Otsuse tegemise aeg ja koht 23. detsember 2013.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-13-18777
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi XXX kaudu XXX vastu kindlustuslepingu olemasolu tuvastamise ja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes 20 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Eesti Vabariik XXX kaudu (registrikood XXX, XXX); Hageja lepinguline esindaja: Katrin X(XXX); Kostja: XXX(registrikood XXX, XXX; Kostja lepingulised esindajad: Heino Junolainen (Kerikmäe Junolainen Õigusbüroo, Ahtri 6A, Tallinn 10151; e-post: [email protected]); vandeadvokaat Kenno Vilippus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18-2, Tallinn 10141; e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat XXX(registrikood XXX) tegema väljamakseid kogusummas 20 000 eurot tarbijatele alljärgnevalt: tarbija nimi
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXXkanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt teavitas 28.06.2012.a reisiettevõtja XXX OÜ hagejat kirjaliku avaldusega sellest, et reisiettevõtja XXX OÜ ei suuda täita alates 28.06.2012.a kell 15:00 tarbijate ees võetud pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi. Turismiseaduse § 15 lg 9 alusel allkirjastas hageja otsuse selle kohta, et tegemist on olukorraga, kus tarbijate pakettreisilepingutest tulenevad nõuded tuleb rahuldada tagatisraha arvelt ning teavitas tekkinud reisiettevõtja maksejõuetusest avalikkust.
2.Hageja saatis teatised maksejõuetuse kohta ja tagatisraha kasutamise vajaduse kohta kindlustusandjatele, st XXX AS-le ja kostjale. Kostjale edastatud teatises selgitas Tarbijakaitseamet, et on tekkinud vajadus teostada väljamakseid poliisi nr XXX alusel summas kuni 20 000 eurot. Hageja teatas, et ta on alustanud pakettreisi eest ette tasunud tarbijate nõuete kogumist ning asub seejärel korraldama kindlustuslepingute alusel väljamaksete tegemist.
3.04.07.2012 registreeriti XXXs kostja kiri nr 981, milles kostja teatas, et ta ei tunnista kindlustuslepingu olemasolu ega selle kohta välja antud kindlustuspoliisi number XXX . Kostja teatas, et ta ei tee väljamakseid summas 20 000 eurot. Poliisi mittetunnistamist põhjendas kostja sellega, et poliisi tasu on kantud arveldusarvele, mida kostja kasutab harva ja laekumine jäi vajaliku tähelepanuta, mistõttu poliis jäi kostja kindlustuslepingute süsteemis registreerimata. Lisaks leidis kostja, et reisiettevõtja on poliisi taotlemise protsessis esitanud ebaõigeid andmeid ja jätnud tegelikust majanduslikust olukorrast kostjat teavitamata.
4.Kostja väitis, et ta tagastas XXX ekslikult tasutud summa. Hagejal puuduvad andmed selle kohta, kas selline tagasimakse üleüldse on toimunud. Kui tagasimakse tehti peale ameti poolt kostja teavitamist kindlustusjuhtumi toimumisest, ei saanud see mõjutada juba sõlmitud kindlustuslepingu kehtivust.
5.Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud ning pöördus uue kirjaga kostja poole. Hageja oli kostja poliisile märgitud soodustatud isikuna ning seeläbi oli/on hageja huvitatud sellest, et reisitasu ette tasunud tarbijatele hüvitataks nende poolt tasutu.
6.22.06.2012.a edastas XXX e-kirja hagejale, milles ta teatas, et on kostja müügiagent ja ta on volitatud sõlmima kostja eest ja nimel kindlustuslepinguid. Hagejale teatati, et reisiettevõtja XXX on esitanud kostjale taotluse tagatise suurendamiseks ning et 30 000 euro suuruse tagatise väljastamise otsuse kohta antakse hagejale tagasisidet 25.06.2012.a jooksul. E-kirja saatja viseeris e-kirja „XXX Kindlustusseltsi nimelt XXX, Müügijuht“. 22.06.2012.a saatis kostja
esindaja XXXle teise e-kirja, mille manuses oli reisiettevõtja XXX OÜ poolt tagatispoliisi saamiseks kostjale esitatud bilanss.
7.25.06.2012.a saatis kostja esindaja/müügijuhi XXX hagejale järjekordse e-kirja, milles teatati, et kui reisiettevõtja XXX allkirjastab kõik kostja esitatud dokumendid ja tasub poliisi eest 950 eurot, hakkab poliis kehtima. E-kirjast nähtub, et kostja andis kinnituse selle kohta, et reisiettevõtjal XXX OÜ on alates 25.06.2012.a kehtiv poliis lisatagatisega summas 20 000 eurot. Hagejale väljastati koopiad kindlustuspoliisist ja poliisi lahutamatuks osaks olevast kindlustustingimustest. 25.06.2012.a saatis kostja esindaja hagejale e-kirja, milles ta teatas, et poliis on kenasti makstud. Edastati tasumist tõendav dokument. Hagejale edastatud kindlustuspoliisil oli märgitud, et kindlustusleping jõustub ja poliis on kehtiv alates poliisi eest tasumisele järgnevast tööpäevast ehk alates 26.06.2012.a.
8.Kuna kostja ei tunnistanud kindlustuslepingu olemasolu ega nõustunud täitma kohustusi tarbijate ees, edastas hageja kogutud tarbijate nõuded rahuldamisele XXX AS-le 14 000 euro suuruse tagatisraha arvelt. Hageja teavitas tarbijaid, et pärast võimalikku kohtumenetlust tehakse täiendavad väljamaksed kostja juures seatud tagatisrahast summas 20 000 eurot. Hagi esitamise seisuga on hüvitamata nõudeid XXX pakettreisi ostnud tarbijatelt ligikaudu 49 000 euro ulatuses. Osaliselt, st 20 000 euro ulatuses on võimalik tarbijate seni hüvitamata nõudeid rahuldada kostjaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenevate kohustuste arvelt.
9.Kostja keeldumist pidas hageja põhjendamatuks. Hageja tuvastas, et arveldusarve, millisele XXX kandis kindlustusmakse summas 950 eurot, on kostja poolt igapäevaselt kasutuses. Sellele arvele on tasunud kindlustussummasid ka teised kostjaga kindlustuslepingu sõlminud reisiettevõtjad. Hagejale on väljastatud koopia dokumendist, mille on reisiettevõtjale esitanud kostja esindaja, milline sisaldab rekvisiite kuhu ja milliste selgitustega tuleb poliisi tasu tasuda.
10.Hageja on kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikuna teinud kõik, et korraldada kostja kindlustuslepinguga võetud kohustuste vabatahtlik täitmine. Hageja hinnangul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kindlustusvõtja XXX oli maksejõuetu (st et leidis aset kindlustusjuhtum, milline kuulub hüvitamisele kindlustuslepingu kohaselt). Vaidlus puudub, et hagejal oli sellest tulenevalt õigus asuda kasutama reisiettevõtja turismiseaduse alusel seatud tagatist. Hageja on rakendanud kõiki tema käsutuses olevaid abinõusid, lahendamaks tekkinud vaidlus ilma kohtu poole pöördumata. Vaidlus allub Eesti kohtule. TurS § 15 lg 9 kohaselt otsustab tagatise kasutamise hageja ning sellest tulenevalt peab hageja esitama kostjale nõude, juhul kui kostja turismiseaduse alusel tehtud otsustusi ei täida.
11.Eesti ja Läti on Euroopa Liidu liikmesriigid. Kohalduva õiguse määramist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17 juuni 2008 määrus nr 593/2008 lepingulistes võlasuhetes kohaldatava õiguse kohta (edaspidi Rooma I määrus). Kostjaga sõlmitud kindlustuslepingule kohaldub Eesti õigus, kuivõrd kindlustusleping katab riske, mille suhtes liikmesriik on õigusaktiga kehtestanud kindlustamiskohustuse. Kuna leping on kindlustusleping, siis määratakse kohalduv õigus vastavalt Rooma I määruse artiklile 7. Leping oli sõlmitud seoses TurS §-st 15 tuleneva tagatise andmise kohustusega, mis kvalifitseerub kohustuslikuks kindlustuseks.
12.Hageja on turismiseaduse alusel määratud isikuks (VÕS tähenduses kindlustuslepingu soodustatud isik), kelle ülesandeks on koguda reisiettevõtja maksejõuetusse sattumise korral pakettreisi eest ette maksnud isikute nõuded ning korraldada neile viidatud summade hüvitamine reisiettevõtja tagatise arvelt. Tagatise andjateks saavad olla nii krediidiasutused kui ka kindlustusseltsid. Lähtudes eeltoodust, on sisuliselt tegu kohustusliku vastutuskindlustusega, milline kohaldub turismiseaduse alusel tegutsevatele reisiettevõtjatele.
13.TurS § 15 lg 1 kohaselt reisiettevõtja on kohustatud tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näol reisijate õiguste tagamiseks. Sellest tulenevalt kuuluvad tagatise arvelt kandmisele kulud, millised on seotud tarbijatele reisitasu tagastamisega pakettreisi ärajäämise korral.VÕS tähenduses on tegu vastutuskindlustusega reisiettevõtja maksejõuetuse puhuks. Hageja viitas VÕS § 422 lõikele 1,VÕS § 423 lõikele 1 ja VÕS § 425 lõikele 1. TurS § 15 lg-te 9 ja 10 kohaselt otsustab tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitseamet.
14.Hageja palus, et kohus tuvastaks kindlustusandjast kostja ja XXX OÜ vahelise kindlustuslepingu kehtivuse alates 26.06.2012.a vastavalt kindlustuspoliisile nr XXX ja kohustaks kostjat kindlustuspoliisi alusel tegema väljamakseid tarbijatele summas 20 000 eurot vastavalt XXX poolt osundatavale.
15.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud.VÕS § 9 sätestab lepingu sõlmimise põhimõtted. Hageja hinnangul on XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu osas täidetud VÕS § 9 lg 1 nimetatud eeldused ning seda ka kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-109-11 esitatud seisukohtade valguses. Hageja viitas VÕS § 16 lg 1 ja leidis, et pakkumuseks on hagejale allkirjastamisks saadetud poliisid, millega teavitati asjaolust, et kui XXX paneb allkirjad ja maksab 950 eurot, hakkab poliis kehtima.
16.VÕS § 20 lg 1 kohaseks nõustumuseks on XXX poolt poliisi allkirjastamine, selle saatmine kostjale ning 950 euro tasumine. Kostja seadis XXX eeltingimusteks bilansi esitamise, bilansiga ja muude riskidega tutvumisel positiivse otsuse andmisel, poliisi tasu maksmise ja allkirjastatud poliiside tagastamise kostjale. Kõik eeltingimused täideti XXX poolt ning seda on kinnitanud kostja esindaja e-kirjaga. Hageja lähtub poliisi kehtivusaja määramisel poliisi enda tingimustest, mille kohaselt kindlustusleping jõustub ja poliis on kehtiv alates poliisi eest tasumisele järgnevast tööpäevast. Poliisi eest on tasutud 25.06.2012.a ja seega on kindlustuslepingu jõustumiseks ja poliisi kehtivuse alguspäevaks 26.06.2012.a.
17.Hageja ei nõustunud kostja väidetega selle kohta, et XXX käitus halvas usus. XXX soov saada poliisi tulenes soovist jätkata tegevust reisiettevõtjana. Tagatise suurendamata jätmise korral oleks ettevõtjat oodanud XXX ettekirjutus TurS § 301 alusel, millisega oleks esitatud nõue tegevuse peatamiseks (TurS § 31 lg 1 p 3). Sisuliselt puudus XXX vajadus sõlmida kostjaga kindlustuslepingut halvas usus, sest reisiettevõtjana tegutsemise lõpetamine oleks XXX olnud oluliselt vähem kulukam ilma kostjaga lepingut sõlmimata. Tarbijate ees võetud kohustuste täitmiseks oleks piisanud XXX AS-ga sõlmitud kindlustuslepingust 14 000 euro ulatuses. Täiendavalt esitas XXX taotluse esialgselt tagatislepingule väärtuses 30 000 eurot, mitte 20 000 eurot, mis oleks olnud vajalik sel hetkel tarbijate ees võetud kohustuste täitmiseks.
18.Seega soovis XXX tagatist suurendada reisiettevõtjana tegutsemise jätkamiseks. Seesugune reisiettevõtja planeerimine ja tegevus viitavad sellele, et XXX eesmärk ja kavatsused olid ambitsioonikamad ja jätkusuutlikumad kui vaid tarbijate olemasolevate nõuete tagamine.
19.Kostja oli teadlik XXX majanduslikust seisust. Nimelt otsustas kostja poliisi väljastada alles pärast XXX bilansi ja majandusliku olukorraga tutvumist. XXX esitas kostjale oma ettevõttega seonduvad õiged andmed, mis sisaldasid igakülgselt tarbijate ees võetud kohustuste ulatust. Seega ei varjanud XXX oma majanduslikku olukorda, vaid teavitas kostjat sellest nõutud dokumentide kaudu ning sellest tulenevalt ei saanud ta käituda halvas usus.
20.Kostja väited selle kohta, et XXX tasus poliisi eest ajal, mil kostja alles hindas tema riske ja bilanssi, ei ole tõendatud. Hageja on tõendanud, et bilanss esitati kostjale hindamiseks 22.06.2013.a. 22.06.2012.a selgitas kostja esindaja, et bilansi hindamine tehakse hiljemalt 25.06.2012.a. 25.06.2012.a teatas kostja hagejale, et poliis hakkab kehtima, kui XXX allkirjastab dokumendid ja maksab 950 eurot. Seega hindas kostja XXX bilanssi, muid riske
ning kättesaadavaid andmeid. Kostja otsustas väljastada poliisi ja ootas poliisi eest tasumist. XXX tasus poliisi eest alles pärast seda, kui oli saanud positiivse otsuse poliisi väljastamiseks.
21.02.10.2013.a istungil esitas hageja lõpliku nimekirja tarbijatest koos tasumisele kuuluvate summadega. Nõuete lahendamisel kogutakse kõigi tarbijate nõuded, arvestatakse kindlustuskaitse suurust ja arvestatakse välja proportsionaalset välja igale tarbijale makstav summa. Samuti esitas hageja kohtule juhendi selle kohta, millistele nõuetele pidid tagatised vastama. Hageja selgitas, et tema ise tarbijatele makseid ei tee ning kostja peaks tasuma summad ise tarbijatele. Hageja märkis, et vaidlusalust lepingut saab pidada ka garantiilepinguks. Turismiseaduse alusel antav garantii on mittetüüpiline kindlustusleping. Allkirjade puudumine kindlustuspoliisidel on tavaline praktika. Reisiettevõtja majanduslik seis vastas bilansis toodule ja tema suhtes ei alustatud pankrotimenetlust.
22.28.10.2013.a seisukohtades leidis hageja, et ta on tõendanud kostja ja XXX vahel lepingueelsete, lepingu sõlmimise aegsete kui ka lepingujärgsete läbirääkimiste toimumist. Lisaks on kostja esindaja kirjalikult kinnitanud, et tahteavalduse tulemusena on poolte vahel leping sõlmitud. Tavapärane praktika oli, et kostja poolt väljastatud poliisid allkirjastati üksnes reisiettevõtjate poolt ilma kostja allkirjata ning need poliisid kehtisid järgnevast tööpäevast alates poliisi tasu maksmist. Kuigi poliisi ärakirjal puudus kostja allkiri, oli sellele lisatud kostja tempel. Kostja on ka teiste Eesti reisiettevõtjatega (nt Ahhoi Reisid OÜ) sõlminud samal viisil lepinguid (poliise): poliisil puudub allkiri, on üksnes kostja tempel, kuid poliisi loevad osapooled kehtivaks. Üksnes ühe lepingupoole allkirja puudumine lepingult ei saa muuta fakti, et leping on poolte vahel sõlmitud. Lepingu sõlmituks lugemise puhul on olulisim vastastikuste tahteavalduste olemasolu: asjaolu, et on tehtud pakkumus ning saadud sellele nõustumus.
23.Hageja leidis, et XXX ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist garantiikindlustusega. TurS § 15 alusel on seadusandja jätnud lahtiseks, mis tüüpi lepinguga tagatise puhul tegemist peab olema, soovides seeläbi võimaldada nii tagatise võtjale (reisiettevõtja) kui ka tagatise andjatele võimalikult palju valikuvõimalusi tagatise seadmise kohustuse täitmiseks. Seega on jäetud tagatise võtjale võimalus valida, milliste kanalite ja vahendite kaudu ta tagatist seab. Eeltoodud seisukohta toetab TurS § 10.
24.Hageja viitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris olevale menetlusele, mille raames kantsler on kirjaga nr 1.15-5/13-00062-103 selgitanud reisiettevõtja tagatise andmise kohustust ja sedastanud muuhulgas järgmist: „...reisiettevõtjale on seadusandja poolt antud valikuvõimalus, mil viisil tagatis reisijate ees võetud kohustuste täitmiseks esitatakse. TurS § 15 lõike 2 kohaselt võib reisiettevõtja tagatis olla ka Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustus tagada rahaliste vahendite olemasolu reisijate nimetatud paragrahvi lõikes 1 loetletud nõuete täitmiseks reisiettevõtja vastu juhul, kui reisiettevõtja ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks krediidiasutuse või panga antud tagatisele on võimalik näiteks ka vastava fondi loomine. Teoreetiliselt võib tagatiseks olla ka kinnisvara, vallasvara, väärtpaberid jms, kuid see peab olema tagatisena registreeritud selliselt, et maksejõuetuse korral saab Tarbijakaitseamet seda koheselt rahaliste vahenditena TurS § 15 lõikes 1 sätestatu realiseerimiseks kasutada. Siinjuures tuleb aga arvestada, et muul kui TurS § 15 lõikes 2 nimetatud tagatise viisi puhul peab reisiettevõtja maksejõuetuse olukorras olema tagatud tagatise kasutamise õigus üksnes XXX poolt (TurS § 15 lg 9)“.
25.TurS § 15 alusel seatud tagatis on sisuliselt tagatise andja poolt võetud kohustus täita kindlale isikule kindlasisuline kohustus. Vastava sätte lõige 1 sätestab, et reisiettevõtja on kohustatud tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näo. Täiendavalt võib lõike 2 kohaselt tagatis olla ka Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustus tagada rahaliste vahendite olemasolu
reisijate § 15 lõikes 1 loetletud nõuete täitmiseks reisiettevõtja vastu juhul, kui reisiettevõtja ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi.
26.Antud tarbijakaitselise elemendi kehtestamise põhimõte tuleneb Euroopa Liidu (edaspidi: EL) direktiivist. Nimelt sätestab vastava tarbijakaitselise elemendi EL direktiivi nr 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) artikkel 7: lepingu korraldav ja/või vahendav pool peab suutma piisavalt tõendada tagatise olemasolu, et maksejõuetuse korral hüvitatakse makstud raha ja tarbija toimetatakse kodumaale tagasi. Direktiivi artikkel 7 sisaldab sätteid tagatise kohta. Vastav tagatis peab reisiettevõtjal olema sellise olukorra tagamiseks, kui reisiettevõtja ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi, s.t reisil olevad tarbijad tagasi tuua ja tagastada tarbija poolt tehtud sissemaksed pakettreisi ostmisel. Samas ei ole direktiiviga kehtestatud ühtseid reegleid tagatise nõude rakendamiseks. Nimelt on jäetud liikmesriikide otsustada, milliseid meetmeid rakendada. Eesti on kehtestanud reisiettevõtjatele alternatiivse võimaluse.
27.Kindlustustegevuse seaduse § 9 lg 1 sätestab, et kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. Kindlustustegevuse seaduse § 9 lg-s 2 sätestatud eeldused on sätestatud TurS §-s 15. Seega on kõnealusel juhul tegemist kohustusliku kindlustusega.
28.Professionaalne kindlustusandja, kindlustades reisiettevõtjaga seotud riske teises riigis (Eestis), pidi olema teadlik, et Euroopa Liidu direktiivi kohaselt sätestab vastava riskiga seotud regulatsiooni reisiettevõtja asukohamaa seadus (antud juhul Eesti Vabariigi turismiseadus) ning pidi mõistma, milline on lepinguga antav kaitse, mh seda, et kohaldub Eesti Vabariigi turismiseadus. Kindlustustegevuse seaduse § 9 lg 5 sätestab, et kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu tingimuste suhtes kohaldatakse seadust, millega kohustuslik kindlustus on kehtestatud, ja teisi seadusi niivõrd, kuivõrd esimesena nimetatud seadusest ei tulene teisiti. Kindlustusjuhtumi piiramine läbi tüüptingimuste ei ole kohustuslikus vastutuskindlustuses võimalik.
29.Hagejal, kindlustusvõtjal ega kostjal ei ole õigust laskuda vaidlusse lennufirmade, teiste reisikorraldajate jms küsimustes, kas ja kui palju keegi omavahelistes suhetes võlgu on. Selline vaidlus võib võtta aastaid. Ebainimlik oleks eeldada, et reisijad peaksid sellise vaidluse ajal ootama välismaal enda tagasitoomist või ootama reisitasu tagastamist pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest. Hageja on kohustatud reisitasu tagastama tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasuma pakettreisi ärajäänud osa eest ja tegema seda maksejõuetuks muutunud reisikorraldaja garantiikindlustuse alusel. Hagejal puuduvad võimalused, õigused ja kohustused kontrollida osapoolte võlgnevuste saldosid üksteise ees. Seadus sätestabki selliseks olukorraks kohustusliku kindlustuse nõude, et tarbijate huvid ei sattuks ohtu kolmandate isikute vaheliste vaidluste tõttu.
30.Kuni 16.05.2010.a kehtinud turismiseaduse redaktsiooni alusel oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määrusega nr 127 tagatise kasutamise kord. Määruse § 3 kohaselt otsustas tagatise kasutamise ja tagatisest väljamaksete tegemise üle Tarbijakaitseamet ning § 4-6 sätestasid vastavalt tagatise kasutamise korra, hüvitamisele kuuluvad nõuded ja hüvitise suuruse ning tagatisest väljamaksete tegemise. Alates 16.05.2010 jõustunud turismiseaduse redaktsiooni seletuskirjas on märgitud, et on täiendatud TurS § 15, kehtestades XXX kohustused tagatise kasutamiseks. Määruses sisalduv regulatsioon sisaldub nüüd valdavas osas turismiseaduses ja on muudetud seaduses sisalduvat volitusnormi. Hageja hinnangul on seesugune muudatus selge viide seadusandja eesmärgile jätta tagatise kasutamisel XXXle vabamad käed ja suurem otsustuspädevus. Samal ajal vastutab tagatise kasutaja seesuguse otsuse tegemisel selle eest, et väljamakseid teostataks just ja ainult neile isikutele, kelle suhtes TurS § 15 lg 1 rakendub.
31.Hageja on otsustuskohustust täitnud 28.06.2012.a, otsustades, et tegemist on olukorraga, kus tarbijate pakettreisilepingutest tulenevad nõuded tuleb rahuldada tagatisraha arvelt. Hagejal on kohustus tagada, et vastavad nõuded oleksid tõesed, asjakohased ning vastaksid seaduses nimetatud asjaoludele. Hageja hinnangul on nõuete, s.t kahju tekkimine ja suurus piisavalt tõendatud tarbija nimekirjaga. Vastav nimekiri on hageja poolt kohasel viisil koostatud ja kinnitatud nende tarbijate avalduste alusel, kellel jäid reisiettevõtja maksejõuetuse tõttu ette makstud (pakett)reisid saamata. Hageja kogus haldusmenetluse raames eeltoodud nõuded ning kontrollis, uurimispõhimõtet kasutades, piisaval määral nende nõuete paikapidavust ja vastavust. Hageja esitas tarbijate nimekirja ametliku dokumendina, st hageja peadirektori poolt allkirjastatuna. Hageja kinnitas, et nimekirjas on tegemist just nende isikutega, kelle suhtes TurS § 15 lg 1, 9 ja 10 kohaldub.
32.Hageja arvates ei ole kostja 28.06.2012.a e-kiri käsitletav taganemisavaldusena. Nimelt sedastab kiri asjaolu, et lepingut ei ole üldse sõlmitud. Vastavat e-kirja ei ole võimalik tõlgendada taganemisavaldusena ja sealt ei ole võimalik välja lugeda kostja tahet lepingust taganeda. Muu hulgas ei ole selles välja toodud mitte ühtegi põhjendust ega olulist lepingu rikkumise fakti, mis annaksid aluse taganeda. Antud kiri on käsitletav pelgalt kostja ebaõige arvamusena selle kohta, et lepingut ei ole sõlmitud.
33.Kui kohus leiab, et eeltoodud e-kiri on taganemisavaldus, siis puudub taganemiseks alus. Hageja arvates ei ole XXX kostjaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust (oluliselt) rikkunud ja seetõttu ei ole alust lepingust taganemiseks. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milline oli XXX poolne kohustuse oluline rikkumine. Kostja on selgitanud vaid seda, et bilanss kajastas valeteavet. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hindamiseks esitatud bilanss oleks võltsitud, edastanud valeandmeid ettevõtte majandusliku seisu kohta, kajastanud ettevõtte rahanduslikku seisu kallutatult või muud sellist.
34.Kostja tegi XXX kohta taustauuringu ja bilansi analüüsi. Bilanss esitati kostjale hindamiseks 22.06.2013; 22.06.2012 selgitas kostja esindaja, et bilansi hindamine tehakse hiljemalt 25.06.2012.a. 25.06.2012.a on kostja esindaja hagejat teavitanud, et kostja poolt väljastatav poliis hakkab kehtima, kui XXX paneb allkirjad kostja poolt esitatud dokumentidele ja maksab 950 eurot. Samuti olid hindamise hetkel XXX kohta käivad majandusaasta aruanded kostjale kättesaadavad ning kostjal pidi olema ligipääs muudele avalikele registritele. Valeteavet kostjale ei esitatud.
35.Kostja oleks soovi korral saanud esitada nõude hilisema bilansi esitamiseks. Põhimõtteliselt on vale käsitada pankrotti pankrotiseaduse tähenduses ja reisiettevõtja maksejõuetust turismiseaduse tagatise kasutamise regulatsiooni tähenduses samaväärsetena. Reisiettevõtja maksejõuetus tagatise kasutamise tähenduses tähendab reisiettevõtja suutmatust täita reisijate ees võetud pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi. Reisiettevõtja maksejõuetus ei tähenda vältimatult seesuguse reisiettevõtja pankrotti. Reisiettevõtja suhtes panktorimenetlust alustatud ei ole. Selleks pole vajadust ning on endiselt äriregistri andmetel registris registreeritud.
36.Ebaõige on kostja väide, nagu ei saaks kolme kuuga reisiettevõtja maksejõuetusse sattuda. Hagejal on praktikast küllalt näiteid, kuidas reisiettevõtja sattub ootamatult olukorda, kus tekivad likviidsusprobleemid ja reisijate ees võetud pakettreisilepingust tulenevate kohustuste koheseks täitmiseks on vajalik ja ainuvõimalik tagatise kasutamine. Seesugused juhtumid on olnud nt nn Islandi tuhapilve aegse lennuseisaku ajal, Jaapani tsunami ajal; aga ka igapäevaselt olukorras, kus väikese majanduskäibega reisikorraldaja reisibuss satub reisijatega avariisse ning on tarvis viivitamatult tegutseda.
37.Kostja on lepingust taganemist selgitanud muuhulgas sellega, et ta maksis kindlustusmakse
samal päeval tagasi. Seesugused selgitused ei vasta tõele: XXX teostas makse ajavahemikul 25.06.2012 – 28.06.2012 ning tagasimakse teostamine ei ole seega kindlasti tehtud samal päeval. Tagasimakse teostati samal päeval, mil hageja teavitas kostjat reisiettevõtja maksejõuetusest. Samal päeval saatis kostja e-kirja selle kohta, et poliis ei ole jõustunud.
38.Isegi kui vastaks tõele väide, et omavahelises vaidluses XXX -ga on õigus kostjal, ei mõjuta see kostja kohustust täita garantiikindlustusest tulenev kohustus hageja ees. Nimelt võib kostjal olla pärast lepingu täitmist tagasinõudeõigus tagatise võtja vastu. Sellise tagasinõudeõiguse realiseerimine ei puutu hagejasse.
39.Samas menetlusdokumendis esitas hageja taotluse muuta hagi eset ja palus kohustada kostjat poliisi n XXX alusel tegema väljamaksed tarbijate arveldusarvetele kogusummas 20 000 eurot vastavalt hageja esitatud nimekirjale.
41.16.12.2013.a esitas hageja lõplikud seisukohad. Hageja on käesoleva kohtuasja raames üritanud kostja poolt kindlustuslepingu väljastamise protsessis hagejale kättesaadavaks tehtud tõenditega ümber lükata kostja poolt tagatise kasutamise protsessis ja kohtuasja raames esitatud otsitud põhjuseid. Hageja ei oska kommenteerida, millist numbrit kandva poliisi viite oleks kindlustusvõtja maksekorralduse selgitusse lisama, kuid ei ole kahtlust, et kindlustusvõtja poolt tasutud summa (950.-) vastab kostja poolt nõutule.
42.Kohtuasja raames on ilmsiks tulnud segadused kostja asjaajamises, kuid see ei anna alust arvata, et tagatislepingut ei sõlmitud. Hageja ei ole väitnud või soovinud luua muljet, et hageja koostatud juhend asendaks seadust või et ainult seesugusele juhendile saaks üles ehitada kohtuasja kohustuse täitmisele sundimiseks. Hageja on turuosalistele koostatud juhendis selgitanud, millistel tingimustel on tagatislepingut selle kasutajal (antud juhul hagejal) võimalik kasutada.
KOSTJA VASTUVÄITED
43.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja ei tunnista kindlustuslepingu olemasolu. Hagile lisatud dokumentidest ei saa järeldada, et oleks piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja tugineb 22. juuni 2012 elektronkirjale. Kostja ei eita, et XXX -ga toimusid läbirääkimised kindlustuslepingu sõlmimiseks. Kirjas on kõne all lisatagatis suurusega 30 000 eurot ning kirja saatja viitab, et see on päris suur summa ja riskide kaalumiseks on vaja uurida firma tausta ja bilanssi. Samuti viitab saatja vajadusele saada Riia kontorist ametlik vastus enne, kui saab hagejale edastada informatsiooni vastuse kohta. Hageja poolt viidatud sama kuupäeva elektronkiri viitab vaid sellele, et XXX on esitanud bilansi.
44.25.06.2012.a e-kirjas viitab saatja, et poliis hakkab kehtima, kui XXX paneb allkirjad kõikidele esitatud dokumentidele ja maksab 950 eurot. Kuigi hageja on tõendanud 950 euro tasumist, ei ole kinnitust selle kohta, et XXX on allkirjastanud kõik vajalikud dokumendid. Kui lepingu jõustumiseks on vaja täita eeltingimused, ei ole võimalik kohe samas kirjas kinnitada lepingu kehtivust, kui need tingimused on täitmata. Hageja ise peab lepingut sõlmituks alles alates 26.06.2012.a, mitte 25.06.2012.a. Poliisi ei ole pooled allkirjastanud.
45.Hageja mainitud kinnitus ei ole tõend lepingu sõlmimise kohta. Sellest on aru saanud kirja saatja, sest järgnevalt saadab ta hagejale maksekorralduse koopia, kusjuures saatja on veel lubanud, et saabuvad originaalid. Dokument, millele viitab hageja, ei ole kindlustuspoliis. Nagu näha, puuduvad sellelt poolte allkirjad, kuigi poliisi vorm eeldab mõlema poole esindaja allkirju. Tegemist oli eelpoliisidega, mis alles läksid allkirjastamisele.
46.Hageja ei viita ühelegi muule asjaolule, milles võiks XXX tahe väljenduda nii, et saaks öelda, et nõustumus oleks kostja väidetava avaldusega vastastikune ja samasisuline. Vaid
maksmisega, ilma XXX nõustumiseta, ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Kostja viited tema sisemistele protseduuridele võivad tunduda Eesti õiguse seisukohast otsitutena, kuid vastused on antud tõenäoliselt lähtuvalt Lätis kehtivast õigusest või tavadest.
47.Seoses mainitud sündmustega selgus, et XXX soovis kindlustuslepingut sõlmida halvas usus. XXX esindaja teadis, et kindlustusjuhtumi saabumine on vältimatu. Samal ajal kui kostja hindas riske ja kontrollis XXX tausta, maksis viimane juba poliisi eest. XXX soovis hädasti poliisi saada, sest oli teadlik oma halvast majanduslikust olukorrast.
48.11.09.2013.a seisukohtades kostja leidis, et isegi kui kindlustusleping oli poolte vahel sõlmitud, on kostja kindlustuslepingust VÕS § 441 lg 1 alusel taganenud. Kostja taganemine toimus 28.06.2012.a, mil kirjutas hagejale ja XXX -le, et leping ei ole sõlmitud, sest XXX esitas valeinfot oma majandusliku seisukorra kohta. Viidatud kiri oli saadetud 28.06.2012.a kell 12.30. XXX teavitas hagejat oma maksejõuetusest 28.06.2012.a kell 15.00. Lepingust taganemist kinnitab asjaolu, et kostja maksis kindlustusmakse samal päeval ehk 28.06.2013.a, tagasi.
49.Selgesõnaline taganemisavaldus ei ole siinjuures nõutav. Oluline on, mida kostja tahteavaldust tehes tegelikult silmas pidas, sest lepingu tõlgendamisel ei saa aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või sooviga varjata oma tegelikku tahet (VÕS § 29 lg 2). Kostja soovis oma 28.06.2012.a kirjas lugeda ennast lepinguga mitteseotuks (taganeda olukorrast), kuna XXX esitas valeandmeid oma majandusliku seiskorra kohta. Seda tuleb tõlgendada taganemisavaldusena isegi siis, kui kostja ekslikult pidas lepingut mittesõlmituks.
50.Valeandmete esitamine on tõendatud XXX bilansiga ja asjaoluga, et XXX pankrotistus. See on tõendatud kirjaga hagejale, milles ta tunnistab võimetust oma kohustusi täita. XXX bilansi kohaselt oleks ta saanud 31.03.2012 seisuga oma võetava tagatiskohustuse täita juba pelgalt käibevahendite arvelt. Kuna bilanss oli esitatud juunis 2012.a, võib pidada neid tõeseks esitamise seisuga. Kui XXX kohustused olid suurenenud võrreldes 31.03.2012.a seisuga, jättis XXX nendest kostjat teavitamata. Kuna XXX teavitas hagejat võimetusest oma kohustusi täita ja pankrotistus, on kohustuste suurenemine tõendatud.
51.Kohtu 02.10.2013.a istungil leidis kostja, et kahju ei saa tõendada hageja esitatud kinnituse alusel, vaid väljamakse tegemise alus peab olema tõendatud. Hageja juhend ei saa piirata kostja õigust lepingust taganeda. Kostjale esitatud XXX bilanss seisuga 30.03.2012.a näitas, et ettevõtjal ei ole vaja täiendavat tagatisvajadust. Kolme järgmise kuuga ei oleks saanud ettevõtte majanduslik seis nii halvaks muutuda ja see tähendab, et bilanss ei vastanud tegelikule olukorrale.
52.25.11.2013.a seisukohtades leidis kostja, et puudusid lepingu poolte samasisulised ja vastastikused tahteavaldused lepingu sõlmimiseks. Isegi kui pidada hageja väidet õigeks, et ofert tehti 25.06.2012 XXX kirjaga, ei ole XXX esindaja kunagi seda poliisi allkirjastanud ega selle poliisi järgi tasunud. Hilisemalt on hageja kohtule esitanud poliisi, millel on tõepoolest XXX seadusliku esindaja Svetlana Vassiljeva allkiri, kuid poliis on olulisel määral erinev kui poliis nr XXX , mida hageja käsitleb oferdina. Eelkõige on erinev poliisi number. Kui hageja tugineb poliisile nr XXX , siis allkirja kannab poliis nr XXX . Kui poliisis kirjeldatud tingimusi võrrelda, siis XXX esindaja poolt allkirjastatud poliisi tingimused on teised. Nimelt, kui hageja poolt viidatava poliisi XXX eritingimuste p 5 kohaselt ei saa minimaalne igakuine kindlustuspreemia olla väiksem, kui 1 000 eurot, siis poliisis nr XXX on märgitud selleks summaks 500 eurot. Seega, kui hageja käsitleb 25.06.2012 XXX kirja ja sellele lisatud allkirjastamata poliisi numbriga XXX oferdina, siis ei saa kuidagi aktseptina käsitleda allkirja teisel poliisil numbriga XXX ja tingimusel, mis poole võrra vähendab kostja saadaolevat minimaalsete maksete summat. Seega ei ole tegemist kindlustusvõtja aktseptiga vaid tema vastuoferdiga VÕS § 21 lg 1 järgi. Kuna allkirjastatud poliis vähendas kostjal saadaolevat poole võrra, ei saa seda käsitleda
vastusena, mis sisaldab pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi VÕS § 21 lg 2 mõttes. Hageja on poliisi numbrite erinevuses tulenevale viidanud ka oma 3. juuli ja 12. juuli kirjades.
53.Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist ei ole vastuoferdiga, on ülaltoodud poliiside erinevus tõendiks selle kohta, et pooled pidasid läbirääkimisi kindlustuslepingu sõlmimiseks, kuid ei olnud jõudnud veel kokkuleppeni. Seega, kui hageja leiab, et leping sõlmiti, kuna 25.06.2012 XXX kirjas olevad tingimused on täidetud, siis ei saa seda öelda poliisi nr XXX suhtes, sest 25.06.2012 XXX kirjas tehtud väidetav tahteavaldus käis sellele lisatud poliisi nr XXX kohta. Samuti hageja tugineb vaid sellele, mis on avaldatud kirjavahetuses hageja endaga, kuid tahte väljendamiseks peab tahe olema suunatud teisele poolele. XXX -le tehtud ja oferdina käsitletavaid tahteavaldusi hagi materjalide hulgas ei ole.
54.Lepingu sõlmimiseks ei saa pidada maksmist hagejale saadetud poliisi nr XXX järgi, sest XXX maksekorralduses sisaldub selgitus, mida võib pidada viiteks poliisile nr XXX , mitte poliisile nr XXX , millele tugineb hageja.
55.Seega ei ole asjas tuvastatav, et kostja ja XXX tahteavaldused oleksid olnud samasisulised, sest XXX tahteavaldus sisaldas olulist muudatust. Kui hageja võib käsitleda oferdina 25.06.2012 XXX kirja poliisi nr XXX suhtes, siis poliisi nir XXX suhtes seda kirja oferdina käsitleda ei saa. Ülaltoodut kinnitab XXX seadusliku esindaja allkirjaga tagatisleping. Lepingu punkt (i) viitab poliisile nr XXX . Kostja ei jäta oma poliise allkirjastamata. Kostja kõik poliisid, mis on Eesti reisiettevõtjatele väljastatud, on korrektselt allkirjastatud.
56.Juhul, kui kohus loeb lepingu sõlmituks, tuleb seda õiguslikult kvalifitseerida kindlustuslepinguks, mitte garantiiks. See tuleneb TurS § 15 lg 2. Kostja rõhutab sätte lõpuosa, mis seob tagatise juhtumiga, kui reisiettevõtja ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi. Seega on tagatise realiseerimiseks eelkõige vajalik: a) reisiettevõtja suutmatus täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi, kuid lisaks peab esinema b) TurS § 15 lg 1 vastavas punktis kirjeldatud reisija nõue reisiettevõtja vastu. Tegemist peab olema reisija nõudega kas: 1) naasmiseks reisi lähtepunkti, 2) majutamiseks kuni reisi lähtepunkti naasmiseni; 3) reisitasu tagastamiseks tarbijale pakettreisi ärajäämise korral või hüvitise tasumiseks pakettreisi ärajäänud osa eest; 4) tarbijale tasu tagastamiseks lunastamata pakettreiside kinkekaartide eest. Kostja mõistab, et kindlustusleping on üks võimalik tagatise vorm, kuid kostja suhtes, kes on kindlustusselts, tuleb kohaldada TurS §15 lg 2. Kostja juhib tähelepanu, et eeltingimusena on vajalik juhtumi, kahju ja põhjusliku seose esinemine.
57.Kui kohus leiab, et leping on sõlmitud, siis ei kuulu kohaldamisele VÕS § 155 garantii sätted, eelkõige selle lg 2, mis sätestab garantii mitteaktsessoorsuse (garantiist tulenev kohustus ei sõltu tagatavast võlgniku kohustusest). Sellisel juhul piisaks nõude esitamisest. TurS § 15 tulenevalt on tagatise kohustuse täitmiseks vaja näidata reisiettevõtja suutmatust täita oma kohustusi ning seda, kas ja millised nõuded on reisijatel reisiettevõtja suutmatuse tulemusena (kahju, kahju koosseis, põhjuslik seos kahju ja tagajärje vahel).
58.Hageja ei ole tõendanud tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid. Reisiettevõtja suutmatust oma kohustusi täita tõendab hageja võlgniku paljasõnalise avaldusega, milles pole viidet, milliseid konkreetseid kohustusi reisiettevõtja ei suuda täita ega sellele, milles või kuidas väljendub reisiettevõtja suutmatus neid kohustusi täita. Terminil maksejõuetus on PankrS § 1 lg 2 järgi kindel tähendus ja see on püsiv suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kui reisiettevõtja suutmatus oma kohustusi täita ja maksejõuetus ei ole samatähenduslikud, ei võta kostja omaks XXX suutmatust oma kohustusi täita. XXX avaldus hagejale suutmatuse kohta oma kohustusi täita on paljasõnaline.
59.Täitmata reisiettevõtja kohustusi ja kahju suurust tõendab hageja vaid enda poolt koostatud nimekirjaga, milles on isikute nimed ja summad. Kostja tuletab meelde, et TsMS § 236 lg 1 järgi on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks
menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Hageja poolt esitatud nimekiri on käsitletav sättes kirjeldatud väitena, mida tuleks hinnata tõendi alusel. Väide ise ei ole tõend.
60.Hageja väidet ei muuda tõendiks see, kui tõend on ametlikult tema esindaja poolt allkirjastatud. Menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi. Kostja ei nõustu hageja väitega, et hageja hinnangul on nõuete st. kahju tekkimine ja suurus piisavalt tõendatud tarbija nimekirjaga või et hageja sisene haldusmenetlus TurS § 15 lg 10 p 2 ja 3 alusel vabastab hageja tõendamise kohustusest tsiviilkohtumenetluses (vt hageja 28.10 menetlusdokument p 25 ja 26). Hageja seisukoht, et kuna tarbijate avaldused on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel ainult asutusesiseseks kasutamiseks, välistab see kostja õiguse osaleda tõendite uurimisel, ei ole põhjendatud. Kui tõendeid ei ole esitatud, on see hageja enda asi ja kohus ei saa otsust rajada tõenditele, mida ei ole asjas esitatud. Kui hagejal, see tähendab Eesti Vabariigil oleks lubatud tugineda väite vormis esitatud andmetele, mille kohta ta ise ütleb, et need on tõesed, siis oleks see TsMS § 7 sätestatud poolte võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumine.
61.Niisamuti ei saa kohtuotsust rajada hageja poolt esitatud XXX Peadirektori 26.04.2012 käskkirjaga nr 1-1-/12-019 kinnitatud juhendile turismiseaduses sätestatud reisiettevõtja tagatise osas tagatislepingu tingimuste väljatöötamiseks. Juhendile tuginedes ei saa ilma seaduses sätestatud volituseta sekkuda lepingupoolte privaatautonoomiasse ja reguleerida küsimust, millal pooled saavad või ei saa tagatislepingut üles öelda. Kostja mõistab, et praktikas on hagejal vajalik nimetatud soovituslikule juhendile tugineda, kui reisiettevõtjad kooskõlastavad tagatise lepingu projekte enne lepingu sõlmimist. Juba sõlmitud lepingute osas aga viidatud juhendil tagasiulatuva mõju ei ole. Veelgi enam, arvestades, et kostja viitas oma alternatiivses positsioonis isegi mitte lepingule, vaid seadusele (VÕS § 441 lg 1), siis näib hageja viitavat, et antud peadirektori juhend peaks omama teatud mõju kostja õigusele tugineda seadusele. See on vastuolus PS § 3 lg 1 sätestatud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. XXX peadirektori käskkirjaga kinnitatud soovitusliku juhendiga arvestamine antud asjas tähendaks möönda seda, et seadusest tulenevat saaks mainitud käskkirjaga muuta.
62.Kostja leiab, et VÕS § 439 lg 1 ei ole antud asjas kohaldamisele kuuluv säte. Sätte kohaldamiseks on vaja eeltingimusi, mida antud asjas ei esine. Puudub kindlustusvõtja kindlustuskaitse avaldus perioodi kohta, mille kestel ta loeb ennast kindlustusega kaitstuks ilma, et oleks lepingut sõlmitud või poliisi väljastatud. Kohese kindlustuskaitse kehtima hakkamine ei ole võimalik vaikimisi. Puudub kindlustusandja seisukoht kindlustusvõtja avaldusele taotluse rahuldamiseks või sellest keeldumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
63.Arvestades hageja ja kostja seisukohti ning hinnates kõiki kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
64.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) XXX OÜ pöördus kostja poole sooviga sõlmida TurS § 15 nõuetele vastav tagatisleping summale 30 000 eurot; 2) kostja ja XXX OÜ pidasid läbirääkimisi lepingu sõlmimise üle summas 20 000 eurot; 3) kostja nõudis XXX OÜ-lt viimase majandusliku seisundi hindamiseks bilanssi; 4) kostja väljastas XXX OÜ-le eelpoliisi ning teatas, et leping summale 20 000 eurot on sõlmitud siis, kui XXX OÜ tasub 950 eurot ja allkirjastab saadetud dokumendid; 5) XXX OÜ tasus kostjale 950 eurot; 6) 28.06.2012.a teatas XXX OÜ hagejale, et ta ei suuda alates 28.06.2012.a kell 15:00 täita
tarbijate ees võetud pakettreisilepingutest tulenevaid kohustusi; 7) hageja allkirjastas TurS § 15 lg 9 alusel otsuse selle kohta, et tegemist on olukorraga, kus tarbijate pakettreisilepingutest tulenevad nõuded tuleb rahuldada tagatisraha arvelt; 8) XXX OÜ-l oli sõlmitud tagatisleping ka XXX AS-ga summale 14 000 eurot; 9) XXX AS rahuldas hageja kogutud tarbijate nõuded summas 14 000 eurot; 10) kostja keeldus hageja pöördumise peale tarbijate nõuete rahuldamisest; 11) vaidlus hageja ja kostja vahel kuulub lahendamisele Eesti Vabariigi kohtus Eestis kehtiva õiguse alusel.
65.Pooled vaidlevad selle üle, kas XXX OÜ ja kostja olid sõlminud kindlustuslepingu 20 000 euro suuruse tagatise kohta ning kas see leping oli kehtiv reisiettevõtte maksejõuetuse tekkimise ajal. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja oli lepingust taganenud. Pooled vaidlevad ühtlasi selle üle, kas vaidlusalune leping oli kindlustusleping või garantiileping ning kas tarbijate nõuded summas 20 000 eurot on tõendatud.
66.Hageja leidis, et kostja esindaja andis oma e-kirjades kinnituse selle kohta, et leping kostja ning XXX OÜ vahel on kehtiv, kui viimane allkirjastab saadetud dokumendid ja tasub 950 eurot. Reisiettevõtja täitis mõlemad kohustused. Tegemist oli kostja pakkumisega lepingu sõlmimiseks, millega XXX OÜ oma tegevusega nõustus. Tegemist oli TurS § 15 tuleneva tagatise andmise kohustusega, mis on oma olemuselt kohustuslik garantiikindlustus, milline võib olla antud nii kindlustuse kui garantii vormis. Kostja viidatud 28.06.2012.a e-kiri ei ole taganemisavaldus.
67.Hageja on seaduse järgi pädev isik tarbijate nõuete kogumiseks ja menetlemiseks haldusmenetluse korras. Hageja on esitanud ametliku nimekirja tarbijatest. XXX OÜ ei sõlminud lepingut halvas usus ja selleks puudus tal põhjus. Reisiettevõte esitas kostjale andmed oma majandusliku seisundi kohta ning kostja hindas neid andmeid. Kindlustusandjate allkirjade puudumine poliisidel on tavaline praktika. Üksnes ühe lepingupoole allkirja puudumine lepingult ei saa muuta fakti, et leping on poolte vahel sõlmitud.
68.Kostja ei tunnistanud kindlustuslepingu olemasolu tema ja XXX OÜ vahel. Kuigi reisiettevõte tasus 950 eurot, ei allkirjastanud ta saadetud dokumente. Kostja allkiri puudus lepingutelt samuti. Kohtule esitatud dokumendid olid alles eelpoliisid. Lisaks soovis reisiettevõte lepingut sõlmida halvas usus, sest ta oli teadlik oma maksejõuetusest. Isegi juhul, kui leping oleks sõlmitud, on kostja sellest 28.06.2012.a e-kirjaga taganenud. Antud e-kirja puhul omab tähendust kostja tegelik tahe. Kostja maksis 950 eurot tagasi. Valeandmete esitamine XXX OÜ poolt on tõendatud tema bilansiga ja asjaoluga, et ta muutus maksejõuetuks.
69.Tarbijatele tekkinud kahju ja reisiettevõtte maksejõuetus ei saa olla tõendatud ainult hageja kinnitusega, vaid väljamakse tegemise alus peab olema tõendatud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et XXX OÜ esindaja allkirjastas mitte poliisi nr XXX , vaid nr 0701076, milles oli minimaalne kindlustuspreemia 500 eurot. Tegemist oli reisiettevõtte vastuettepanekuga. Kui leping ka on sõlmitud, ei ole tegemist garantiiga.
70.Kohus leiab, et vaidluse lahendamiseks peab kohus esmalt tuvastama, kas kostja ja XXX OÜ sõlmisid omavahel lepingu. Juhul, kui leping oli sõlmitud, tuleb kohtul tuvastada, millise lepingu pooled täpselt sõlmisid ning kas kostja on sellest lepingust taganenud.
71.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et antud juhul ei saanud leping poolte vahel olla sõlmitud. Kohus juhtis kostja tähelepanu 02.10.2013.a eelistungil (toimiku lk 129) sellele, et lepingu sõlmimiseks esitatud eeltingimused olid XXX OÜ poolt täidetud.
72.VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et
lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 9 lõikele 2 on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
73.Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et reisiettevõtja XXX OÜ saatis 21.06.2012.a kirja XXX kui kostja esindajale (toimiku lk 19) ja palus vormistada täiendava tagatise lepingu summale 30 000 eurot. XXX saatis 22.06.2012.a e-kirja (toimiku lk 19), milles ta teavitas hagejat reisiettevõtja soovist ning avaldas, et kuna 30 000 eurot on päris suur summa, on riskide kaalumiseks vaja uurida firma tausta ja bilanssi. XXX lubas hagejat teavitada, kui saab kostja kontorist ametliku vastuse.
74.25.06.2012.a saatis XXX hagejale e-kirja (toimiku lk 22), milles teatas, et talle on saadetud eelpoliisid, mis lähevad allkirjastamiseks. XXX kinnitas, et poliis hakkab kehtima, kui XXX OÜ paneb allkirja kõikidele saadetud dokumentidele ja maksab 950 eurot, mille kohta saadetakse ettevõtjale kohe arve. XXX kinnitas: "Ehk siis sellega see tähendab, et tänasest XXX OÜ sai lisatagatise summas 20 000 eurot".
75.Hageja esitatud poliisist nr XXX ja selle lisast nr 1 (toimiku lk 23-24, tõlge eesti keelde, lk 54-55) nähtub, et dokumendid ei olnud allkirjastatud. Poliisil tehtud märke kohaselt oli kindlustuse kehtivuseks periood alates 25.06.2012.a kuni 24.06.2013.a. Kindlustusvõtjaks oli XXX OÜ ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustussumma oli 20 000 eurot ja kindlustusmakse 950 eurot. Poliisi osaks oli lisa 1.
76.Lisas 1 oli märgitud, et XXX OÜ on taotlenud tagatist garantiivormis, millega kostja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu, kui reisiettevõtja ei suuda täita lepingust tulenevaid kohustusi, katmaks reisijate naasmist lähtepunkti, reisijatele pakutud majutusteenust, ettemaksu tagastamist ning tasu tagastamist lunastamata kinkekaartide eest. Lisa sisaldas viiteid Eesti TurS §-dele 8 ja
77.XXX saatis hagejale 25.06.2012.a teate (toimiku lk 25), et poliis on kenasti makstud. Teatele oli lisatud maksekorraldus (toimiku lk 26) OÜ XXX poolt 950 euro maksmiseks kostjale arve nr 7172-XXX alusel.
78.XXX e-kirjast 26.06.2012.a (toimiku lk 92) nähtub, et reisiettevõtja saatis hagejale ja XXX allkirjastatud poliisi. E-kirjale olid lisatud allkirjastatud garantii, poliis ja selle lisa 1 (toimiku lk 93-95). Kui võrrelda poliisi ja selle lisa esialgselt hageja poolt esitatud poliisi ja selle lisaga (toimiku lk 23-24), võib nähta, et dokumentide sisu on üldjoontes identne. Seerianumber (JL17ID) on mõlemal dokumendil identne. XXX OÜ poolt alla kirjutatud poliis aga kannab numbrit XXX (erinevalt esialgsest poliisist, mille number oli XXX ). Alla kirjutatud poliisi number ühtib XXX viidatud arve numbriga. Mõlematel poliisidel ja lisadel puuduvad kostja esindaja allkirjad.
79.Allkirjastamata poliisi nr XXX ja allkirjastatud poliisi XXX ainus sisuline erinevus seisneb selles, et poliisi nr XXX punktis 5 märgitu kohaselt ei võinud kindlustusmakse olla väiksem kui 1000 eurot; poliisi nr XXX punkti 5 järgi võis minimaalne kindlustusmakse olla 500 eurot. Poliisi punkti 5 sõnastus on muus osas kattuv. Kohtu hinnangul ei ole aga siinkohal tegemist sisulise muudatusega, sest mõlemal poliisil on selgesõnaliselt märgitud kindlustusmakse suuruseks 950 eurot.
80.Kostja väiteid selle kohta, et poliisi nr XXX tuleks lugeda XXX OÜ vastuettepanekuks selles reisiettevõtte poolt tehtud muudatuste tõttu, ei loe kohus usutavateks. Kostja ei ole tõendanud, et XXX OÜ tegi muudatused poliisil nr XXX . Sisulisi muudatusi poliis ei sisaldanud. Kuivõrd XXX e-kirjade järgi saadeti esmalt eelpoliis, oli poliisi nr XXX näol kohtu hinnangul tegemist esialgse kostja ettepanekuga. Lõplikult allkirjastas reisiettevõte poliisi nr XXX , mille kohaselt algas kindlustuskaitse 25. juunist 2012.a. Samal päeval oli XXX OÜ tasunud kindlustusmakse 950 eurot ning vaidlus puudub selle üle, et antud makse jõudis kostjani. Millal täpselt saatis kostja reisiettevõttele allkirjastamiseks poliisi nr XXX , kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kuid see ei oma ka sisulist tähendust. Kohus ei loe usutavaks võimalust, et reisiettevõte asus ise muutma talle saadetud poliisi blanketti, sisestas ise sinna uue numbri ja muutis tingimusi. Kuivõrd algselt saadeti kindlustusvõtjale esialgne poliis, saadeti pärast makse tegemist ilmselt lõplik poliis, mille kindlustusvõtja esindaja allkirjastatult kostjale tagasi saatis.
81.Kostja esindaja e-kirjades on selgelt välja toodud, et lepingu sõlmituks lugemiseks pidi reisiettevõtja tegema kaks toimingut - tasuma 950 eurot ning allkirjastama talle saadetud dokumendid. Hageja on tõendanud reisiettevõtja poolt kahe viidatud toimingu tegemist, millest tulenevalt tuleb leping XXX OÜ ja kostja vahel lugeda sõlmituks. Kohtu hinnangul tõendab lepingu sõlmimist poolte vahel poliis nr XXX . Kostja allkirja puudumine lepingul ei tähenda seda, et leping ei olnud sõlmitud. Kostja ei seadnud lepingu sõlmimisel eeltingimuseks enda poolt poliisi allkirjastamise. VÕS § 434 lg 1 sätestab, et kindlustusandja peab kindlustusvõtjale väljastama enda poolt allkirjastatud dokumendi kindlustuslepingu sõlmimise kohta (poliis). Seega oleks kostjal olnud kohustus väljastada kindlustusvõtjale juba enda poolt allkirjastatud poliis. Allkirjastamise kohustuse rikkumine kostja poolt ei tähenda aga seda, et lepingut ei saaks lugeda sõlmituks, sest XXX OÜ täitis omalt poolt kostja pakkumises toodud tingimused.
82.Järgmiseks asub kohus hindama, kas kostja on XXX OÜ-ga sõlmitud lepingust taganenud. VÕS § 440 lg 1 järgi peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Vastavalt VÕS § 440 lõikele 2 ei pea kindlustusvõtja kindlustusandjale teatama asjaolust, mis on kindlustusandjale juba teada või mille suhtes kindlustusvõtja võib mõistlikult eeldada, et see on kindlustusandjale teada.
83.VÕS § 441 lg 1 sätestab, et kui kindlustusvõtja ei teatanud VÕS §-s 440 sätestatut rikkudes olulisest asjaolust, samuti kui kindlustusvõtja vältis tahtlikult olulise asjaolu teadasaamist või andis olulise asjaolu kohta ebaõiget teavet, võib kindlustusandja lepingust taganeda. Seega tuleneb seadusest, et kindlustusandja võib kindlustuslepingust taganeda vaid selge õigusliku aluse olemasolul ehk taganeda saab siis, kui kindlustusvõtja jättis avaldamata mõne sellise olulise asjaolu, millest teatamisel ei oleks kindlustusandja lepingut üldse sõlminud. Kostja väitis, et XXX OÜ varjas tema eest oma tegelikku majanduslikku seisundit.
84.Vaidlus puudus selle üle, et kostja nõudis kindlustusvõtjalt täiendavat bilanssi ja sai selle. 22.06.2012.a teatas XXX hagejale (toimiku lk 20), et saadab reisiettevõtja bilansi, mis esitati seisuga 31.03.2012.a (toimiku lk 20-21). Bilansi kohaselt oli XXX OÜ omakapitali suuruseks 58 978 eurot. Seisuga 31.03.2012.a oli teenitud kasumit summas 9 155 eurot. Kostjale esitatud bilansi järgi oli reisiettevõte maksejõuline.
85.Millistel põhjustel ei olnud XXX OÜ võimeline täitma pakettreisijate ees oma kohustusi alates 28.06.2012.a kell 15:00, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Samas nõustub kohus hageja seisukohtadega, milliste järgi võib turismiettevõtja võimetus täita kohustusi reisijate ees tekkida ootamatult ja väga lühikese ajaperioodi jooksul ning seda sõltumatult turismiettevõtja enda tegevuse majanduslikust edukusest (näiteks tulenevalt mõne lennuettevõtja töötajate streigist või
ootamatust looduskatastroofist vms). Seega ei saa ainuüksi 31.03.2012.a esitatud bilansist ja 28.06.2012.a tekkinud maksejõuetuse faktist järeldada, et reisiettevõtja esitas kostjale oma majandusliku seisundi tõttu ebaõigeid andmeid. Kostja ei ole antud asjas täiendavalt põhistanud ega tõendanud, milliseid andmeid täpsemalt kindlustusvõtja tema eest varjas ning millistest tõenditest lähtuvalt see asjaolu kostjale teada sai. Kindlustusjuhtumi toimumine paari päeva jooksul alates kindlustuslepingu sõlmimisest ei tähenda ega tõenda seda, et kindlustusvõtja oli kindlustusjuhtumi saabumisest teadlik või esitas kindlustusandjale teadlikult valeandmeid. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud õigusliku aluse olemasolu XXX OÜ-ga sõlmitud lepingust taganemiseks.
86.Kohus leiab, et sisuliselt ei nähtu sellise taganemisavalduse tegemine kostja poolt ühestki asjas kogutud tõendist. Kostja viidatud 28.06.2012.a e-kirja kohtu arvates selliseks taganemisavalduseks lugeda ei saa. 28.06.2012.a saatis kostja esindaja XXX hagejale ja XXX OÜ-le e-kirja (toimiku lk 27, tõlge eesti keelde lk 56), milles ta avaldas, et tulenevalt asjaolust, et poliis ei ole veel kostja poolt allkirjastatud, ei ole see sõlmitud ega jõustunud. Kostja leidis, et kuna XXX OÜ varjas informatsiooni oma finantsraskuste kohta, andis ta tahtlikult valeinformatsiooni, mistõttu kostja ei allkirjasta poliisi. Antud e-kirjast ei järeldu kostja tahet lepingust taganeda. Kostja on kirjas selgesõnaliselt leidnud, et ta ei loe lepingut sõlmituks seetõttu, et ta ei ole ise poliisi allkirjastanud.
87.Kostja saatis hagejale 03.07.2012.a täiendavalt kirja (toimiku lk 14-16, tõlge eesti keelde lk 52-53), milles ta leidis, et kostja ei ole kunagi väljastanud, registreerinud ega allkirjastanud kindlustuslepingut nr XXX . Kostja teatas, et ta ei ole antud lepingu alusel kogunud kindlustusmakset. Kostja samas tunnistas, et reisiettevõte pöördus tema poole sooviga leping sõlmida. 25.06.2012.a koostas kostja kindlustulepingu elektroonilise kavandi. Samas nõuti ettevõttelt täiendavat informatsiooni ja saadi teavet, et reisiettevõtte bilanss on halb ning ettevõte ei suuda täita oma kohustusi. Kostjal oli metoodika, mille järgi pidi iga poliis olema tagatud muu, kolmanda isiku tagatisega. Antud juhul reisiettevõte ei teatanud, millist tagatist ta pakub. Kostja leidis, et reisiettevõte tegi ilma kostja nõusolekuta täiendusi poliisile. Poliisi kavandi ettevalmistamine kostja süsteemis registreeritud ei olnud. Kostja tuvastas raamatupidamise auditiga, et 26.06.2012.a kanti ühele kostja arvele 950 eurot, mis tagastati 28.06.2012.a hommikul selgitusega, et tegu on ebaõige maksega. Kostja esitatud maksekorraldusest (toimiku lk 116) tuleneb, et 28.06.2012.a kandis kostja OÜ-le XXX tagasi 950 eurot selgitusega "inkorrect payment". Seega väitis kostja jätkuvalt, et ta ei ole lepingut reisiettevõttega sõlminud, viidates poliisile nr XXX .
88.16.07.2012.a saatis kostja hagejale teise vastuse (toimiku lk 29-31, tõlge eesti keelde lk 5758), milles teatas, et ta ei ole kunagi väljastanud, registreerinud ega allkirjastanud poliisi, samuti ei ole kogutud kindlustusmakset. Kostja väitis, et kindlustusvõtja soovil saadeti poliisi kavand ja kostja esindaja on e-kirjas selgelt märkinud, et tegu on kavandiga. Poliisid allkirjastatakse ainult kostja pädeva esindaja poolt. Kostja tempel poliisil ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja 24.07.2012.a kirjas (toimiku lk 32-34, tõlge eesti keelde lk 59-60) korrati varasemaid väiteid.
89.Kogumis ei nähtu kohtu hinnangul ühestki kostja kirjast tahet lepingust taganeda. Kostja on korduvalt rõhutanud, et ei loe lepingut XXX OÜ-ga sõlmituks eeskätt seetõttu, et lepingul puudusid kostja esindaja allkirjad. Kuivõrd kostja esindaja allkirjade olemasolu ei olnud kostja pakkumises lepingu jõustumise olulise eeltingimusena välja toodud, ei saanud kostja tagantjärele sellele tuginedes lugeda lepingut mittesõlmituks. Kostja esindaja XXX kinnitas oma e-kirjades selgelt, et leping loetakse sõlmituks niipea, kui reisiettevõte tasub kindlustusmaksed ja allkirjastab ise talle saadetud dokumendid. Kohus märgib, et kostja kirjades toodud väited täiendava tagatise puudumise kohta ei ole asjakohased.
90.XXX OÜ saatis kostjale koos allkirjastatud poliisi ja selle lisaga käenduse (toimiku lk 93,
tõlge eesti keelde, lk 106-107), mis oli antud poolte vahel 25.06.2012.a sõlmitud kindlustuslepingu nr XXX alusel. Svetlana Vassiljeva kinnitas käenduse andjana, et kindlustusvõtja ehk XXX OÜ täidab kindlustuskokkuleppes ette nähtud kohustusi. Käendaja kohustus tasuma kindlustusandjale viimase esimesel nõudmisel mistahes maksed, mida kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusandjale. Seega oli täiendav tagatis kostjale antud ning usutavaks ei saa pidada kostja väiteid, et sellise käenduse andmine ei olnud poolte vahel kokku lepitud. Kostja kirjades toodud väited selle kohta, et reisiettevõte varjas tema eest oma majanduslikku seisundit, ei ole sisuliselt põhistatud ja muid põhjendusi selle kohta, miks leping ei ole sõlmitud, ei ole kostja välja toonud. Tasutud kindlustusmakse tagastas kostja alles 28.06.2012.a ehk mitu päeva pärast kindlustuslepingu sõlmimist ja pärast seda, kui kostja oli saanud kätte hageja teate vajaduse kohta tagatis realiseerida. Lepingu puudumist asus kostja väitma siis, kui sai teada hageja nõudest ja vajadusest tagatis realiseerida.
91.Järgmiseks asub kohus hindama, kas hageja nõue kostja vastu on piisavalt tõendatud ning mis liiki leping kosja ja XXX OÜ vahel sõlmitud oli.
92.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et OÜ XXX juhatuse liige esitas hagejale 28.06.2012.a avalduse (toimiku lk 11), milles ta teatas, et ettevõte ei suuda 28.06.2012.a alates kella 15:00 täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi. Reisiettevõte palus kasutada tarbijate nõuete rahuldamiseks kindlustusettevõtete tagatisi. 28.06.2012.a tegi hageja otsuse (toimiku lk 12), milles ta kõiki tõendeid hinnates leidis, et tegu on TurS § 15 lõikes 9 toodud olukorraga. Hageja pöördus samal päeval XXX AS poole (toimiku lk 13) palvega teha väljamaksed garantiisumma 14 000 eurot arvelt. Sama pöördumise saatis hageja kostjale (toimiku lk 17-18, tõlge eesti keelde lk 50). Hageja esitas kohtule tarbijate nimekirja, mis on kinnitatud hageja peadirektori poolt (toimiku lk 149-150).
93.Hageja peadirektori 26.04.2012.a käskkirjaga kinnitatud juhendist turismiseaduses sätestatud reisiettevõtja tagatise osas tagatislepingu tingimuste väljatöötamiseks (toimiku lk 120-122), milline oli avaldatud hageja kodulehel (toimiku lk 123). Juhendiga kehtestati nõuded tagatislepingu tingimustele. Selle alapunktis 6 on reguleeritud, millistele nõuetele peab vastama reisiettevõtja garantiikindlustus kindlustusseltsis. Muuhulgas on juhendi antud alapunktis märgitud (toimiku lk 122), et kuivõrd TurS § 15 lg 9 järgi otsustab tagatise kasutamise Tarbijakaitseamet, ei ole kindlustusandjal õigust seada nõudmisi ja piiranguid tagatise kasutamise osas XXX . Juhendi punktis 9 on märgitud, et sellele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Juhendi vastuvõtmise aluseks oli XXX põhimääruse § 14 p 10, mille kohaselt on hagejal õigus oma pädevuse piiras anda soovituslikke juhendeid õigusaktidest tulenevate tarbijakaitsealaste nõuete järgimiseks.
94.TurS § 15 lg 1 järgi peab reisiettevõtja tõendama tagatise olemasolu piisavate rahaliste vahendite näol samas sättes loetletud toimingute tegemiseks. TurS § 15 lg 2 näeb ette, et tagatis võib olla ka Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna teises lepinguriigis asuva kindlustusseltsi või krediidiasutuse võetud kohustus tagada rahaliste vahendite olemasolu reisijate § 15 lõikes 1 loetletud nõuete täitmiseks reisiettevõtja vastu juhul, kui reisiettevõtja ei suuda täita pakettreisilepingust tulenevaid kohustusi.
95.TurS § 15 lg 9 näeb ette, et tagatise kasutamise otsustab Tarbijakaitseamet. Vastavalt TurS § 15 lõikele 10 Tarbijakaitseamet tagatise kasutamiseks määrab nõuete esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 14 kalendripäeva, kontrollib nende isikute olemasolu, kelle suhtes on vaja kasutada tagatist, ja kogub nende nõuded ning korraldab §15 lõikest 1 tulenevate nõuete täitmise ja määrab tagatisest väljamaksete tegemise tähtaja.
96.Hinnates TurS § 15 koos eelviidatud juhendiga, leiab kohus, et reisiettevõtjale väljastatud tagatis võib olla antud krediidiasutuse poolt garantiina ning võib olla antud ka kindlustusandja
poolt garantiikindlustusena. Kindlustusandja poolt garantiikindlustuse andmine ei ole aga kohtu hinnangul samastatav mõne muu kindlustuslepinguga, näiteks kahju- või vastutuskindlustuse lepinguga, kus kahju käsitlemine, sh nõude ja selle suuruse tuvastamine, kuulub kindlustusandja pädevusse. Turismiseaduse alusel teostab kõik toimingud seoses tarbijate nõuete käsitlemisega Tarbijakaitseamet vastavas haldusmenetluses ning garantii andnud krediidiettevõttel või kindlustusandjal puudub eraldiseisev pädevus sellesse menetlusse sekkumiseks.
97.Võlaõigusseadus ei sätesta selgeid nõudeid, millistele peavad vastama garantiikindlustuse lepingud. Seega kohalduvad nendele lepingutele kohtu hinnangul kindlustuslepingute sõlmimist puudutavad sätted niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus garantii põhiolemusega. Võlaõigusseaduse kohaselt rakenduvad kindlustuslepingutele lepinguvabaduse põhimõtted, millele aga VÕS § 427 lg 1 seab teatud piirangud. Nimelt annab VÕS § 427 lg 1 loetelu nendest sätetest, millistest kindlustusvõtja kahjuks kõrvalekaldumine ei ole lubatud. Viidatud piirangud ei kohaldu VÕS § 427 lg 2 p 5 järgi krediidi- ja garantiikindlustuslepingutele, kui kindlustatakse majandus- või kutsetegevusest tulenevaid kindlustusriske. Seega on garantiikindlustuse puhul lepinguvabadus veelgi laiem.
98.Kohus leiab, et kostja sõlmis XXX OÜ-ga garantiikindlustuse lepingu, mis pidi vastama TurS § 15 tulenevatele nõuetele ning VÕS §-le155. VÕS 155 lõike 1 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Garantii puhul näeb VÕS § 155 lg 2 ette, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 järgi võib garantii andja võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.
99.Kohus leiab, et TurS § 15 alusel garantiilepingu sõlmimisel ei saa kindlustusandja jätta oma kohustused täitmata tulenevalt sellest, et reisiettevõtja makseraskused ei ole tema hinnangul piisavalt tõendatud või et tarbijate nõuded ei ole piisavalt tõendatud. Reisiettevõtja maksejõuetuse tuvastamine ning tarbijate nõuete hindamine on kirjeldatud juhul XXX pädevuses ning kostjal kui garantii andnud kindlustusettevõttel ei ole õigust esitada XXX nõudele muid vastuväiteid peale garantiikindlustuse lepingust endast tulenevate vastuväidete (mida kostja on ka teinud).
100.Kohtu hinnangul nähtub XXX OÜ poolt allkirjastatud poliisist, selle lisast ja käenduslepingust (toimiku lk 93-95, tõlge eesti keelde lk 106-109), et kostja ise ei pidanud sõlmitud lepingut mitte tavaliseks kindlustuslepinguks, vaid garantiikindlustuslepinguks. Nimelt nägi poliisi punkt 4 kindlustusvõtjale kohustuse maksta kindlustusandjale makstud hüvitis tagasi 30 päeva jooksul. Selle kostja kohustuse tagamiseks sõlmiti täiendav käendusleping. Tavalise kahjukindlustuse või vastutuskindlustuse lepingu puhul ei ole võimalik ega seaduslik nõuda kindlustusvõtjalt makstud hüvitise täielikku tagasimaksmist kindlustusandjale. Selline tagasimakse kohustus on iseloomulik vaid garantiilepingute puhul.
101.Kuivõrd antud asjas kuulub kohaldumisele VÕS § 155 lg 2, ei ole asjakohased kostja väited sellele, et hageja nõue ja selle rahaline suurus ei ole piisavalt tõendatud. Kohus selgitas kostjale VÕS § 155 kohaldamise võimalikkust ja sellest tulenevaid tagajärgi kohtu 02.10.2013.a eelistungil (toimiku lk 129). Riigikohus on leidnud, et juhul, kui tagatisleping on käsitatav garantiina, ei saa võlgnik esitada garantiiga tagatavast kohustusest (laenulepingust) tulenevaid või sellega seotud vastuväiteid (RK TKo 3-2-1-89-08, p 13).
102.Kohus leiab, et kuna garantiikindlustusleping kostja ning XXX OÜ vahel oli sõlmitud, kostjal puudus õigus lepingust taganemiseks ning kostja ei ole esitanud lepingust taganemise avaldust, samuti kuna kostjal puudus õigus esitada sisulisi vastuväiteid XXX nõudele, kuulub
hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjat tuleb kohustada tegema sõlmitud poliisi alusel väljamakseid kogusummas 20 000 eurot vastavalt hageja esitatud tarbijate nimekirjale, nimekirjas märgitud kontodele ning nimekirjas märgitud summades.
103.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.