2-13-30672/10 - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Puudutatud isik palub kohtul avaldajalt välja mõista puudutatud isikut esindanud lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja alusel on puudutatud isiku menetluskulud antud tsiviilasjas 1 746,98 eurot (ei sisalda käibemaksu). Puudutatud isik kinnitab, et kõik eelnimetatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-13-30672 kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud hõlmavad õigusabikulusid eeltõendamismenetluse algatamise avaldusele seisukoha koostamise ning vajalike tõendite kogumisega, samuti sellega seotud suhtlust AS Xxx ja tema lepingulise esindaja vahel. Kohus edastas 07.11.2013 e-kirjaga puudutatud isiku avalduse avaldaja lepingulisele esindajale Xxx, mille vastusena Xxxteatas, et on kliendilepingu XxxOÜ-ga üles öelnud. 07.11.2013 üritas kohus edastas avaldust avaldaja äriregistris märgitud seadusliku esindaja Xxxe-mailile ning 11.11.2013 avaldaja äriregistris märgitud aadressile XxxTallinn. Kuna avaldaja tegelik asukoht ei ole kohtule teada, siis toimetas kohus 26.11.2013 määrusega avaldajale menetlusdokumendid kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avaldaja oma seisukohta tähtaegselt ei esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 07.10.2013 kohtumäärusega jättis kohus XxxOÜ avalduse eeltõendamisemenetluse algatamiseks rahuldamata. Puudutatud isik esitas 07.11.2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Antud juhul on puudutatud isik esitanud kohtule dokumendid, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on puudutatud isik Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendid, mis tõendavad menetluskulude tekkimist. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isiku esindaja on vastavaid toiminguid teinud. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus märgib, et eeltõendamismenetlus on TsMS § 475 lg 2 kohaselt hagita asi. Riigikohus on lahendis nr 3-2-158-13 asunud seisukohale, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetluses esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1-31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest.

Puudutatud isik palub avaldajalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 746,98 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on puudutatud isiku esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on puudutatud isiku lepinguline esindaja esitatud arvete kohaselt osutanud puudutatud isikule õigusabi kokku 15,4 tunni ulatuses. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal eeltõendamismenetlusega tutvumiseks, selles esitatud faktiliste asjaolude ja väidete selgitamiseks ning nõupidamiseks kliendiga 4,8 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja esitanud 7-leheküljelise hagiavalduse (kd I lk 2-9), millele on liidetud 26 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumentidega tutvumiseks ja kliendiga konsulteerimiseks on põhjendatud töömaht 4,8 tundi. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal 9,85 tundi kohtule seisukoha projekti ettevalmistamiseks, projekti täiendamiseks, materjalide komplekteerimiseks ja kliendiga konsulteerimiseks. Toimikust nähtuvalt on puudutatud isik 10.09.2013 esitanud 7-leheküljelise seisukoha (kd I lk 74-81), millele on lisatud 182 lk tõendeid. Kohtu hinnangul antud ajamahtu saab lugeda piisavaks ajakuluks, arvestades lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokumenti ja sellele lisatud lisasid. Seega kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja seisukoht eeltõendamismenetluse avaldusele on nimetatud 9,85 töötundi põhjendatud. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku esindajal 0,75 tundi õigusabikulude taotluse ja nimekirja koostamisele. Toimikust nähtuvalt on puudutatud isik esitanud sisuliselt 2-leheküljelise taotluse (kd II lk 81-83). Kohus selgitab, et seaduses ei ole sätestatud menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamisest kaasneda võiva menetluskulu kandmist. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamine pärast menetluse lõppemist ei ole õiguslikult keeruline menetlustoiming ning see ei tohiks vastaspoolele kaasa tuua täiendavaid menetluskulusid, seega ei saa seda menetluskulu lugeda TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks, mida saab vastaspoolelt välja mõista. Puudutatud isiku esindajale tasumisele kuuluvatelt arvetelt nähtub, et arvetel kuulub tasumisele lisaks osutatud õigusabile ka kulud seoses õigusabi osutamisega ja büroo üldkulu seoses õigusabi osutamisega. Puudutatud isik ei ole menetluskulude nimekirjas detailselt selgitanud millest eelviidatud kulud koosnevad ja miks tuleb need avaldajalt välja mõista. Kohus leiab, et kulud seoses õigusabi osutamisega ja büroo üldkulu seoses õigusabi osutamisega ei ole kuulu TsMS § 144 alusel kohtuväliste kulude hulka, seega tuleb need jätta avaldajalt välja mõistmata. Kokku on puudutatud isiku esindaja töötunnid põhjendatud 14,65 tunni osas. Puudutatud isiku esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks puudutatud isiku kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul puudutatud isiku kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane, saab ta tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning menetluskulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13 p 25). Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et puudutatud isiku esindaja on vandeadvokaat ja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Lähtudes puudutatud isiku esindaja tehtud tööde ajalisest mahust ning töötunnihinnast leiab kohus, et kuna puudutatud isiku

esindaja töötundide põhjendatud maht oli 14,65 tundi ning töötunni hind 110 eurot, on puudutatud isiku esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta kokku 1 611,50 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus puudutatud isiku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab avaldajat hüvitama puudutatud isikule menetluskulusid 1 611,50 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. Puudutatud isiku taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata 135,48 euro ulatuses. Kohus arvestas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel avaldajalt vaidluse asjaolusid, sh menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente ja tõendeid. Kohus selgitab, et õigussüsteemi efektiivse toimise eelduseks on muu hulgas ka see, et menetlusosalisetel on ettekujutus sellest, kui suur võib kohtuasja puhul olla nende risk vastapoole esindaja kulude kandmisel. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul puudutatud isik on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb avaldajalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.