Kohtulahend

Selgitused:

Menetlusosaline ise võib esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Asjaolud Eesti Inkasso OÜ esitas 16. mail 2013. a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S Li vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 19. juuli 2013. a. määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

viivisemäärast kõrgemat viivist. Sama lõike teise lause kohaselt ei välista ega piira see krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg. 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg. 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg. 3 p. 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu üldtingimuste p. 8. 1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0, 33% suuruse viivise määra osas (120% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. 120% suurune viivise aastamäär on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, mistõttu tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, VÕS § 113 lg. 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg. 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013. a. oli 0, 75%. Seega perioodil 11. augustist 2012. a. kuni 20. detsembrini 2012. a. oli seadusjärgne viivisemäär 7, 75% aastas. Viivist tuleb arvestada tagastamata laenusummalt, s. o. 300 eurolt. Seega võlgneb kostja hagejale viivisena nimetatud perioodi eest (viivitatud päevi 132) 7, 92 eurot. Edasine menetlus Eesti Inkasso OÜ ei nõustunud maakohtu otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et pooltevahelise võlasuhte vastastikuste kohustuste väärtus on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Poolte vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus kostja hagejale maksma viivist 0, 33% tähtaegselt tasumata maksetelt iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Sama määr on poolte vahel kokku lepitud ka intressi suhtes.

Lepingu pooled leppisid kokku intressimääras 120% aastas. Kostja ei vaidlustanud intressi suurust ja tasus selle lepingus ettenähtud suuruses. Arvestades intressimäära 120% aastas, on intressimäär ühe päeva kohta 0, 33%, millest lähtus ka hageja oma viivisearvestuses. Kostja ei ole seda määra vaidlustanud. Hagetud viivis ei ületa laenu põhisummat (kostja sai laenu 300 eurot ja hageja nõudis viivist 103, 72 eurot, mis on pea 3 korda väiksem laenatud põhisummast), mistõttu see ei ole ka ebamõistlikult suur ega vastuolus hea usu põhimõttega ning ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Viivisekokkulepe ei ole tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg. 1 ja lg. 3 p. 5 järgi, nagu seda leidis kohus. Kuna kostja rikkus lepinguga võetud kohustusi, on hagejal õigus viivisenõuet õiguskaitsevahendina rakendada. Määruse põhjendused Tsiviilkolleegium leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg. 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg. 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg. 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v. a. juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. TsMS § 405 lg. 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Vastavalt TsMS § 124 lõikele 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Hageja esitas maakohtusse hagi kostjalt 103, 72 euro väljamõistmiseks. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg. 1 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kostja vastuses sisalduvad väited ei ole hinnatavad hagi õigeksvõtuna ning maakohtul oli kohustus kontrollida tüüptingimuse kehtivust ka kostja vastava taotluseta. Vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu kohaselt kostja poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg. 3 lauses 2 sätestatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, see annab alust eeldada lepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljas olemist ja juba ka ainuüksi see asjaolu kinnitab maakohtu järeldust selle kohta, et vaidlusalune tüüptingimus kahjustab tarbijat ebamõistlikult. Eespooltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.