, mistõttu võis liitumislepingu sõlmida ka suuliselt. Küll aga tulenes eeskirja p-st 2, et liitumistaotlus ja liitumisleping peaksid olema kas kirjalikus või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid eeskirjast tuleneva vorminõude järgimata jätmise eesmärgiks ei ole tuua kaasa tehingu tühisus. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja ülesandeks oli TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et poolte vahel oli sõlmitud liitumisleping. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole hageja seda tõendanud. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et liitumislepingu sõlmimine oli eelduseks sellele, et kinnistu omanik saaks ÜVK teenust tarbida ja liitumislepingu võis sõlmida ka suuliselt või konkludentselt. Selles, et hageja kinnistu vee- ja kanalisatsioonitorustikud on kostja vastavate ÜVK trassidega kostja poolt ühendatud, poolte vahel vaidlust ei ole. 21.07.2006 on kostja poolt hageja veemõõtja plommitud (I kd lk 21) ja selle eest on hagejale esitatud arve (I kd lk 156). Samuti on kostja 21.07.2006 teostanud hageja kinnistu veetorustiku hüdraulilise surveproovi, mille kohta on koostatud akt (I kd lk 155). Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on võimaldanud hagejale teenuse kasutamist kuni aprillini 2011. Tulenevalt sellest, et enne hageja kinnistu torustike ühendamist pidi olema liitumisleping sõlmitud, leiab kolleegium, et hageja vee- ja kanalisatsioonitrassi ühendamine kostja poolt talle kuuluvate ÜVK trassidega ja teenuse osutamine tõendab, et hiljemalt 21.07.2006 pidi olema poolte vahel saavutatud kokkulepe ÜVK-ga liitumise olulistes tingimustes ja seega oli poolte vahel liitumisleping sõlmitud. Kolleegium ei nõustu kostja käsitlusega, et tarbimislepingu puudumine tähendab igal juhul ka liitumislepingu puudumist. ÜVVKS § 5 lg 2 ja § 13 järgi on liitumisleping ja tarbimisleping erinevad lepingud ja tarbimislepingu sõlmimisele eelneb liitumine. Hageja kinnistu asub Maksima arenduspiirkonnas. Tulenevalt kostja poolt Konkurentsiametile esitatud andmetest, mis kajastuvad Konkurentsiameti 20.07.2010 otsuses nr 5.1-5/10-024 (II kd lk 54), on Maksima arenduspiirkonnas asuvatest kinnistutest liitumistasuta liitunud 78 kinnistut, 25% liitumistasu on tasunud 3 kinnistut, liitumistasu täies ulatuses on tasunud 34 kinnistust, 6 kinnistut tarbivad teenust ilma liitumislepingut sõlmimata ja 22 kinnistut teenust ei tarbi. Kostja nõukogu 02.04.2008 koosoleku protokollist (I kd lk 157) nähtub, et tarbijad on jagatud liitumislepingute sõlmimisel gruppidesse

13(15)

olenevalt sellest, kellel oli seisuga 01.01.2006 sõlmitud tarbimisleping. Eeltoodust saab järeldada, et enamus Maksima piirkonna kinnistutest olid ühendatud kostja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ilma liitumislepinguid kirjalikult sõlmimata ja tavapäraselt toimus liitumine kostja poolt kinnistuomanike torustike ühendamisega kostja vastavate trassidega, mille järel osade kinnistute omanikega sõlmiti tarbimislepingud. Seega tarbimislepingu olemasolu oli ainult üheks tõendiks selle kohta, et liitumisleping oli eelnevalt sõlmitud. Arvestades kostja käitumist enne 2006. a Maksima arenduspiirkonna kinnistute ühendamisel, kus kirjalikke liitumislepinguid ei sõlmitud ja kinnistute trassid ühendati kostja poolt ÜVK-ga, survestati, plommiti veemõõtjad ning lubati asuda tarbima teenust, sai mõistlik teenuse tarbija järeldada ainult seda, et liitumine on toimunud ja tal on õigus asuda tarbima teenust. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et survestamine, veemõõtja plommimine jne olid tehnilised toimingud, mida tehti järjekorras kõigi kinnistute suhtes ja millel ei olnud mingit õiguslikku tähendust. Eeltoodud toimingud olid vajalikud eelkõige teenuse osutamiseks ja juhul, kui kinnistu omanik ei soovi teenust kasutada, siis vastavate toimingute tegemine ei ole vajalik. Hageja väitis, et tema naaberkinnistu Allika 19 trassid ühendati kostja poolt juba 2004. a ja esitas oma väite tõendamiseks ehitamist ja ühendamist tõendava arve ja maksekorralduse 2004. a juulikuust (I kd lk 159-160). Kolleegiumi arvates kummutab eeltoodu kostja väite, et kostja poolt tehtud toiminguid tehti järjekorras kõigi Maksima piirkonna kinnistute suhtes ja see toimus olenemata kinnistuomaniku tahteavaldusest. Kui töid oleks teostatud järjekorras kõigi kinnistute osas, siis oleks vastavate tööde teostamise järg jõudnud hagejani tunduvalt varem kui 21.07.2006. Ka praegu kehtivate liitumise protseduuride kohaselt, mis on toodud kostja kodulehel (II kd lk 5-6), toimub veemõõtja paigaldamine ja plommimine pärast liitumislepingu sõlmimist ja kostja trassidega ühinemiseks vajalike ehitustööde tegemist. Eeltoodut kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud, et poolte vahel oli 21.juuliks 2006. a sõlmitud liitumisleping ja kostja poolt oli see 21.07.2006. a tehtud toimingutega täidetud, s.o hagejale kuuluval kinnistul paiknevad vee- ja kanalisatsioonitrassid olid kostja ÜVK-ga ühendatud. Järelikult ei ole õiguslikku tähendust hiljem hageja poolt esitatud taotlustel ja kostja poolt väljastatud liitumispakkumistel. Toimiku materjalidest tulenevalt on hageja taotlused tehtud kostja survel, kuna kostja ähvardas katkestada teenuse osutamise, mida ta ka aprillis 2011 tegi. Vaidlust ei ole, et kostja omandas Maksima piirkonna trassid A Silt 16.01.2008, kuid eeltoodud asjaolu ei ole kolleegiumi arvates oluline vaidluse lahendamisel. ÜVVKS § 5 lg 1 järgi võis ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutaja olla ka vastavate seadmete valdaja. Kolleegiumi arvates tuleneb esitatud tõenditest, et 2006. a oli kostja Maksima arenduspiirkonnas asuva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdaja. Eeltoodut tõendab muuhulgas see, et 01.01.2006 seisuga oli kostja enamuse piirkonnas paiknevate kinnistute osas sõlminud tarbimislepingu ja teenuse tarbijad tasusid teenuse eest kostjale. Samuti tõendab kostja valdust Maksima piirkonna trassidele see, et kostja teostas 21.07.2006. a hageja kinnistu ja 2004. a xxxxxxx asuva kinnistu trasside liitmiseks vajalikud tehnilised toimingud. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste ja kohustuste täitmisel käituda heas usus. Hageja tõi esile, et 2008. a teatas ta kostjale veemõõtja näidud, et teenuse eest tasuda. Kostja talle arvet teenuse eest tasumiseks ei väljastanud, vaid nõudis liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist. Hageja sai teenust kasutada kuni aprillini 2011, mil kostja sulges ühendused. Kolleegium leiab, et ÜVK teenus on kinnistuomanikule eluliselt vajalik ja ilma selleta ei ole võimalik kinnistut elamiseks kasutada. Kostja andis 2006. a hageja võimaluse ÜVK teenust tarbida ja hageja on oma elamu ehitanud selliselt, et tal ei olnud muud võimalust saada vett ja kasutada kanalisatsiooni. Hageja ei

14(15)

ole kunagi keeldunud teenuse eest tasumast. Kolleegiumi arvates on kostja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt, lõpetades hagejale teenuse osutamise ja muutes sellega võimatuks kinnistu sihipärase kasutamise. Liitumislepingu sõlmimise vaidluse lahendamiseks ei olnud vajalik teenuse osutamist lõpetada, vaid kostjal oleks olnud võimalik pöörduda vastava nõudega kohtusse. Tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 võib hageja esitada hagis alternatiivsed nõuded. Kuna ringkonnakohus leidis, et esimesena esitatud nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, siis teisena esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata ja TsMS § 442 lg 8 viimse lause järgi kolleegium ei põhjenda alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. Kostja palus esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus, milles kohus rahuldas hageja poolt teisena esitatud alternatiivse nõude ja jätta mõlemad nõuded rahuldamata. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas, ei kuulu kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsusega ei saavuta kostja eesmärki, mida ta saavutada soovis, kuna ringkonnakohus rahuldas hageja vastuapellatsioonkaebuse ja rahuldas hageja esimesena esitatud alternatiivse nõude. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi seoses kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisega jätta kostja kanda. Hageja vastuapellatsioonkaebuse hinnaks on 3 870 eurot, hageja on tasunud kaebuselt riigilõivu 250 eurot. Vastavalt RLS lisale 1 kuulus tasumisele 275 eurot. Seega on tasutud 25 eurot vähem. Kolleegium leiab, et eeltoodud summa kuulub TsMS § 179 lg 1 ja § 146 lg 1 p 3 alusel väljamõistmisele kostjalt riigituludesse. Kostjal tuleb see tasuda TsMS § 179 lg 5 järgi 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Margo Klaar

Ande Tänav

Kaupo Paal

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.