Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-54154 XXXosaühingu ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasu 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot, millelt kuuluvad tasumisele seaduses ette nähtud maksud ning millele lisandub sotsiaalmaks 74.25 eurot (seitsekümmend neli eurot ja 25 senti), ja maksta XXXosaühingu ajutise pankrotihalduri Aivar Verro kulutused 4 (neli) eurot, kokku 303.25 eurot (kolmsada kolm eurot ja 25 senti).

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud 15.11.2013 esitas XXX aktsiaselts avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. 05.12.2013 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja 11.12.2013 toimus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks kohtuotsus, kuhu võlgnik ei ilmunud. 27.12.2013 kohtumäärusega nimetas kohus XXXosaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Aivar Verro ja määras pankrotiavalduse arutamise 28.01.2014 kohtuistungil. 07.01.2014 esitas võlausaldaja XXX aktsiaselts avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks, kuna võlgnik on pankrotiavalduses märgitud võlgnevuse võlausaldajale tasunud. 08.01.2014 esitas ajutine pankrotihaldur taotluse tasu ja kulutuste määramiseks.

Kohtumääruse põhjendused Võlausaldaja 07.01.2014 avaldus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses.

2-13-54154 Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 15.11.2013 esitas XXX aktsiaselts avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks. 05.12.2013 kohtumäärusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja 11.12.2013 toimus ajutise halduri nimetamise otsustamiseks kohtuotsus, kuhu võlgnik ei ilmunud. 27.12.2013 kohtumäärusega nimetas kohus XXXosaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Aivar Verro ja määras pankrotiavalduse arutamise 28.01.2014 kohtuistungil. 07.01.2014 esitas võlausaldaja XXX aktsiaselts avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks, kuna kuna võlgnik on pankrotiavalduses märgitud võlgnevuse võlausaldajale tasunud. Ajutine pankrotihaldur ei ole 08.01.2014 menetlusdokumendis esitanud vastuväiteid võlausaldaja 07.01.2014 menetlusdokumendile. PankrS § 27 lg 5 sätestab, et vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu PankrS §-s 29 nimetatud alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2009 lahendist tsiviilasjas 2-08-91597 nähtub, et TsMS § 476 lg 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete, tuleb menetluse lõpetamisel arvestada pankrotimenetluse eripäraga. Pankrotimenetluse puhul on tegemist spetsiifilise menetluse liigiga ning pankrotiseadus ei näe ette pankrotiavaldusest loobumise võimalust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna XXXosaühingu pankrotiavalduse aluseks olnud nõue on ära langenud, seega maksejõuetuse alus on ära langenud, ja pankrotiseadus ei näe ette pankrotiavaldusest loobumise võimalust, siis tuleb võlgniku avaldust käsitleda TsMS § 477 lg 6 kohaselt pankrotiavaldus tagasivõtmise avaldusena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna käesoleval juhul on võlgnik pankrotiavaldusest loobunud seoses maksejõuetuse aluse äralangemisega ja nimetatud asjaolu on kohtule kinnitatud võlausaldaja oma 07.01.2014 menetlusdokumendis, siis ei riku võlgniku pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmine avalikku huvi, mistõttu tuleb avalduse tagasivõtmine vastu võtta ja pankrotiavaldus jätta läbivaatamata. Ajutise pankrotihalduri tasu PankrS § 3 lg 2 sätestab, et pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PankrS 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

2-13-54154

Võlausaldaja on 07.01.2014 menetlusdokumendis taotlenud ajutise halduri poolt kantud ja tõestatud menetluskulude väljamõistmist XXXosaühingult. Ajutine pankrotihaldur on 08.01.2014 esitanud taotluse ajutise pankrotihalduri tasu saamiseks summas 225 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 74.25 eurot, ja ajutise halduri kulutuste hüvitamiseks summas 4 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutisel pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 3 tundi. Selle aja hulka kuulub Maksu- ja Tolliametist, krediidiasutustelt ja riiklikelt registritelt võlgniku kohta info kogumine ja teabenõude koostamine võlgnikule (1,5 tundi) ja kohtumine võlgnikuga (1,5 tundi). Ajutise halduri tasu taotluse kohaselt on ajutise halduri tunnitasu maksumusena määratletud 75 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tunnitasu 75 eurot jääb PankrS § 23 lg 3 sätestatud piirmäära 96 euro sisse. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tunnitasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele, mistõttu ajutise pankrotihalduri tasuna on põhjendatud määrata (3 x 75) 225 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu SMS § 2 lõike 1 punktides 1–4 ja 6 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. Ajutise pankrotihalduri õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu tuleneb PankrS § 23 lõikest 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub sotsiaalmaksuga maksustamisele ka ajutise pankrotihalduri tasu, mille määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega on ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 225 eurot maksmisele kuuluv sotsiaalmaks 74.25 eurot. Sotsiaalmaksu maksjaks on väljamakse tegija. Ajutisele pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinni pidamisele tulumaks, kuna tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. TuMS § 13 lg 2 kohaselt tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest. TuMS § 9 lg 2 kohaselt juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas pankrotihaldur. TuMS § 2 lg 1 kohaselt on TuMS § 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks füüsiline isik. Tulenevalt eeltoodust ja TuMS § 4 lõikest 1 on ajutise pankrotihalduri tasult kinnipeetava tulumaksu määr 21 %. Ajutine pankrotihaldur on palunud tema poolt tehtud vajalike kulutuste eest hüvitada 4 eurot. Nimetatud summa koosneb tasulistest päringutest elektroonilistest registritest. Kohus leiab, arvestades asja mahtu ja ajutise pankrotihalduri vajalikke toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel, on kulutused põhjendatud ja seega tuleb 4 eurot välja mõista. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud ja ajutise pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt puudub alus menetluskulude jätmiseks XXXosaühingu kanda ja pankrotimenetluse kulud peab hüvitama võlausaldaja XXX aktsiaselts. PankrS § 11 lg 2 ja § 150 lg 3 alusel kuuluvad ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitamisele kuuluvad kulutused rahuldamisele kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu arvelt.

2-13-54154 Väljamaksete tegemise järgselt on kohtu deposiiti tasutud ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu jääk (2 000 – 303.25) 1 696.75 eurot. Deposiidi tagastamine PankrS § 11 lg 2 sätestab, et kohtu deposiiti tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule, st peale pankrotimenetluse kulude tasumist. 07.01.2014 esitas võlausaldaja XXX aktsiaselts avalduse pankrotiavaldusest loobumiseks, kuna kuna võlgnik on pankrotiavalduses märgitud võlgnevuse võlausaldajale tasunud. 09.12.2013 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma 2 000 eurot. 07.01.2014 esitas võlausaldaja kohtule taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud deposiidi tagastamiseks summas 2 000 eurot. Käesoleva kohtumäärusega jätab kohus võlausaldaja avalduse XXXosaühingu pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ja lõpetab menetluse tsiviilasjas nr 2-13-54154, mistõttu kohus leiab, et võlausaldajale tuleb menetluses ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud tagatis tagastada. Tsiviilasjas nr 2-13-54154 on ajutine pankrotihaldur nimetatud ja on tehtud pankrotimenetluse kulusid, mistõttu kuulub võlausaldajale tagastamisele deposiit summas (2 000 – 303.25) 1 696.75 eurot. Lähtuvalt eelnimetatust ja PankrS § 11 lõikest 2, tuleb võlausaldaja XXX aktsiaseltsi poolt 09.12.2013 kohtu deposiiti viitenumbrile 3100057358 ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud ettemaksu summa jääk 1 696.75 eurot (üks tuhat kuussada üheksakümmend kuus eurot ja 75 senti) ning kanda see XXX aktsiaseltsi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank aktsiaseltsis selgitusega „ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud ettemaksu jäägi tagastamine tsiviilasjas nr 2-13-54154“. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Harju Maakohus jätab käesoleva määrusega tsiviilasjas nr 2-13-54154 esitatud võlausaldaja pankrotiavalduse läbi vaatamata, kuna võlausaldaja esitas 07.01.2014 avalduse pankrotiavaldusest loobumisest. Kohus on käesolevas määruses leidnud, et võlausaldaja avaldust tuleb käsitleda pankrotiavalduse tagasivõtmise avaldusena ja avaldus tuleb jätta läbivaatamata. Kohus leiab TsMS § 150 lg 1 p 3 ja PankrS § 150 lg 3 alusel, et XXX aktsiaseltsi taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks ja riigilõivu võlgnikult välja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna võlausaldaja on pankrotiavalduse tagasi võtnud ja PankrS § 150 lg 3 kohaselt kuuluvad pankrotimenetluse kulud hüvitamisele võlausaldaja mitte võlgniku poolt.

2-13-54154 Tsiviilasi nr 2-13-54154 on määratud kohtunik Merike Varusk’i menetlusse. Seoses kohtunik Merike Varusk’i eemalviibimisega lahendas võlausaldaja avalduse kohtunik Anu Uritam.

Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.