lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-54188/12

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 03.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-54188/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1953
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

03.01.2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-54188

Tsiviilasi

XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine

Kohtuistungi toimumise aeg

09. detsember 2013.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXX ik XXX elukoht XXX Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet ( asukoht Roseni 7 10111 Tallinn telefon 6645 137, 5026408, faks 6645135, e-post [email protected]) Võlgniku esindaja XXX Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet

Kohtuistungil osalejad

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada XXXOÜ (registrikood XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Likvideerida XXXOÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.
3.XXXOÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile. Pikendada Maksu- ja Tolliameti taotlusel juriidilisest võlgniku likvideerimise kahekuulist tähtaega kuni kuue kuuni.
4.Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet tema ülesannetest pärast XXXOÜ kustutamist äriregistrist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Määrata XXXOÜ dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks 297 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 64 eurot, mis kanda ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile (ik 36709162743 a/a nr XXXXXXXXXXX). Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ning kanda hüvitis Andres Hermeti arveldusarvele XXXXXXXXXX. Välja mõista XXXOÜ juhatuse liikmelt XXX (ik XXX) ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti kasuks ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 732.99 eurot (sh kõik seaduses ettenähtud maksud). XXX välja mõistetud tasu ja hüvitis kulude katteks kanda Andres Hermetile (ik 36709162743 a/a nr XXXXXXXXXX).
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 14.11.2013 esitas XXXOÜ Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik on Maksu- ja Tolliametile jätnud tasumata makse summas 250 531,95 EUR. Võlgnik on veendunud, et maksude juurdemääramiseks puudub alus ning on uurinud võimalusi maksuotsuse vaidlustamiseks. Paraku on võlgnik jõudnud arusaamisele, et maksuotsuse vaidlustamine nõuab mitmekümne tuhande euro ulatuses kulusid. Kuna kogu vaidluste perioodil oleks võlgnikul intressi koguv maksuvõlg, ei saaks ta oma põhitegevust jätkata. Võlgniku põhivara koosneb masinatest ja seadmetest, mille jääkväärtus on 848 € ning käibevara koosneb peamiselt ostjate tasumata summadest ning on kokku 460 654 €. Võlgniku lühiajalised kohustused on 1 237 762 €, mistõttu võlgniku omakapital on negatiivne summas 776 260 €. Võlgniku bilansist nähtub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Sellest tulenevalt on võlgnik sunnitud esitama pankrotiavalduse. 20.11.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul puudub vara ning kohustusi on 1 062 807.85 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur nii Soome kui ka Eesti maksuameti maksuotsuseid, millega määrati 2012 aasta lõpus võlgnikule täiendavat maksukohustust kokku enam kui 469 000 eurot. Maksuotsused on tänaseks jõustunud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku juhatuse ebapiisavad teadmised võimalike maksuriskide osas antud majandusvaldkonnas ning eelnevast tulenevad ebaõiged majandusotsused. Ajutine haldur on arvamusel, et ilmselt on äriühingu tegevust mõjutanud ka Soomes karmistunud regulatsioonid, mis mõjutasid otseselt võlgniku igapäevast tegevust. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg 2013 I kvartal. Võlgnikule sai täiendav maksukohustus teatavaks samuti 2012 aasta lõpus. Maksu ja-tolliamet on arestinud võlgniku konto 2013 jaanuari lõpus. Võlgniku igapäevane majandustegevus lõppes 2013 juunikuus. Võlgniku juhatus on pankrotiavalduse kohtule esitanud 14.11.2013 ja sellest lähtuvalt ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole seetõttu täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Ajutise halduri hinnangu kohaselt nimetamisväärne võimalus sisse nõuda tänaseks puudub. Haldur ei ole esialgsete andmete alusel tuvastanud , et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Seega ajutine haldur on lõplikult seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. ei ole tuvastatud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks 297 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 64 eurot. Tasust 397 eurot palub ajutine haldur hüvitada riigi vahenditest ning summa palub haldur välja maksta Andres Hermeti arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 732.99 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt Aivar Põdralt. 09.12.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. 09.12.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 4 000 eurot ning avaldas 09.12.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Võlgnikul rahalised vahendid puuduvad ja kohustusi on 1 062 807.85 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad tagasivõitmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruandest nähtuvalt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku juhatuse ebapiisavad teadmised võimalike maksuriskide osas antud majandusvaldkonnas ning eelnevast tulenevad ebaõiged majandusotsused. Ajutine haldur on arvamusel, et ilmselt on äriühingu tegevust mõjutanud ka Soomes karmistunud regulatsioonid, mis mõjutasid otseselt võlgniku igapäevast tegevust. Püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg 2013 I kvartal. Võlgnikule sai täiendav maksukohustus teatavaks samuti 2012 aasta lõpus. Maksu ja-tolliamet on arestinud võlgniku konto 2013 jaanuari lõpus. Võlgniku igapäevane majandustegevus lõppes 2013 juunikuus. Võlgniku juhatus on pankrotiavalduse kohtule esitanud 14.11.2013 ja sellest lähtuvalt ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku juhatus ei ole seetõttu täiel määral täitnud oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Ajutisele haldurile ei ole esitatud dokumente, millest nähtuks, et äriühingu juhtkond oleks tähtaegselt kutsunud kokku osanike üldkoosoleku ÄS § 176 sätestatud meetmete otsustamiseks. Kohus peab pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes, mis seisneb maksude tasumata jätmises. PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksuvõlgnevus on võlgniku ainus teadaolev kohustus, peamiselt on maksuvõlgnevus kujunenud tasumata üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu jne arvelt (tl 69). Sellise võlgnevuse tekkimine kaasneb töötaja töötasult maksude maksmata jätmisega. Kohtu arvates ei ole usutav, et maksud jäid tasumata teadmatusest. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole iseenesest maksejõuetuse põhjuseks. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a I kvartal. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Käesolevaga teavitab Maksu- ja Tolliamet, et ei pea otstarbekaks rahastada OÜ XXX pankrotimenetlust. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine pankrotihaldur juriidilise isiku kahe

kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus kahekuulist tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) alustas 06.06.2013 menetlust XXXOÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Juhul, kui menetluse käigus leiab kinnitust OÜ XXX juhatuse liikmete süüline tegevus, mis on põhjuslikus seoses OÜ XXX maksuvõlaga, on maksuhalduril alus koostada juhatuse liikmetele vastutusotsus. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris), palub maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel pikendada XXXOÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Enne kuue kuu möödumist lubada esitada XXXOÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval nõusolekul. Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus leidis, et juhul, kui maksuhaldur soovib rakendada MKS § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Halduskolleegium selgitas, et kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Arvestades seda, et vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu ning võttes arvesse alustatud vastutusotsuse koostamisele suunatud menetlusele kuuluvat aega, palub maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel pikendada OÜ XXX äriregistrist Lähtuvalt eeltoodust kohus peab taotluse põhjendatuks, et õigustatud isiku taotlusel tuleb kahekuulist juriidilise isiku likvideerimise tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

3.lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, ning teostatud kulutuste hüvituseks 64 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 25 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Haldur palub välja mõista hüvitise vajalike kulude katteks 64 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) hüvitada ajutisele haldurile riigi vahenditest ning kanda summa Andres Hermeti arveldusarvele. Tasu ja kulutuste katteks 732.99 eurot palub ajutine haldur välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt Aivar Põdralt. TsMS § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Võlgniku seaduslik esindaja on teatanud, et ta nõustub ajutise pankrotihalduri tasuga ning ei ole vastu vaielnud taotlusele temalt osaliselt tasu ja kulutuste katteks summa välja mõista. Kohus täpsustab juhatuse liikmelt väljamõistetava summa suurust ning mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasuks ja kulutuste katteks Aivar Põdralt 732.99 eurot. Tasu välja maksta ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermetile ik 36709162743 a/a

XXXXXXXXXXXX.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXX XXX, eluk XXX vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja