Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

käesoleva

kohtumääruse

resolutsioon

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded.

2-11-31795 Menetluskulude jaotus Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas, nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, nr 221023778606 Swedbank ASis või kontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (edaspidi kohtutäitur või avaldaja) esitas 06.07.2011 Harju Maakohtule avalduse, milles palub kohustada XXX (edaspidi puudutatud isik I või võlgnik) esitama oma vara, sh kohustuste nimekiri, ja seda vandega kinnitama ning vajaduse korral kohaldada sundtoomist või aresti täiteasjas nr 025/2011/513. Kohus võttis 05.08.2011 määrusega kohtutäituri avalduse menetlusse ning kohustas võlgnikku ilmuma vara, sh kohustuste nimekirja esitamiseks ning selle vandega kinnitamiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 12.09.2011. Kohtul ei ole õnnestunud kohtukutset võlgnikule isiklikult kätte toimetada. Avaldaja 15.07.2012 taotlusealusel peatas kohus 18.09.2012 määrusega tsiviilasja nr 2-11-31795 menetluse kuni puudutatud isiku XXX elu- või viibimiskoha selgumiseni. Kohus uuendas 05.11.2013 määrusega tsiviilasja menetluse ja kohustas võlgnikku ilmuma ärakuulamisele Harju Maakohtusse 02.12.2013. Kohtukutse kättetoimetamine võlgnikule ei õnnestunud, kuna teadmata on tema tegelik elukoht ja kontaktandmed. Määratud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. Politsei andmetel on võlgnik tagaotsitav vastavalt Harju Maakohtu kohtumäärusele kriminaalasjas nr 1-11-2168 ning võlgnik võib viibida Peruus. Ka avaldaja väitel viibib võlgnik hetkel tõenäoliselt Peruus ning tema Eestisse naasmine on ebatõenäoline, kuna ta on kriminaalhoolduse all viibides rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja Eestisse saabudes ootaks teda vangistus. Avaldajal ei ole samuti õnnestunud võlgnikuga kontakti saada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Avaldaja taotleb võlgniku kohustuse täitmisele kohustamist. Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut I esitama oma vara, sealhulgas kohustuste nimekiri; kohustada võlgnikku vandega kohtus kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on teadaolevalt õiged ning kohaldada võlgniku poolt vara- ja kohustuste nimekirja mitteesitamisel tema suhtes sundtoomist ja vajadusel aresti.

2-11-31795 Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 61 lg 1 kohaselt võib kohus kohtutäituri või sissenõudja taotlusel kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed vara kohta on talle teadaolevalt õiged. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt annab võlgnik vande kohtus suuliselt ning kirjutab vandetekstile alla. TMS § 62 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik mõjuva põhjuseta ei esita kohtutäiturile vara nimekirja või ei täida vande andmise kohustust, võib kohus vara nimekirja esitamiseks või vande andmiseks kohustatud isiku suhtes kohaldada kohtusse sundtoomist ja vajaduse korral aresti. TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses lisaks TsMS § 475 lg-s 1 sätestatud tsiviilasjadele läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lg 1 kohaselt läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p-st 8 tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus leiab, et avaldaja ei ole esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus märgib, et vande võtmisel ja TMS § 62 lg-st 2 lähtuvate sanktsioonide rakendamisel ei ole kohtul võimalik tugineda n-ö kättetoimetamisfiktsioonidele (eeskätt TsMS §-d 322 jj). Samuti on vande võtmiseks vajalik tagada võlgniku isiklik kohtusse ilmumine (TMS § 61 lg 1). Eeltoodut arvestades jätab kohus avalduse TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Kohus lisab, et avalduse läbivaatamata jätmiseks võivad esined alused ka TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi, mille kohaselt võib hagi läbi vaatamata muuhulgas juhul, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja esitatu põhjal on võlgnik tõenäoliselt elama asunud Peruusse. Eesti kohtul ei ole võimalik TMS §-des 60 ja 61 nimetatud kohustuste täimise tagamiseks rakendada TMS § 62 lg-s 1 sätestatud meetmeid Peruus elava isiku suhtes. Seega ei ole võimalik avaldaja soovitud lõppeesmärki menetluses saavutada. Kohus märgib, et käesolev määrus ei piira avaldaja õigust võlgniku elu- või viibimiskoha kindlakstegemisel samasisulise avaldusega uuesti kohta poole pöörduda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks. Kohus jätab TsMS 477 lg-st 1 ja § 168 lg-st 2 juhindudes avaldaja menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev määrus puudutatud isikule I avalikult kätte toimetada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.