Võlaõigus › Töövõtulepingud

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. L. ) ja J. L. ) 22.01.2013 töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja ehitama hagejale trepi hiljemalt 20.03.2013 ja hageja kohustus maksma kostjale tasu 3700 eurot kahes osas ehk pool ettemaksuna. Hageja tasus ettemaksu 1850 eurot töövõtulepingu sõlmimise kuupäeval 22.01.2013, kuid kostja ei ehitanud hagejale treppi töövõtulepingus ettenähtud tähtajaks. Hageja on mitmel korral pärast 20.03.2013 näidanud üles tahet lepingust taganeda, kuid on kostjale andnud võimaluse kohustuse rikkumise heastamiseks. 16.09.2013 tunnistas kostja ka ise, et ettemaks tuleb tagastada. Kostja ei ole ettemaksu tagastanud, kuigi lubas seda teha hiljemalt 30.09.2013. Kuna kostja ei täitnud korrektselt töövõtulepingust taganemisega seotud kohustusi, nõuab hageja kostjalt VÕS §-de 8 lg 2, 76 lg 1 ja 189 lg 1 alusel töövõtulepingust taganemisega seotud võlgnevuse 3699 euro väljamõistmist, millest 1850 eurot on ettemaks ja 1849 eurot intress. Hageja on intressi arvutatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära 0,5% päevas järgi ettemaksult 1850 eurot alates 22.01.2013. Kuigi intress on hagi esitamise ajaks 2627 eurot, nõuab hageja sellest üksnes 1849 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja 26.11.2013 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 22) vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja tunnistab hageja nõuet ettemaksu 1850 euro osas. Kostja sõlmis hagejaga töövõtulepingu 22.01.2013 ning hageja tasus ettemaksu summas 1850 eurot. Kostjal jäi töö tegemata, kuna teda kimbutasid terviserikked, mille tõttu katkes töökoja rendileping. Kostja ei ole aga nõus tasuma intressi 1849 eurot. Hageja viidatud intressi on hageja võtnud päeva intressiks, tegelikult on intressiks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 0,5% + 7% aastas. Kostja soovib ettemaksu tagastada 2014 aasta jooksul võrdsetes osades 12 osamaksega. Kostja vastusest tulenevad hageja täiendavad seisukohad Hageja on 06.12.2013 esitanud täiendava seisukoha (tl 26), milles ta ei ole nõus kostja pakutud lahendusega tasuda võlgnevus kaheteistkümne võrdse osamaksega. Hageja ei ole järelmaksu võimalust pakkuv finantsasutus. Kostja on üles näidanud pahatahtlikkust väites, et ta ei ole saanud teha lepingujärgseid töid erinevate vigastuste tõttu. Kostja teeb füüsilist tööd O. R. N. . Peale selle nähtub kostja kodulehelt xxxxxxxxxxxxxxxx, et lisaks päevatööle täidab kostja erinevaid tellimusi. Seega on kostjal püsiv sissetulek ega esine makseraskusi. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et antud asja saab lahendada lihtmenetluses tulenevalt TsMS §-st 405, kuna tegemist on varalise nõudega ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Nii hageja kui kostja on olnud nõus kirjaliku menetlusega ning pole enda ärakuulamist soovinud. Pooltel ei ole vaidlust ja tõendab töövõtuleping (koopia tl 4), et pooled sõlmisid 22.01.2013 töövõtulepingu, mille alusel kostja kohustus tegema hagejale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx trepi läbi kolme korruse hiljemalt 20.03.2013 ning hageja

2 (6)

kohustus kostjale tasuma töö eest 3700 eurot sh 1850 eurot ettemaksuna. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist VÕS §-s 635 lg 1 ettenähtud töövõtulepinguga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja kinnitusel, mille on õigeks võtnud ka kostja, tasus hageja ettemaksu 1850 eurot lepingu sõlmimisel 22.01.2013. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hageja väitel, mille on õigeksvõtnud ka kostja ning nähtub hageja esitatud poolte e-kirjavahetusest ( tl-d 5-17), kostja hagejale treppi töövõtulepingus ettenähtud tähtajaks üle ei andnud. Seega on kostja lepingut rikkunud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Seega võib lepingust alati taganeda, kui teine lepingupool ei ole oma kohustust täitnud kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Ilma täiendavat tähtaega andmata võib lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 1-4 nimetatud juhtudel või muudel juhtudel, kui on tegemist olulise lepingurikkumisega. Pooltevaheline e-kirjavahetus (tl 5-17) tõendab, et peale lepingus kokkulepitud tähtaja möödumist avaldas hageja soovi lepingust taganeda, kuid samas andis kostjale võimaluse kohustust täita so trepp valmis teha (esmakordselt 01.juuliks 2013 - vt poolte 22.05.2013 kirjavahetus). Seejärel on hageja andnud kostjale võimaluse kohustust täita hiljemalt 12.09.2013 (hageja 10.09.2013 e-kiri). Kuna kostja ei andnud hagejale treppi üle ka hageja poolt täiendavalt kohustuse täitmiseks antud tähtajaks, on hagejal õigus töövõtulepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Kohtu hinnangul on hageja lepingust taganenud oma 10.09.2013 e-kirjaga ( tl 17), teatades kostjale, et kui viimane 12.09.2013 ( so kirjas viidatud neljapäeval) treppi hagejale vaatamiseks ei esita, soovib hageja raha tagasi. Kohus leiab, et 12.09.2013 on hageja lõplikult lepingust taganenud. Kohtu hinnangul ei ole kostja ka sisuliselt vaidlustanud asjaolu, et hagejal on olnud õigus lepingust taganeda ja hageja on seda teinud. Kostja oma 16.09.2013 ekirjas on leidnud, et ettemaks tuleb tagastada. Ka ei ole kostja lepingust taganemisele esitanud vastuväiteid käesolevas menetluses. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kuna kostja pole tagastanud hagejale viimase poolt ettemaksuna tasutud 1850 eurot, tuleb VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks ettemaks 1850 eurot välja mõista. Lisaks ettemaksu tagastamisele on hageja nõudnud kostjalt ka intressi ettemaksuna tasutud summalt. VÕS §-st 189 lg 1 tulenevalt on hagejal õigus nõuda ettemaksuna tasutult 1850 eurolt intressi, sest ettemaksuna üleantud raha kuulub hagejale tagastamisele. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et intressi ei tule üldse tasuda. Pooltel on aga vaidlus ka intressi suuruse üle. Hagiavalduse sisust järeldub, et hageja on oma intressi nõude puhul silmas pidanud VÕS §-s 94 lg 1 sätestatut. VÕS §-s 94 lg 1 on sätestatud, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

3 (6)

4 (6)

Viivitusintress VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ( so 8,5 % aastas) ajavahemiku 13.09.2013 kuni 02.11.2013 eest on 21,70 eurot ( 1850 x 0,023% x 51). VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks viivitusintressi katteks välja mõista 21,70 eurot. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks töövõtulepingust taganemisega seotud võlgnevuse katteks välja mõista 1878,95 eurot ( 1850+7,25+21,70). TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 51 % ulatuses, jätab kohus 51 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 49 % kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus tegi oma 03.12.2013 e-kirjas pooltele ettepaneku esitada hiljemalt 20.12.2013 kohtule menetluskulude nimekiri. Hageja on 06.12.2013 esitanud oma menetluskulude nimekirja (tl 26-27), mille kohaselt hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot. Kostja pole omapoolset menetluskulude nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagile lisatud maksekorraldusest (tl 28) nähtuvalt on hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 275 eurot. Tegemist on hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ettenähtud riigilõivuga. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 140,25 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise korra ja viisi ning täitmise tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on oma vastuses hagile teinud ettepaneku määrata otsuse täitmine ositi võrdsete osamaksetena aasta jooksul. Hageja on kostja taotlusele kategooriliselt vastu vaielnud. Kostja ei ole oma taotlust millegagi põhjendanud ja pole esitanud ühtegi tõendit ( näiteks oma võimaliku raske majandusliku või perekondliku olukorra kohta). Seetõttu jätab kohus kostja taotluse otsuse täitmise ositi kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt on antud hagi hind 3699 eurot (1850 + 1849). Kohus juhib poolte tähelepanu, et antud otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Seega apellatsioonkaebuse esitamisel võetakse see menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

5 (6)

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2-1)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.