Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Moonika Tähtväli
Määruse tegemise aeg ja koht
20.12.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-56062
Menetlustoiming
Menetluskulude menetlus
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi XXX hagi XXXvastu võla saamiseks
Taotluse esitaja ja taotluse liik
Aktsiaseltsi XXX avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Olga X (e-post XXX)
rahaline
kindlaksmääramine,
kirjalik
Kostja XXX(IK XXX, elukoht XXX)
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva jõustumisest kuni täitmiseni. Vastuväited Kohus edastas menetluskulude avalduse koos lisadega kostjale, kuid kostja kohtule vastuväiteid ei esitanud. Määruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-09 (p 11) selgitanud, et TsMS § 174 lg 1 ei keela avalduse esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks enne lahendi, milles kulude jaotus on märgitud, jõustumist. See norm määrab kindlaks tähtpäeva, mis ajaks tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus hiljemalt esitada. Maakohus jättis 29.08.2013 otsusega menetluskulud 31,35% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud ulatuses hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 05.11.2013. Hageja esitas menetluskulude nimekirja kohtule 12.04.2013 ja täiendavalt 01.10.2013. Seega on hageja avaldus esitatud tähtaegselt. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses lõivu 45 eurot ja täiendavalt hagi esitamisel 15 eurot, kokku seega 60 eurot. Arvestades maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ja asjaolu, et riigilõiv on menetluskulu, tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõivust 18,81 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajaliku ulatuse hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Hagejale on osutatud kohtumenetluses õigusabi kokku 4 tundi ja 30 minutit. Õigusabi sisaldas asja materjali ja õiguslikku analüüsi, hagiavalduse koostamist ja kohtule edastamist, õigusnõustamist, tõendite kogumist ja kohtule täiendavate selgituste esitamist. Hinnates menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, järeldab maakohus, et hagejale osundatud õigusabi on olnud vajalik ja põhjendatud ning toiminguteks kulutatud aeg ei ole ülemäärane. Toimingud on vastavuses hageja esindaja poolt kohtule edastatud menetlusdokumentidega. Hagihind antud tsiviilasjas oli 350 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas, tsiviilasja hinna kuni 640 eurot puhul, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 320 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud moodustavad 265 eurot. Vastavalt maakohtu 29.08.2013 otsuses
toodud jaotusele tuleb kostjal hagejale hüvitada 31,35% menetluskuludest, seega õigusabikulude osas 83,10 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud summas 101,91 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna antud juhul tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud summas 101,91 eurot, siis tulenevalt TsMS § 178 lg 2 ei saa menetlusosalised käesoleva määruse peale edasi kaevata.
Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.