Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 5105,91 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 on vastuolus EV PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõigusega ning EV PS §-st 15 tuleneva igaühe kohtusse pöördumise õigusega. Selle tulemusel jääb hageja ilma tema poolt riigile tasutud riigilõivust, ilma, et kohus oleks õigusvaidlust lahendanud. Vaidlusalune riigilõivu tagastamise piirang (keeld) ei ole sobiv, vajalik ega mõõdukas abinõu, mistõttu pole tegemist proportsionaalse põhiõiguste ja – vabaduste riivega. Tegemist on trahviga, st karistusega (negatiivse õigusliku tagajärjena) selle eest, et hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Hagejat ei saa karistada 5105,91 euro äravõtmisega selle eest, et tal ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid tasumaks kohtu deposiiti kostja menetluskulude katteks tagatisena 10 000 eurot. Hageja sai ette näha riigilõivu tasumise kohustust, kuid mitte kostja menetluskulude tagatise maksmise kohustust. Tegemist on ebaproportsionaalselt ja ebaõiglaselt karmi õigusliku tagajärjega selle eest, millega isik ei saanud enne kohtusse pöördumist arvestada ega seda kulutust ette prognoosida. Niivõrd suure trahvi (karistuse) kehtestamine ei ole põhjendatud ka menetluskulude kandmises osalemise põhimõttega (või kohtusse pöördumisega seotud kahjude hüvitamise põhimõttega), sest käesolevas asjas ei kulutatud sisuliselt üldse kohtu aega ega avalikke ressursse. Eraõiguses on sätestatud kohtu õigus ülemäära suure (ning seega ebaõiglase) trahvi vähendamiseks, mis tuleneb VÕS § 162 lg-st 1. Samas TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaldamisel kohtul selline diskretsioon (kaalutlusõigus) puudub. See on täiendavaks aluseks, mis kinnitab osundatud sätte põhiseadusevastasust. Sättega piiratakse EV PS §-st 15 tulenevat majanduslikult vähe kindlustatud isikutel kohtusse pöördumise õiguse teostamist. Kui isik on majanduslikult vähe kindlustatud, siis võidakse temalt küsida kostja menetluskulude katteks tagatist (mille suurus on ette prognoosimatu ning mille suurus võib oluliselt ületada riigilõivu summat) ja kui isik ei ole majanduslikult suuteline tasuma täiendavalt nõutud tagatist vastaspoole menetluskulude katteks, siis tema hagi sisuliselt ei arutata, esitatud hagi jäetakse läbi vaatamata, isik kaotab tasutud riigilõivu ning ka vastaspoole menetluskulud jäetakse tema kanda. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud hageja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige ja selle tühistamiseks ei ole alust. Määruskaebuses on hageja esitanud taotluse TsMS § 150 lg 1 p 3 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud norm vastuolus EV Põhiseaduse §-des 15 ja 32 sätestatud põhiõigustega. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et kostja menetluskulude katteks tagatise andmine ei saa olla talle ettenähtav, seda kulutust ei saa ette prognoosida ja see takistab isikute õigust kohtusse pöörduda. Kuivõrd TsMS § 196 lg 1 alusel on kostjal vastava taotluse esitamise õigus, peab hageja nimetatuga arvestama. Vähemalt peab hageja arvestama, et tal tuleb usutavalt põhistada üks selle normi kohaldamisel olulistest asjaoludest (TsMS § 196 lg 1 p 3 ja lg 2l): - tal on piisavalt vara kostja võimalike menetluskulude katteks hagi rahuldamata jätmise korral; - hagi läbi vaatamata jätmisega võivad talle kaasneda rasked tagajärjed; - hagejalt tagatise nõudmine oleks tema suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Selliseid asjaolusid ei ole hageja menetluses esile toonud ega põhistanud.

2(3)

Lisaks sätestab TsMS § 196 lg 2l võimaluse hagejal tunnistada, et tal puuduvad rahalised vahendid kostja nõutud suuruses tagatise maksmiseks, kuid – põhistades oma suutlikkuse ulatuse seda tasuda taotleda (kasvõi alternatiivselt), et kohus: - jätaks selle osaliselt või täielikult nõudmata või - määraks selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (32-1-158-09, p 16). Seega on tegemist hageja ja kostja huvide kaalumisega, poolte kohustus on tuua esile asjaolud oma huvide põhistamiseks. Hageja taotles küll tagatise nõudmata jätmist, kuid ei põhistanud oma suutlikkust seda osaliselt või osade kaupa tasuda. Eeltoodud põhjustel ei saanud kohus ka vastavaid võimalusi kaaluda ja pidi tegema oma diskretsiooniotsuse poolte esitoodud asjaolude ja tõendite alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on sätte eesmärgiks vältida mh väheperspektiivikate või mitte heas usus hagide esitamist. Nimetatud järeldus tuleneb omakorda eeltoodud TsMS § 196 lg 1 p-s 3 ja lg-s 2l sätestatust, mille kohaselt saab kohus diskretsiooniotsuse tegemise raames vastavate eelduste põhistamisel kaaluda nii hageja võimelisust maksta tagatist, anda talle sisuliselt menetlusabi (osade kaupa maksmine) kui ka otsustada tagatise nõudmata jätmine, kui sellega kaasneksid rasked tagajärjed või ebaõiglus. Arvestades, et tagastamisele mittekuuluv riigilõiv on proportsioonis hageja enda nõude suurusega, ei ole võimalik väita, et hageja suhtes kohalduv õiguslik tagajärg oleks eesmärgipäratu, ebaproportsionaalne või ebaõiglane. Eeltoodu tõttu on seadusandja põhjendatult jätnud sätestamata ka võimaluse tagastada osa riigilõivust. Lisaks on menetlusõigus avaliku õiguse osa ja selles ei ole võimalik rakendada VÕS norme. Kohtu kaalutlusõigus sisaldub eelnevas menetlustoimingus – kostja taotluse rahuldamisel menetluskulude katteks tagatise andmisel. Puudub täiendav vajadus anda kohtule kaalutlusõigus otsustada ka tagastatava riigilõivu suuruse üle. Mis puudutab hageja põhjendusi, et tagatise nõudmine piirab vähekindlustatud isikute kohtusse pöördumist, siis ringkonnakohus ei saa riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel võtta seisukohta TsMS § 196 lg 1 suhtes. Tegemist pole vaidluse lahendamisel asjakohase normiga. Eeltoodud põhjusel jääb hageja määruskaebus rahuldamata.

Ele Liiv

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.