1.Avaldaja (võlgnik): OÜ Westrada (registrikood 10750601, asukoht Energia pst 18-23, Lepna, 44305 Rakvere vald, e-post: [email protected]), juhatuse liikmed: Olesja Jõgi ja Artur Jõgi;
Võlgniku juhatuse liikmed Olesja Jõgi ja Artur Jõgi; Ajutine haldur Robert Sprengk.
Resolutsioon
1.Lõpetada OÜ Westrada (registrikood 10750601, asukoht Energia pst 18-23, Lepna, 44305 Rakvere vald, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected]) pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Robert Sprengk OÜ Westrada pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri kohustustest alates äriühingu äriregistrist kustutamisest.
3.Määrata OÜ Westrada säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige Olesja Jõgi (isikukood 47312022212, elukoht: xxxx, e-post: [email protected]).
4.Rahuldada ajutise halduri taotlus ja määrata riigi vahenditest Robert Sprengk’ile (arveldusarve nr 1104921291 AS-is Swedbank) ajutise halduri tasu summas 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 euro.
5.Avaldada teade pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ja dokumentatsiooni hoidja määramise kohta (kohtumääruse resolutsiooni punktid 1-3) kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral.
6.Saata kohtumäärus ajutisele haldurile ja võlgniku juhatuse liige Olesja Jõgi’le täitmiseks ning Viru Maakohtu registriosakonnale teadmiseks.
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 4. osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Võlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldajad võivad esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD
1.04. oktoobril 2013 esitatud pankrotiavalduse kohaselt OÜ Westrada (võlgnik) vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.Võlgniku põhitegevusala on veoste ekspedeerime, milleks ta kasutas liisitud sõidukeid. Seoses majanduslangusega vähenes oluliselt käive ning võlgnikul tekkisid makseraskused. Võlgniku poolt teenuste osutamiseks soetatud sõidukid on tagastatud liisingufirmadele. Seoses sellega võlgnikul ei ole võimalik majandustegevust jätkata, puuduvad rahalised vahendid uue transpordivahendi soetamiseks.
3.Võlgnikul on tekkinud võlgnevused peamiselt tasumata autokütuse ja riigimaksude osas. Võlgniku võlausaldajateks on Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) nõude suurusega 5 286.78 eurot, Skuba Eesti OÜ - 1 982.57 eurot, Olerex AS - 3 341.99 eurot, Neste Oil Eesti AS - 3 011.71 eurot ja LKW Service OÜ - 606.44 eurot. Vara võlgnikul puudub.
4.Võlgnik palus vastavalt PankrS § 4, § 9, lg 1, § 13 kuulutada välja enda pankrot.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 17.10.2013 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
2 (6)
2-13-46241
AJUTISE HALDURI ARUANNE
6.21. novembril 2013 esitatud aruande kohaselt võlgnikul on arvelduskonto nr 221017008968 AS-is Swedbank, mille jääk on negatiivne -0,96 eurot. Võlgnikul on 16.04.2012 sõlmitud liisinguleping Swedbank Liising AS-iga tarbesõiduki Toyota Hilux, v.a. 2012, võimsus 106 kW, reg nr 217BGL, liisimiseks, mille jääk on koos käibemaksuga 22 543.24 eurot. Võlgnikul on võlgnevus viiviste osas summas 72.73 eurot. Vararegistrite andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ega sõidukeid. Võlgniku maksuvõlgnevus on 5 807.34 eurot, s.h põhivõlgnevus 5 286.78 eurot ja intressid 520.56 eurot. Võlgniku suhtes on 31.05.2013 kohtutäitur Raigo Pärs poolt algatatud täitemenetlus L.K.W. Service OÜ nõude 684.83 eurot sissenõudmiseks
7.Võlgniku liisingueseme lepingukohane jääkväärtus on koos käibemaksuga 22 543.24 eurot. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on liisingueseme turuväärtus ca 22 000 eurot. Kasutatud sõidukite müügiportaalis Auto24.ee on 2 analoogse sõiduki müügikuulutused (Toyota Hilux, v.a. 2012, võimsus 106 kW, hinnaga 26 250 eurot ja Toyota Hilux, v.a. 2012, võimsus 106 kW, hinnaga 26 500 eurot). Kuna kuulutustes avaldatud hinnad võivad olla mitte lõplikud müügihinnad, pole teada nende müümise periood ning lisanduvad müügi- ja hoiukulud, siis võib juhatuse liikme hinnang turuväärtuse kohta olla põhjendatud. Sellisel juhul ei kataks sõiduki müügihind kogu ulatuses ka selle sõiduki liisingulepingu kohast jääkväärtust. Juhatuse liikme hinnangul kaaluvad nad sõiduki tagastamist või siis väljaostmist endi poolt (refinantseerimist). Pankrotihalduri konservatiivsel hinnangul sõidukil väärtus võlgniku jaoks puudub, selle müümisel pole eeldada tulu tekkimist võlgnikule.
8.Võlgnikul on kohustusi vähemalt 14.828.44 eurot ulatuses, s.h L.K.W. Service OÜ 684.83 eurot, Skuba Eesti OÜ 1 982.57 eurot, Olerex AS 3 341.99 eurot, Neste Oil Eesti AS 3 011.71 eurot ja võlgnevus riiklike maksude osas kokku koos intressidega 5 807.34 eurot. Võlgnikul puuduvad vahendid, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid 14.828.44 euro võrra. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamisega, et tasuda võlgnevusi. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.
9.Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad tulu teenimise võimalused. Rahaliste vahendite laekumist ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
10.Ajutine haldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on tekitatud tahtlikult ning, et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu pankotiseaduse tähenduses. Samuti pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid juhtimisvigu, mis võisid põhjustada maksejõuetuse. Võlgniku viimaste aastaaruannete kohaselt
3 (6)
2-13-46241 oli võlgniku kasum ja omakapital järgmine: 2012 majandusaastal kahjum 18 502 eurot, omakapital seisuga 31.12.2012 15 334 eurot: 2011 majandusaasta kasum 2 466 eurot, omakapital seisuga 31.12.2011 33 836 eurot; 2010 majandusaasta kasum 12 469 eurot, omakapital seisuga 31.12.2010 31 370 eurot. Võlgniku võime tasuda lühiajalisi kohustusi on olnud kahe viimase majandusaasta jooksul nõrk, kuid kuna võlgnik oli samal ajal jätkuvalt tegutsev ettevõte ja varasemad kasumid katsid kahjumi, ei olnud võlgnik veel 2012 majandusaasta jooksul maksevõimetu. Võlgniku arvelduskonto väljavõtte kohaselt oli võlgniku peamiseks kliendiks OÜ Reinpaul, kellelt laekumised osutatud teenuste eest vähenesid alates oktoobrist 2012 ning lõppesid 2012.a. detsembri alguses. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2013 aasta alguses, millal puudus majandustegevus ja kliendid.
11.Ajutine haldur palus PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel: 1) määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 1 200 eurot, avaldades ka vastavasisulise teate, 2) juhul, kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest määrates talle ka likvideerimiskohustuste täimise, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks Olesja Jõgi; 3) kui huvitatud isik tasub määratud summa määratud tähtajaks, kuulutada välja võlgniku pankrot; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis.
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil võlgniku seaduslikud esindajad toetasid pankrotiavaldust. Esindajad ei nõustunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha kandmisega. Nende seletuste kohaselt võlgnikul majandustegevust ei ole. Juhatuse liikmed kui käendajad on maksnud liisitud sõiduki liisingumaksed ise. Pank on esitanud neile avalduse liisingueseme tagastamiseks.
13.Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära pankrotivõlgniku seaduslike esindajate ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
15.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
16.PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
4 (6)
2-13-46241 sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varasid ei ole. Võlgnikul lasuvad kohustused 14 828.44 euro ületavad tema vara 100%.
17.PankrS § 29 lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtuistungil võlgniku seaduslikud esindajad ei nõustunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele raha tasumisega. 22.11.2013 kohus vastavalt PankrS § 29 lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 27.12.2013 1 200 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud.
18.Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku ei ole vara kohustuste täitmiseks. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku juhatuse poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast PankrS § 29 lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud
19.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
20.Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 8 tunni eest summas 520 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest.
21.PankrS § 23 lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
22.Ajutise halduri tunnitasu suurus 65 eurot ei ületa PankrS § 23 lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot. Kohus nõustub tasu suurusega ja määrab ajutisele haldurile tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131.01 eurot.
5 (6)
2-13-46241 Dokumentatsiooni hoidja
23.PankrS § 29 lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liige Olesja Jõgi ja selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul.
24.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt.