Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. jaanuar 2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-18703
Tsiviilasi
ITM Inkasso OÜ hagi XXXvastu võla väljamõistmiseks 622,56 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht
esindajad
Kreutzwaldi 4, Tallinn) hageja esindaja Merike Lätt kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja Ingrid Proos
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ITM Inkasso OÜ (hageja) esitas 25.04.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 04.07.2013 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.07.2013 esitas hageja hagiavalduse Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ (laenuandja) ja kostja 05.08.2011 kiirlaenulepingu, mille alusel võttis kostja laenu 750 eurot, intressiga 150 eurot. Laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 03.11.2011. Laenulepingu üldtingimuste kohaselt oli laenusaajal võimalik pikendada laenu tagastamise tähtaega. Kostja kasutas seda õigust mitmel korral, mille tulemusel pidi kostja tasuma laenu esimese osamakse hiljemalt 20.06.2012. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, siis ütles laenuandja 06.09.2012 laenulepingu üles ja loovutas nõude hagejale. Hagi esitamise hetke seisuga on kostjal tasumata põhivõlg 460 eurot ja intressid 100 eurot. Kuna kostja on viivitanud laenu tagastamisega, siis on hageja arvestanud viivist 0,02 % päevas summas 28,98 eurot (perioodi eest 06.09.2012 - 24.07.2013). Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 460 eurot, intressid 100 eurot ja viivised 24.07.2013 seisuga 28,98 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,02% päevas põhivõlalt alates 25.07.2013 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenulepingu sõlmimise ajal puudus kostjal sellise suurusega sissetulek, mille alusel ta oleks suutnud laenuandjale maksta igakuiselt 300 eurot ja laenuandja oli sellest teadlik. Kostja võttis kiirlaenufirmadelt laenu eelnevalt samadelt kiirlaenufirmadelt võetud laenude tagasimaksmiseks. Kostja ei tasunud laenu tähtaegselt, kuna jäi 2011 septembris töötuks. Kostja oli võlgu kümnele võlausaldajale kogusummas 3532 eurot ja võlad kasvasid pidevalt intresside, viiviste ja trahvide näol. 13.10.2012 seisuga on kostja tasunud hagejale vaidlusaluse laenulepingu alusel 1119,81 eurot. Seega on laen koos intresside ja viivistega hagejale tasutud. Laenu üldtingimustes sisalduv punkt laenu pikendamistasu kohta on tühine tüüptingimus. Laenu pikendamistasu on intress ja see on ebamõistlikult suur. Kostja vaidlustab nõude loovutamise lepingu, kuna laenuandjal puudus kostja vastu nõue, mida loovutada.
Kohtu põhjendused
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid XXXOÜ ja kostja 05.08.2011 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 750 eurot, laenuperioodiga 90 päeva (t lk 29). Laenulepingust tuleneva nõude on laenuandja loovutanud hagejale (t lk 40). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või; 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja arvelduskonto väljavõttest selgub, et kostja on perioodil 03.02.2011 – 05.08.2011 võtnud erinevatelt äriühingutelt laenu 35 korda, sealhulgas 9 korda XXXOÜ-lt (t lk 122-128). Samuti nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest, et tema töötasu netos samal ajavahemikul oli 190,70 eurot kuni 354,28 eurot kuus. Arvestades, et kostja töötasu oli väga madal, samuti, et kostja oli poole aasta jooksul võtnud üle kolmekümne korra laenu, mida ta muuhulgas kasutas laenudest tulenevate võlgnevuste tasumiseks, siis leiab kohus, et kostja sõlmis 05.08.2011 laenulepingu erakorralisest vajadusest tulenevalt. Kohtu hinnangul on ka lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas tulenevalt TsÜS § 86 lg 3 teisest lausest. Vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr aasta kohta oli 203,76 % (t lk 30). Eesti Panga andmete kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2011 juunis 28,08 % (t lk 134). Seega ületas vaidlusaluse laenulepingu krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. TsÜS § 86 lg 3 tuleneb, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest. Seega tuleb eeldada, et XXXOÜ teadis vaidlusaluse laenulepingu sõlmimisel kostja erakorralisest vajadusest. Kohtu hinnangul kinnitab laenuandja teadmist ka see, et ta oli eelnevalt korduvalt andnud kostjale kõrge kulukusega krediiti.
Eeltoodule tuginedes on vaidlusalune laenuleping heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. TsÜS § 86 lg 4 sätestab, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustatud tühise tehingu järgi saadud 750 eurot tagastama hiljemalt 03.11.2011. Samuti oli kostja kohustatud tasuma intressi ajavahemikul 06.08.2011 – 03.11.2011 VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses. Maksimaalne intressisumma nimetatud ajavahemiku eest (s.o juhul, kui kostja ei oleks teinud sellel ajavahemikul ühtegi makset) oleks 2,03 eurot. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne maksimaalne viivise summa ajavahemiku 04.11.2011-24.07.2013 eest (s.o juhul, kui kostja ei oleks teinud hagi esitamise hetkeks ühtegi tagasimakset) oleks 102,40 eurot. Kuna laenuleping on tühine, siis puudub vajadus anda hinnangut nendele kostja väidetele, mis puudutavad laenu pikendamistasu olemust ja selle suurust. Lepingu tühisuse tõttu ei saa hageja seda kostjalt nõuda. Kostja on alates 02.09.2011 – 13.10.2012 tasunud tühise laenulepingu alusel laenuandjale kokku 1119,81 eurot (t lk 60-65, 69-73). Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud laenuandjale igal juhul rohkem, kui laenuandja saaks tühise lepingu järgi kostjalt nõuda, mistõttu ei saa kostjal hageja ees olla ka võlgnevust. Seega puudub ka täpse intressi ja viivise suuruse arvutamiseks vajadus. Ülaltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.