4.Ajutisele haldurile määratud ajutise halduri tasu ja kulud kokku summas 395 (kolmsada üheksakümmend viis) eurot 15 senti kuuluvad väljamaksmisele riigi vahenditest. Nimetatud summadest kuulub 308 (kolmsada kaheksa) eurot 80 senti ülekandmisele Tiia Kalause (isikukood 46207082716) arveldusarvele 10010125367019 AS-is SEB Pank ning 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 35 senti ülekandmisele OÜ Civilex arvelduskontole 221055387366 Swedbank AS-is.
2-13-45782
5.Teha kohtumääruse resolutsioon teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohtumäärus edastada avaldajale, ajutisele haldurile ning peale jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Jõhvi notar Ülle Mesi menetluses oli 25.09.2006.aastal surnud S. V.i pärimisasi. 09.09.2013 välja antud pärimistunnistuse järgi on S. V.i pärija pärandi avanemise koha kohaliku omavalitsuse üksusena Kiviõli linn.
2.Notar määras pärandvara inventuuri tegijaks kohtutäitur Kristel Maalmani. Kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirja kohaselt on S. V.i nimel AS SEB Pank arvelduskonto, mille saldo seisuga 25.09.2006 on 0 eurot. S. V.i nimele on registreeritud korteriomand, asukohaga xxx. Korteriomandile on seatud keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Natalja Malahhova kasuks. Kiviõli Linnavolikogu 20.12.2012 otsusega nr 226 on Kiviõli linnas Viru tn 16 asuv elumaja tunnistatud ekspluatatsioonikõlbmatuks. Korteriomandi hind on 0 eurot. S. V.ile kuulub sõiduauto Volkswagen Passat ehitusaasta 1987, reg.märk xxx, väärtusega 100 eurot. Pensionikontol nr 99803570256 Swedbank on 27,816 pensionifondi K3 osakut väärtusega 28,63 eurot. Seega on S. V.il vara kokku summas 128,63 eurot. Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on täiteasi, mille võla jääk on 22.07.2013 seisuga 396, 76 eurot (sh sissenõudja T.L.nõue 351,51 eurot ja täitekulud 45,25 eurot). S. V.il on võlad seisuga 19.09.2013 Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-le ees summas 2002,17 eurot ning AS Kiviõli Soojus ees summas 2398,65 eurot. S. V.i kohustused moodustavad kokku 4797,58 eurot.
3.Kiviõli linn esitas 01.10.2013 kohtule avalduse S. V.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, põhjendusel, et pärandil lasuvad kohustused ületavad pärandvara maksumuse, mistõttu pärandi vastuvõtnud avaldaja (PärS § 142 lg 6) on sunnitud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.
4.Kohus võttis 10. oktoobril 2013 a pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.
5.Ajutine haldur esitas 15.11.2013. a kohtule aruande ning taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, samuti taotluse ajutise halduri tasu maksmiseks. Esitatud aruande kohaselt kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Pärandaja elukohaks olnud xxxon kinnistusraamatu andmetel käesoleval ajal pärimistunnistuse alusel pärija (Kiviõli linn) omandis. Pankrotiavalduses on pärija kinnitanud, et Viru 16 Kiviõlis asuv 1963.aastal ehitatud 32 korteriga elumaja on Kiviõli
2-13-45782 Linnavolikogu 20.12.2012 otsusega tunnistatud ekspluatatsioonikõlbmatuks. Lähtudes eeltoodust, puudub pärandajal kinnisvara ning pärandajale kuulunud kinnisvara väärtus on 0 eurot. Maanteeameti andmetel on pärandaja nimele käesoleval ajal registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat (v.l. 1987). Käesoleval ajal veel registris olev vara on 26 aastat vana sõiduk, mille realiseerimisväärtuseks on märkinud kohtutäitur 100 eurot. Registri kohaselt on varale seatud 2008.aastal kohtutäituri keelumärge. Ajutine haldur ei ole vara asukohta tuvastanud. Arvestades sõiduki vanust ja asjaolu, et alates 2008.aastast ei ole suutnud seda kohtutäitur realiseerida ning et pärandaja surmast on möödunud 7 aastat, siis võib eeldada, et sõiduk ei ole enam kasutamiskõlblik. Selle võimalikul leidmisel on ka sõiduki metalliks müümisega seotud kulud eelduslikult suuremad kui sellest saadav väärtus. Seega hindab ajutine haldur ka registris kajastuva sõiduki väärtuseks 0 eurot. Seega leiab ajutine haldur, et olemasoleval varal puudub tegelik väärtus ning see ei taga pankroti väljakuulutamisel isegi menetluskulude tasumist. Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr 10010060803010 SEB pangas, saldo 0,00 eurot. Kontol ei ole tehtud tehinguid pärast pärandaja surma. Konto on olnud arestitud kohtutäiturite poolt erinevate nõuete katteks. Käesolevaks ajaks on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel Risto Kütt’i menetluses olnud täiteasjad lõpetatud. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr 221017511659 AS-s Swedbank, konto jääk 0,00 eurot. Kontosid ei ole pärast pärandaja surma kasutatud, seega puudub võimalus, et keegi kolmas isik oleks pärast pärandaja surma teinud tehinguid pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahenditega. Teistes krediidiasutustes pärandajal konto puudus. Pärandaja nimele on avatud pensionikonto nr 99803570256, millel on 27,816 Swedbank Pensionifond K3 osakut turuväärtusega 29,32 eurot. Tegemist on kohustusliku pensionifondi osakutega. Vastavalt Investeerimisfondide seaduse § 109 lg 7, kogumispensionide seaduse § 5 lg 2 ja pankrotiseaduse § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pensioni 2.samba osakud (kohustuslik kogumispension) pankrotivara hulka. Kuna pärijaks on juriidiline isik, siis ei ole võimalik nimetatud osakuid ka pärandajal võõrandada. Väärtpabereid EVK andmetel pärandaja nimele registreeritud ei ole. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Seega pärandvaras puudub tegelikku realiseerimisväärtust omav vara ja pangakontodel rahalised vahendid. Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused:
1.Kohtutäitur Natalja Malahhova menetluses on T. L. nõue summas 396,76 eurot, lisandub kohtutäituri tasu 85,76 eurot. Esitatud teabe alusel on nõude aluseks Viru Maakohtu 04.04.2004 muu nõue kriminaalasjas nr 1-145/03.
2.Pankrotiavalduse kohaselt on teatanud nõuetest Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ summas 2002,17 eurot ja AS Kiviõli Soojus summas 2398,65 eurot.
2.1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitatud väljavõtte kohaselt on xxx korteriomandi eest kommunaalkulude võlgnevust arvestatud alates 31.03.2002 kuni 31.10.2012 (2013.a. eest on teostatud kreeditarvestus seoses elumaja ekspluatatsioonist välja arvamisega). Ajutise haldur on seisukohal, et perioodil 31.03.2002 – 1.01.2010 on nõue aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Seega võiks Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ nõue olla pärandvara suhtes 586,82 eurot ning võlgnevus on kogunenud pärast pärandaja surma.
2.2.AS Kiviõli Soojus võlgnevuse kohaselt on arvestatud korteriomandi xxx võlgnevust perioodil 31.10.2007 – 31.05.2012 summas 2398,65 eurot. Ka nimetatud võla osas on võlgnevus kuni 1.01.2013 aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Alates 1.01.2010 on AS Kiviõli Soojus võimalik nõue pärandvara suhtes 1383,19 eurot.
2-13-45782 Maksu- ja Tolliameti ees kohustused puuduvad. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 15.11.2013 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 2 366,77 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Käesolevas menetluses on pärandaja surmast möödunud pärandi vastuvõtmiseni pärija poolt 7 aastat. Maksejõuetuse põhjust pole võimalik välja selgitada, kuid antud juhul ei oma see ka tähtsust, sest pankrotiseadusest tulenevad tähtajad võimalike tagasivõitmiste osas (5 aastat) on käesolevaks ajaks kõik möödunud. Ajutise halduri hinnangul pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning selle arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi ning isegi nende esinemisel on tähtaeg tehingute kohtus vaidlustamiseks möödunud. Pärandvaras puudub vara, mille arvelt tagada menetluskulude tasumine pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlausaldajad soovivad edasise pankrotimenetluse jätkumist on vajalik tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2000 eurot. Ajutise halduri arvates on menetluskulude tasumine otstarbekohane ja mõistlik, kui on eeldada, et pankrotimenetluses on võimalik tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine mingiski osas. Antud juhul ajutise halduri hinnangul sellised võimalused puuduvad. Juhul, kui võlausaldajad rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
6.Kohus tegi 22.novembril 2013 a määruse ettepanekuga maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikutel pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot hiljemalt 17.detsembriks 2013.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 alusel.
8.PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
9.Pankrotihalduri aruandest tuleneb, et võlgniku S. V.i pärandvaras puudub tegelikku realiseerimisväärtust omav vara ja pangakontodel rahalised vahendid. S. V.i pärandvara menetluses on nõudeid pärandvara vastu kokku summas 2 366,77 eurot.
10.PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik,
2-13-45782 võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
11.Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole.
12.Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu summas 308,80 eurot ning kulud summas 86,35 eurot, kokku summas 395,15 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) Eesti Vabariigi kanda.
13.Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lõpetab kohus S. V.i pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.