Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Maakohus võttis vastu võlausaldaja avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks ja lõpetas menetluse tsiviilasjas nr 2-13-41739. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 4 jättis kohus menetluskulud kostja kanda ning mõistis temalt välja võlausaldaja kasuks põhjendatud menetluskuluna riigilõivu summas 125 eurot. Kohus rahuldas võlausaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi. Määruskaebus ja võlausaldaja vastuväited menetluskulude suurusele Kostja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis temalt võlausaldaja kasuks põhjendatud menetluskuluna välja 125 eurot; teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud võlausaldaja kanda ning mõista võlausaldajalt kostja kasuks välja menetluskulud 810 eurot; tühistada Pärnu Maakohtu 13.09.2013 määrusega esialgse õiguskaitse korras kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja jättis kohaldamata PankrS § 150 lg 3, mille kohaselt tulnuks kõik menetluskulud jätta võlausaldaja kanda. Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Sõltumata sellest, et võlgnik tasus peale pankrotiavalduse esitamist nõude, on võlausaldaja esitanud põhjendamata avalduse. Maakohus rikkus TsMS § 1741 lg-t 1 ja jättis võlgnikult küsimata arvamuse menetluskulude jaotuse kohta ega andnud tähtaega menetluskude nimekirja esitamiseks. TsMS § 386 rikkudes on kohus menetluse lõpetamisel jätnud 13.09.2013 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamata. Võlausaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja vaidleb ühtlasi vastu kostja poolt kantud menetluskulude suurusele järgmistel asjaoludel: - kuna kostja tasus võla, polnud menetluskulude kandmine, so avaldusele vastamiseks õigusabi kasutamine, vajalik; - kohaldamisele kuuluvad hagita menetluse sätted ja menetluskulu õigusabi eest tuleb välja mõista tunnistajatasu määras: - õigusabiarve koosneb kahest komponendist, millest üks on õigusnõustamine ja teine vastuväite koostamine, kokku 10 h. Õigusnõustamise puhul ei ole tuvastatav seos käesoleva tsiviilasjaga; - kinnisvara hindamise akti tellija ei ole mitte kostja, vaid Julia Veri. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas materiaalõiguse väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, tühistada tuleb esialgse õiguskaitse abinõu, määrata tuleb uus menetluskulude jaotus ja menetluskulud kindlaks määrata. Maakohus on kohaldanud menetluskulude jaotuse määramisel ja menetluskulude väljamõistmisel ebaõigesti TsMS sätteid. Pankrotimenetluses kohaldatakse TsMS-s sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 1 I lause). Seega kuulub kohaldamisele PankrS § 150 lg-s 3 sätestatud erinorm, mille kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Millisel põhjusel võlausaldaja menetluse lõpetamist taotleb, ei ole seejuures oluline. Eelduslikult on normi eesmärk kergekäeliste pankrotiavalduste esitamise piiramine. Seega tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ja jätta maakohtu menetluskulud PankrS § 150 lg 3 alusel võlausaldaja kanda. Maakohus jättis välja selgitamata võlgniku seisukohad menetluskulude taotlusega seoses (TsMS § 174l lg 1). Määruskaebuses on võlgnik esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 850 eurot. Võlausaldaja on vastuses määruskaebusele menetluskulude suurusele vastu vaielnud.

2(3)

Hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1– 3l ning põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja põhjendatusest. Riigikohtu 19. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 on Riigikohtu varasemat praktikat muudetud. Seega on põhjendamatu võlausaldaja seisukoht, et õigusabi kulude väljamõistmisel tuleb lähtuda tunnistajatasu regulatsioonist. Kostja on esitanud arved, mille kohaselt on talle menetluses õigusabi osutatud 10 h õigusnõustamiseks ja vastuväite koostamiseks 650 euro ulatuses ja hindamisakti hankimiseks 160 euro ulatuses. Põhjendatud ei ole võlausaldaja seisukoht, et kostja poolt õigusabi kasutamine oli tarbetu, seda eriti arvestades asjaolu, et kostja võlgnevuse tasus. Igaühel on õigus võtta endale kohtumenetluses esindaja. Pankrotimenetlus ei ole selline õigusvaldkond, kus isik raskusteta kohtus asja ajada suudaks. Asjaolu, et kostja valis peale vastuse esitamist sellise strateegia, et võlausaldaja nõude rahuldas, ei võimalda iseenesest väita, et võlausaldaja nõue oli põhjendatud. Seda maakohus ei kontrollinud ega pidanudki kontrollima. Ekslik on võlausaldaja seisukoht, et õigusnõustamise sisu pole tuvastatav ning seetõttu see menetluskulu hüvitamisele ei kuulu. Enne vastuse koostamist avaldusele pidi kostja esindajaga kohtuma, talle vaidlusalust probleemi ja oma seisukohti selgitama, esindaja pidi aga selgitama vaidluse lahendamise väljavaateid, nõudma vajalikke andmeid ning koostama vastuse. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise probleemiga, vastuse sisuline osa on 3-leheküljeline, on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud kulu õigusnõustamise osas 2 h ja vastuse koostamise osas 2 h. Seega kuulub arve nr 130901 alusel õigusabikuludest tunnihinnaga 65 eurot hüvitamisele 4 x 65 = 260 eurot. Õige on võlausaldaja märkus, et kinnisvara hindamisakti maksumusega 160 eurot tellis ja selle eest tasus Julia Veri. Samas nähtub aktist, et see on tellitud 19.09.2013 ehk peale käesoleva avalduse esitamist 09.09.2013. Puuduvad andmed, et akti oleks olnud vaja tellida muul otstarbel kui tõendina käesolevas menetluses. Asjaolu, et akti on tellinud ja selle eest maksnud Julia Veri, ei lükka ümber kostja kinnitust, et kulu on kantud käesoleva menetlusega seoses. Kulutuse tegemine on olnud vajalik, et tõendada kostja maksevõimelisust. Seega kuulub võlausaldajalt väljamõistmisele 160 eurot hindamisakti maksumuse eest. Kokku mõistab ringkonnakohus välja võlausaldajalt kostja kasuks menetluskuludena 420 eurot. Põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et menetluse lõpetamisel tulnuks tühistada ka esialgne õiguskaitse TsMS § 386 alusel. Vastav taotlus on esitatud koos määruskaebusega, võlausaldaja taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole. Ringkonnakohus rahuldab taotluse ning tühistab maakohtu 13.09.2013 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, mille korras keelati J.Veril kinnisvara käsutamine. Määruse täitmiseks selles osas tuleb J.Veril pöörduda peale määruse jõustumist registripidaja poole. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud võlausaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.