Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(6)

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Aktsiaselts XXX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX (kostja) vastu. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 06.03.2013 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 28.03.2013 esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 59,72 eurot, viivise 165,97 eurot ja kahjuhüvitise 124,31 eurot, kokku 350 eurot. Pooled sõlmisid 11.03.2009 tähtajatu liitumis- ja teenuste osutamise lepingu kostjale televisiooniteenuse (zuum-tv) kasutamise võimaldamiseks. Hageja andis kostjale üle digiboksi koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega, maksumusega 1795 Eesti krooni ja digi-tv kaardi, maksumusega 150 Eesti krooni, kokku maksumusega 1945 Eesti krooni ehk kehtivas vääringus 124,31 eurot. Vastavalt lepingu lisainfole, oli liitumiskampaania raames kostjal õigus kasutada teenust 2 kuud tasuta. Lepingu lahutamatuks osaks on hageja üldtingimused, hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, milledega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud. Kostja ei ole alates lepingu sõlmimisest tasunud ühtegi temale hageja poolt esitatud arvet ega reageerinud hageja teavitustele. Kuna kostja rikkus raha maksmise kohustust, piiras hageja kostjale televisiooniteenuse osutamist 2009. a juunis üldtingimuste p 7.1.4.1 alusel. 05.08.2009 esitas hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta ning tuginedes üldtingimuste p-dele 12.4 ja 12.5 esitas kostjale lõpparve maksmisele kuuluva televisiooniteenuse tasu, seadmete üüri ja nende väärtuse hüvitamise kohta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei ole kostja siiani võlgnevust tasunud. Lepingu lõppemisel tuli tagastada seadmed koos kõikide komplektiosadega. Lepingu p 4.3 järgi on hagejal õigus nõuda seadmete tagastamist, teatades sellest kostjale kirjalikult 7 kalendripäeva ette. Seadmete mittetagastamisel on hagejal õigus nõuda nende väärtuse hüvitamist hüvitamisnõude esitamise ajal kehtiva maksumuse järgi. Antud juhul on poolte vahel sõlmitud sideteenuse leping, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale televisiooniteenust ning kostja maksma hagejale selle eest kokkulepitud tasu. Poolte vahel on sõlmitud ka seadmete kasutamise leping, mis oma olemuselt on üürileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses. Kostja ei ole täitnud tasu maksmise ja üüritud asjade tagastamise kohustust. Kostjapoolset tasu maksmata ja üüritud asjade tagastamata jätmist tuleb käsitleda kohustuste rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Hageja nõuab kostjal tasu maksmist summas 59,72 eurot ja üüritud seadmete väärtuse hüvitamist summas 124,31 eurot. Hagejal on üldtingimuste p 10.1 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,2% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. 28.03.2013 seisuga on kostja viivisevõlgnevus 469,28 eurot, kuid hageja vähendab nõutavat viivist 165,97 euroni. Hageja nõue ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik saab arve esitada. Kuna lõpparvel nr A-13346600 oli tasumise tähtajaks märgitud 30.09.2009, siis algas nõude

2(6)

aegumistähtaeg 31.12.2009 ja nõue aegus 31.12.2012. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2012, millega aegumine peatus TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel. 04.06.2013 selgitas hageja kohtule, et põhivõlgnevus summas 59,72 eurot kujuneb järgmiselt: lõpparve summas 184,71 eurot – lõpparvel märgitud viivis 0,68 eurot – seadmete väärtus 124,31 eurot. Seadmete väärtus kokku on 124,31 eurot, millest 9,59 eurot on digi-tv kaart (arve nr NA-10306) ja 114,72 eurot digiboks (arve nr NA-10307) = 124,31 EUR. Lõpparve nr A-13346600 sisaldab kõiki võlgnetavaid summasid, sh seadmete väärtust. Seega rahaline põhinõue on 184,03 eurot, mis koosneb kahjuhüvitisest tagastamata seadmete eest summas 124,31 eurot ja lepingutest tulenevast põhivõlgnevusest summas 59,72 eurot. Põhinõudelt on arvutatud ka viivist. Ka hagiavalduse lisaks olevast saldost (arveldused kliendiga) nähtub, et seisuga 01.09.2009, mil esitati lõpparve nr A-13346600, oli kostja koguvõlgnevus ilma viiviseta 184,03 eurot. Kostja ei ole üheski tema poolt esitatud vastuses vaidlustanud põhinõuet ületavat viivist. Lepingu ülesütlemise teateid hageja ei säilita. Kostja ei ole ülesütlemise osas vastuväiteid esitanud. Kuna kostja ei ole seadmeid tagastanud, esitas hageja kostjale seadmete (digi-tv kaadi ja digiboksi) väärtuse hüvitamiseks arved nr NA-10306 ja NA-10307 ning 01.09.2009 lõpparve nr A-13346600, mis sisaldas kõiki maksmisele kuuluvaid summasid. Kostja vastuväited Kostja arvates on nõue aegunud. Hageja ei ole kohtueelselt soovinud asja lahendada ja on oodanud pea 3 aastat hagi esitamisega. Hageja nõue ei ole põhjendatud 100 euro ulatuses. Viivisenõue ei tohi ületada põhivõlgnevust, nimetatud põhimõte tuleneb seadusest ja kohtupraktikast. 27.05.2013 teatas kostja kohtule, et võtab hageja nõude 100 euro ulatuses omaks, kuid vaidlustab ülejäänud osas. 25.06.2013 teatas kostja, et pakub hagejale kompromissina 100 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et aktsiaseltsi XXX hagi XXX vastu võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejale välja 109,74 eurot, millest põhivõlg 54,87 eurot ja viivis 54,87 eurot. Aegumise vastuväide Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 11.03.2009 tähtajatu liitumis- ja teenuste osutamise lepingu (t.lk 27) kostjale televisiooniteenuse (zuum-tv) kasutamise võimaldamiseks, mille alusel andis hageja kostjale üle digiboksi, koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega ja digi-tv kaardi. Lepingu lahutamatuks osaks on hageja üldtingimused (t.lk 28-35), hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist on kostja allkirjaga kinnitanud. Liitumiskampaania raames oli kostjal õigus kasutada teenust 2 kuud tasuta. Kostja ei ole tasunud ühtegi temale hageja poolt esitatud arvet. Hageja piiras kostjale televisiooniteenuse osutamist 2009 juunis. 05.08.2009 esitas hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta ja 01.09.2009 lõpparve maksmisele kuuluva televisiooniteenuse tasu, seadmete üüri ja nende väärtuse hüvitamise kohta (nr A-13346600) maksetähtajaga 30.09.2009.

3(6)

Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada erinevaid lepinguid ning ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Nimetatud nõude korral tuleb aegumisele kohaldada TsÜS § 147 lg 1 ja lg 3 teist lauset (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08). TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 lause 2 kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitatud lõpparve nr A-13346600 koosneb kahjuhüvitisest tagastamata seadmete eest summas 124,31 eurot ja lepingutest tulenevast põhivõlgnevusest summas 59,72 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2009 (t.lk 44). Seega algas põhinõude aegumine 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31.12.2012 kell 24.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Vaidlus puudub selles, et hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 28.12.2012. Seega aegumine peatus kohtusse pöördumisel ja hageja põhinõue ei ole aegunud. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale tagastanud digiboksi koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega ja digi-tv kaarti. Kuna kostja nimetatud seadmeid ei tagastanud, tuli kostjal hüvitada hagejale seadmete väärtus liitumis- ja teenuste osutamise lepingu punkti 4.3 lause 2 kohaselt. Hageja esitas kostjale lõpparve nr A-13346600 maksmisele kuuluva televisiooniteenuse tasu, seadmete üüri ja nende väärtuse hüvitamise kohta, maksetähtajaga 30.09.2009 (t.lk 44). Arvest moodustas seadmete väärtus 124,31 eurot, millest 9,59 eurot digitv kaart (arve nr NA-10306, t.lk 42) ja 114,72 eurot digiboks (arve nr NA-10307, t.lk 43). Kohtu hinnangul ei ole seadmete väärtuse hüvitamise nõude näol tegemist korduva kohustusega, mistõttu algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Nõue seadmete väärtuse hüvitamiseks muutus sissenõutavaks 01.10.2009 (maksetähtaeg oli 30.09.2009). Aegumistähtaeg lõppes TsÜS 146 lg 1 arvestades 30.09.2012 kell 24.00. Hagi on kohtule esitatud 28.12.2012, mistõttu on nõue summas 124,31 eurot seadmete väärtuse hüvitamiseks aegunud. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel ning tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist oma kohustuse täitmisest keelduda. TsÜS § 144 järgi, koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Põhivõlgnevusest Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale esitanud osutatud televisiooniteenuse ja seadmete üüri eest järgmised arved: 01.04.2009 arve nr A-12537569 summas 27,48 eurot (t.lk 37), 01.05.2009 arve nr A-12701405 summas 2,49 eurot (t.lk 38), 01.06.2009 arve nr A-12799353

4(6)

summas 8,82 eurot (t.lk 39), 01.07.2009 arve nr A-13022572 summas 11,03 eurot (t.lk 40) ja 01.08.2009 arve nr A-13121002 summas 5,05 eurot (t.lk 41). Kokku on hageja kostjale esitanud arveid summas 54,87 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostjale televisiooniteenust osutanud ja seadmeid üürinud, kuid kostja ei ole nende eest hageja esitatud arvete alusel tasunud. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 54,87 eurot. Viivisest Kuna hageja nõue on põhjendatud põhivõla 54,87 euro ulatuses ja kostja on nimetatud summa tasumisega olnud viivituses, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 10.01 kohaselt on viivisemääraks 0,2 % võlasummast kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 30.09.2009 – 28.03.2013 (1275 päeva) eest ja saanud viivise summaks 469,28 eurot. Hageja on viivisenõuet vähendanud ning nõuab kostjalt 165,97 eurot. Kostja leiab, et viivisenõue ei tohi ületada põhivõlgnevust ja nimetatud põhimõte tuleneb seadusest ja kohtupraktikast. Kohus käsitleb kostja taotlust taotlusena viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist, peab põhivõlast suurema viivisenõude korral peab tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja (3-2-1-66-05, p-d 18 ja 19, vt ka nr 3-2-1-87-10, p 12, 3-2-1162-12). Hageja arvestas viivist kogu lõpparve nr A-13346600 tasumisega viivitamisel, kuid maakohus leidis eelnevalt, et hageja nõue seadmete väärtuse hüvitamiseks on aegunud ja koos sellega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kuna hageja nõue on põhjendatud põhivõla 54,87 euro ulatuses ja kostja on nimetatud summa tasumisega olnud viivituses, on hagejal õigus nõuda viivist, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõutava viivise vähendamine põhinõude suuruseni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, kuna hageja ei ole tõendanud ja asjas ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud kahju. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 31,35% ulatuses, siis jäävad selles ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud hageja kanda.

5(6)

Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.