Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud XXXAS esitas 23.06.2013 maakohtusse hagi XXXOÜ vastu ja palus 01.07.2013 täpsustatud hagis tuvastada pooltevahelise õigussuhte olulise tingimusena 01.04.2013 rakendunud teenushinnad veevarustuse eest 8,58 eurot/m3 ning kanalisatsiooniteenuse eest 5,49 eurot/m3 ning välja mõista kostjalt hagejale põhivõlgnevus 2771,07 eurot ning viivis konkreetse summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga ja sealt edasi vastava protsendina põhivõlalt aastas kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgses määras. Hagi kohaselt sõlmisid pooled kanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse lepingu. Teenuse osas lepiti 1990-datel kokku hinnad, mille kohaselt tasub kostja hagejale trassi kasutamise eest 0,0572 ühiku kohta ning ülepumpamiseks vajaliku elektri eest 0,31 ühiku kohta. 18.02.2013 esitas hageja kostjale teate alates 01.04.2013 rakenduvatest vahendusteenuse kulupõhistest hindadest. 31.03.2013 teatas kostja, et ei nõustu uute teenushindadega. 11.04.2013 vastas hageja kostjal tekkinud küsimustele seoses uute teenushindadega ning esitas kulupõhiste hindade kujunemise kalkulatsiooni. 30.04.2013 esitas hageja kostjale uue hinnakirjajärgse arve nr 5420 aprillikuu teenuste eest summas 1695,48 eurot, maksetähtajaga 21.05.2013. Kostja tasus 20.05.2013 arvest 326,51 eurot. Maksekäsult leiab selgituse: „trassi kasutamine – 741x0,0572=42,38+km, elektri eest – 741x0,31=229,71+km“. Aprillikuu teenuste eest esitatud arvest on tasumata 1368,97 eurot. 31.05.2013 esitas hageja kostjale maikuu teenuste eest arve nr 5494 summas 1719,36 eurot, maksetähtajaga 21.06.2013. Kostja tasus 21.06.2013 arvest 317,26 eurot. Maksekäsult leiab selgituse: „Trassi kasutamine – 720x0,0572=41,18+km, elektri eest – 720x0,31=223,20+km“. Maikuu teenuste eest esitatud arvest on tasumata 1402,10 eurot. Hiljem ei ole kostja enam hagejaga suhelnud ega ka ülejäänud osas teenuste eest tasunud. Antud juhul on hageja nõudeks tuvastada õigussuhte oluline tingimus, s.o teenuse eest tasumisele kuuluv hind. Kuni 30.04.2013 lähtusid pooled hindadest, mis lepiti kokku ligi 20 aastat tagasi. 18.02.1013 otsustas hageja lõpetada erinevate võrguettevõtjate (s.o. veeettevõtja, võrguettevõtja) teenuste vahendamise piirkonna alltarbijatele kahjumlikul tasemel, s.t katmata isegi teenuse omahinda. Teade koos kulupõhise hinna kujunemist tõendava tabeliga on esitatud kostjale. Kestvusvõlasuhte puhul ei saa ettevõtjalt oodata, et millalgi kokku lepitud tingimused jäävad kehtiva määramata ajaks. Hageja teatas kostjale uute hindande rakendumisest piisavalt ette, võimaldamaks kostjal kaaluda vajadusel ka muid võimalusi teenuse saamiseks. Hageja tunnistab kostja õigust öelda leping üles. Teenuse tarbimise jätkamisel rakendusid aga alates 01.04.2013 uued tingimused, s.t ka uus hind. Hageja on kohustatud vahendama teenust (igakuiselt reovee ärajuhtimine ja ülepumpamine) ning õigustatud saama selle eest tasu. Hageja on enda kohustuse täitnud. Kostja on maksnud tasu osaliselt, s.t ei ole lähtunud alates 01.04.2013 kehtivast hinnakirjast. Hagejal on õigus seadusest tulenevalt nõuda viivist. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 21.05.2013. Seisuga 21.06.2013 on kostja viivitanud tasu maksmisega 31 päeva. Kostja viivisvõlgnevus on kokku seega 10,17 eurot

(1 368,97x8,75%/365x31). Maikuu teenuste eest esitatud arve osas puuduvad viivised hagi esitamise päeva seisuga. Kostja vastuväide, et hageja poolt lepingu ühepoolne muutmine ei ole lubatud lepingu ega seaduse alusel, on põhjendamatu, sest seadus näeb ette erinevaid aluseid lepingu ühepoolseks muutmiseks, s.h lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisel VÕS § 97 mõttes, mille rakendamise eeldused on käesoleval juhul täidetud. asjaolu lepingu sõlmimisel olid, et hageja vabaneb kooskõlas seadusega teenuse osutamisest/vahendamisest piirkonnas. Kostjaga lepingu sõlmimisel eeldas hageja, et kogu vee- ja kanalisatsioonitorustiku ja selle käitlemise võtab üle AS XXX, kellele on Tallinna linnas määratud ainuõigus veeettevõtja teenuse osutamiseks. AS XXX ei ole asunud enda seadusega võetud kohustusi täitma. Seda ei võinud hageja lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata. Hageja ei oleks eeltoodud asjaoludest teadlik olles sellistel tingimustel sõlminud ühegi tänase alltarbijaga lepingut. Juhul, kui kostja jääb enda seisukohtade juurde, et tema hinnangul ei ole lepingu muutmine kostja suhtes mõistlik, võib hageja VÕS § 97 lg 5 alusel kestvuslepingu üles öelda. Ülesütlemiseõigus on hagejal ka kostja lisatud lepingu punkt 6.4.3 kohaselt. Kostja vastuväite, et hagejapoolne lepingu muutmine on vastuolus heade kommetega, ei ole põhjendatud. Hagejalt teenuse saamine ei ole kostja jaoks ainus võimalus teenust tarbida, vaid odavaim. Seega ei saa sellises suhte muutmine olla sõltuvussuhte pahatahtlikuks ärakasutamiseks ehk heade kommete vastaseks. Hageja ei ole määratud Tallinna linnas vee-ettevõtjaks. Hagejat ei saa pidada ka faktiliselt veeettevõtjaks ÜVVKS § 7 lg 5 järgi, kuna tema vahendatava teenuse kaudu ei saa teenust mitte ükski elanik. Hageja hinnangul oli vaikimisi teenuse edasi tarbimine pärast lepingu muudatuste rakendumise tähtpäeva nõustumuseks uute tingimustega. Alusetu on kostja hinnang, et hageja hinnad peavad olema samased AS XXX hindadega ja/või olema kooskõlastatud Konkurentsiametiga. Sellise väite alusena puudub mistahes õigusnorm. Hageja ei nõustu kostjaga, et kulupõhise hinnakujundamise tõendamiseks ei sobi hageja poolt esitatud tema majandusnäitajatest ning bilansist lähtuv eelarve. Muul alusel, kui ettevõtte enda majandusandmed, ei olegi võimalik kulupõhisust tõendada. Tõele ei vasta kostja väide, et tal ei ole võimalik pumplat ise rajada. Kostja väide, et uusi pumplaid ei saa rajada selletõttu, et see vajaks loodusliku maa kalde tõttu ülepumpamist, on kohut eksitav. Ülepumpamist on tõepoolest vaja – kuid täna teeb seda hageja. Kui jätta kõrvale subjektiivsed põhjused (s.o. rahaline kokkuhoid) – ei ole objektiivset asjaolu, mis takistaks sama tegemast ka kostjal. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja sõlmis hagejaga 10.02.2000 tähtajatu kanalisatsiooniteenuste kasutamise lepingu nr 040200, millega hageja kohustus osutama kostjale kanalisatsiooniteenust Tallinnas XXX kinnistult heitvee ärajuhtimiseks. Leping jõustus 03.01.2000. Lepingu alusel vahendas hageja kostjale piirkonna vee-ettevõtte heitvee ärajuhtimise teenuseid ja osutas heitvee ülepumpamise teenuseid, kuna kostjal puudus võimalus vahetult suunata oma heitvett piirkonna ühisveevärgi kanalisatsioonisüsteemi. Lepingu sõlmimise ajal puudus kostjal heitvee ärajuhtimise leping piirkonna vee-ettevõttega Tallinna VKME.

Lepinguga on reguleeritud teenuste hind (punkt 3.3), alapunkt 3.3.1 põhitasu – Tallinna VKME heitvee hinnakirja järgi; alapunkt 3.3.2 põhitasule lisandub kanalisatsioonipumbamaja trasside ja puhastusseadmete hooldustasu 10% põhitasu suurusest; ja alapunkt 3.3.3 tasu elektrienergia eest proportsionaalselt veehulgale. Lepingu punkt 9.3 sätestab, et leping tühistab kõik pooltevahelised lepingu objektiga seonduvad varasemad suulised ja kirjalikud kokkulepped. Pärast lepingu sõlmimist sõlmisid kostja ja AS XXX 24.03.2003 tähtajatu heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügileping nr 005599/01, mille punkti 5.1 kohaselt tasub kostja alates 28.02.2003 AS-ile XXX heitvee ärajuhtimise teenuse eest otse. Hageja lõpetas samast ajast ka vastava teenuse vahendamise kostjale ning hagejal puudub õigus nõuda kostjalt lepingu punktis 3.3.1 sätestatud heitvee ärajuhtimise tasu. Alates nimetatud ajast osutab hageja kostjale vaid lepingu punkti 3.1 teistes alapunktides sätestatud teenuseid, kuna kostjal puudub käesoleva ajani tehniline võimalus juhtida oma heitvett otse AS XXX heitveesüsteemi. Põhjendamatu ja ebaõige on hageja väide, et poolte vahel eksisteerib vaid kanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse vahendamise suhe. Kostja leiab, et poolte vastav suhe põhineb lepingul. Ebaõige ja selgusetu on hageja väide ka selles, et poolte vahel kehtisid ligi 20 aastat muutumatul kujul 1990-ndatel aastatel kokku lepitud teenuse hinnad. Arvestades lepingu alapunktides 3.3.2. ja 3.3.3. sätestatut, sõltusid ja sõltuvad hageja poolt osutatavate teenuste hinnad nii piirkonna vee-ettevõtte kehtivast hinnakirjast kui ka kehtivatest elektrihindadest. Mõlemad nimetatud hinnakomponendid on kostjale teadaolevalt aastate jooksul pidevalt muutunud. Hagiavaldusest ei selgu, millisele õiguslikule alusele tugineb käsitlus muudatuste tegemisest. Kostja eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Hageja 18.02.2013 teade on käsitletav lepingu ühepoolse muutmisena, mis ei ole kooskõlas ei lepingu ega seadusega. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et vaidlusalune lepingumuudatus on kooskõlas VÕS § 13 lg-ga 1, on see vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 2 p 1 tähenduses. Kostja ainsaks võimaluseks vastava teenuse saamisel on hagejaga lepingulises suhtes olemine. Kostjal puuduvad reaalsed võimalused teenusepakkuja valimiseks ja hageja on pannud kostja tahtlikult sõltuvussuhtest tingitud ebasoodsasse olukorda, mistõttu on täidetud TsÜS § 86 lg 2 p 1 eeldused. Hageja arvete osaline tasumine ei ole käsitletav kostja nõusolekuna hageja poolt uue teenuse hinnatariifi kehtestamiseks. Hageja on antud asjaoludel käsitletav KonKS § 15 tähenduses olulist vahendit omava ettevõtjana, kuivõrd tema omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida kostjal ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik tegutseda. Sõltumata sellest, kas hageja on antud asjaoludel käsitletav vee-ettevõttena või mitte, peaks tema poolt rakendatavad hinnad lähtuma AS XXX hindadest ja/või olema kooskõlastatud eelnevalt Konkurentsiametiga (Riigikohtu tsiviilasi 3-2-1-30-08).

Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt alates 01.04.2013 ühepoolselt rakendatud hinnatariif on kulupõhine. Vaatlusaluse hinnatariifi kulupõhisust ei ole võimalik tuvastada ainult hageja poolt koostatud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eelarvele tuginedes. Kostjal puudub mõistlik alternatiivne lahendus AS XXX liitumispunkti. Kuna piirkonna maapinna looduslik kalle on hageja pumpla suunas, siis alternatiivsed lahendused tooksid kaasa vajaduse heitvee ülepumpamiseks. Isegi juhul, kui detailplaneeringuga oleks ettenähtud uute heitvee ärajuhtimise süsteemide rajamine piirkonnas ning vastuvõetava lahenduse saaksid kõik keskkonnamõjusid puudutavad probleemid, oleks kõiki teadaolevaid asjaolusid ja nõudeid arvestades vastavate süsteemide väljaehitamiseks ning rakendamiseks vajalik aeg mõõdetav aastates. Hagejal puuduvad alused pooltevahelise lepinguga määratud teenuse tariifi ühepoolseks muutmiseks VÕS § 97 alusel. Kostja peab sellist seisukohta põhjendamatuks ja kunstlikuks. Hageja olukord on pärast pooltevahelise lepingu sõlmimist paranenud, kuivõrd pärast kostja ja AS XXX vahel 24.03.2003 sõlmitud heitvee ärajuhtimise teenuse ostu-müügilepingu nr 005599/01 sõlmimist vähenesid hageja lepingulised kohustused. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud VÕS § 97 rakendamise eelduseks olevaid asjaolusid. Üksnes asjaolu, et AS XXX ei ole antud asjaoludel heitvee ärajuhtimise kohustust hagejalt üle võtnud, ei ole piisav alus VÕS § 97 rakendamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et XXXAS-i hagi XXXOÜ vastu pooltevahelise õigussuhte olulise tingimusena 01.04.2013 rakendunud teenushinnad veevarustuse eest 8,58 eurot/m3 ning kanalisatsiooniteenuse eest 5,49 eurot/m3 tuvastamiseks ning kostjalt hagejale põhivõlgnevuse 2771,07 eurot ning viivise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus ei analüüsi hageja esitatud nõuet kostja vastu pooltevahelise õigussuhte olulise tingimusena 01.04.2013 rakendunud teenushinnad veevarustuse eest 8,58 eurot/m3 ning kanalisatsiooniteenuse eest 5,49 eurot/m3 tuvastamiseks, kuna nimetatud teenuste eest ei ole hagejal õigus kostjalt tasu nõuda. Nõudeõiguse puudumist tunnistas hageja 04.12.2013 toimunud kohtuistungil (II kd lk 31). Hageja on kinnitanud, et saaks kostjalt nõuda tasu ülepumpamise eest, kuid seda nõuet hageja tuvastusnõudes ei esitanud. Kohus saab hinnata hageja kostjale esitatud arvete õigsust, kus hageja on nõudnud tasu ülepumpamise eest. Maakohus tuvastas ja vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: • hageja ja kostja vahel on 10.02.2000 sõlmitud kanalisatsiooniteenuste kasutamise leping nr 040200 (I kd lk 50-52; 102 hageja omaksvõtt); • AS-i XXX ja kostja vahel on 24.03.3003 sõlmitud heitvee ärajuhtimise teenuste ostumüügileping nr 005599/01 (I kd lk 53-58); • kostja on hagejale tasunud elektriteenuse eest vastavalt hetkel kehtivale hinnale; • alates 28.02.2003 tasub kostja heitvee ärajuhtimise Teenuse eest otse AS-ile XXX ning hageja osutab kostjale vaid 10.02.2000 lepingu punktides 3.3.2 ja 3.3.3 (I kd lk 50) teenust; • hageja edastas kostjale 18.02.2013 teate alates 01.04.2013 rakenduvatest vahendusteenuse uutest hindadest (I kd 7-8); • kostja teatas 31.03.2013 vastuskirjas hagejale, et ei nõustu uute hindadega (I kd lk 10); • hageja esitas 11.04.2013 kostjale hindade kujunemise kalkulatsiooni (I kd 11-14);

• hageja esitas 30.04.2013 kostjale uue hinnakirja järgse arve nr 5420 summas 1695,48 eurot, millest kostja tasus 326,51 eurot (I kd lk 15-16) ning 31.05.2013 arve nr 5494 summas 1 719,36 eurot, millest kostja tasus 317,26 eurot (I kd lk 17-18); Pooled vaidlevad selle üle: • kas hageja on olulist vahendit omav isik, kelle tegevus vastab vee-ettevõtjale; • kas hagejal on õigus ühepoolselt lepingut muuta tõstes osutatava teenuse hinda; • hageja uue tariifi kujunemise üle. Arvetel nähtub kauba nimetuse all reovee ülepumpamine aprillis 2013 -710 m3 ning ühiku hinnaks on märgitud 1 412,90 eurot (I kd lk 15) ja mais 2013 - 720 m3 ning ühiku hinnaks on märgitud 1 432,80 eurot (I kd lk 17). Hageja selgitas 14.10.2013 toimunud istungil (I kd lk 138), et ühiku hind on saadud kostja reovee ülepumpamise koguse (aprillis 710 m3 ja mais 720 m3) korrutamisel hageja koostatud tabelis (I kd lk 14, 108) toodud ülepumpamise tariifiga 1,99 eurot (s.o 710 x 1,99 = 1 412,90). Nimetatud summale lisandub käibemaks. Pooled vaidlevad tariifi kujunemise üle. Seega tuleb kohtul hinnata esmalt, kas hagejal oli alus esitada kostjale arve uue tariifiga ning seejärel hinnata tariifi kujunemist. Kas hageja on olulist vahendit omav isik, kelle tegevus vastab faktiliselt vee-ettevõtjale Vastavalt konkurentsiseaduse §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. Kohus leiab, et käesolevas vaidluses ei oma tähtsust, kas hageja on olulist vahendit omav isikuks, kelle tegevus vastab faktiliselt vee-ettevõtja tegevusele, kuna hageja ei ole ühepoolse hinna tõstmise alusena tuginenud alusele, et ta on isik, kelle tegevus vastab vee-ettevõtjale. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus, kas hageja on isik, kelle tegevus vastab veeettevõtjale ning kas seetõttu kehtivad tema hinna tõstmisele teistsugused alused, kui eraõiguslikes suhetes olevatele lepingupooltele s.t kas hageja hinna muutmise kujunemist peaks kontrollima Konkurentsiamet. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 7 lg 5 kohaselt kui isik ei ole määratud veeettevõtjaks ÜVVKS sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab ÜVVKS lõikes 1 sätestatule ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele, kohalduvad selle isiku suhtes ÜVVKS vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Tulenevalt ÜVVKS § 7 lõikest 1 on veeettevõtja ÜVVKS tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Kooskõlas ÜVVKS § 2 lõikega 1 on ühisveevärk ja -kanalisatsioon ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole ÜVVKS vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 1 mõttes. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja saab olla isikuks, kelle tegevus vastab ÜVVKS lõikes 1 sätestatule

ning tema omandis olev veevärk või kanalisatsioon vastab ÜVVKS § 2 lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele (ÜVVKS § 7 lg 5). Sellisel juhul kohalduvad hageja suhtes ÜVVKS vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja tegevus vastab ÜVVKS § 2 lõikes 1 sätestatule s.t kas hageja on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete süsteemi omanik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Pooled vaidlevad käesolevas menetluses selle üle, kas hageja teenindab vähemalt 50 elanikku. Kohus leiab, et hageja ei omanikuks, kelle kaudu toimub vähemalt 50 elaniku veega varustamine või reovee ärajuhtimine. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja vahendab vee, kanalisatsiooni ning ülepumpamise teenust ettevõtetele mitte elanikele. Ettevõtetes töötavaid inimesi ei saa samastada elanikega ÜVVKS § 2 lg 1 mõttes. Seetõttu ei oma tähtsust kostja esitatud tõendid ettevõtete veetarbimise kohta ja ettevõtetes töötavate inimeste arvu tõendamiseks (I kd lk 148153; 180-182). Samuti ei oma asjas tähtsust Tallinna Kommunaalameti kiri (I kd lk 206), milles käsitletakse hagejat kui faktilist vee-ettevõtjat. Kohtu hinnangul ei saa kiri tõendada faktiliseks vee-ettevõtjaks olemist olukorras, kus hageja ei vasta ÜVVKS § 7 lõikes 5 sätestatule. Seega leiab kohus, et hageja ei ole ÜVVKS § 7 lõike 5 mõttes isikuks, kelle tegevus vastab faktiliselt vee-ettevõtjale. Kas hagejal on õigus ühepoolselt lepingut muuta tõstes osutatava teenuse hinda Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lõike 1 kohaselt võib lepingut muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus leiab, et lepingu muutmine ei ole iseenesest heade kommetega vastuolus. Lepingu muutmise hindamisel tuleb hinnata, kas see on kooskõlas VÕS § 13 lõikega 1 s.t kas muutmine tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust ja kas pooled jõuavad muutmises kokkuleppele või kas muutmine on kooskõlas seaduses sätestatud muu alusega (nt lepingulist kohustuste vahekorra muutumise tõttu). Kohus loeb tuvastatuks, et poolte vahel 10.02.2000 sõlmitud lepingu punktid 6.3 ja 6.4 reguleerivad hageja kui tarnija poolt võimalikke lepingu lõpetamise aluseid. Vastavalt lepingu punktile 9.2 lahendatakse lepingu täitmisel üles kerkivad vaidlused läbirääkimiste teel. Leping ei käsitle punktis 3.3.2 või 3.3.3 (I kd lk 50) sätestatud teenuse osutamise hinna muutmise aluseid. Seega puudub poolte vahel sõlmitud lepingus alus lepingu muutmiseks, samuti on kohus tuvastanud, et pooled ei jõudnud hageja teenuse hinna muutmise osas kokkuleppele. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas esineb seaduses sätestatud alus lepingu muutmiseks. Hageja on esitatud arvel märgitud uue ülepumpamise teenuse tasu põhjendades seda kolme alternatiivse alusega: 1) hageja tegi 18.02.2013 teatega ettepaneku hinna muutmiseks. Kostja jätkas teenuse kasutamist, aktsepteeris tegudega uut hinda lepingutingimusena; 2) hageja hinnamuudatus oli lubatud hinna ühepoolse tõstmisega lepingulist kohustuste vahekorra muutumise tõttu (VÕS § 97); 3) hageja teatatud uus hind on kooskõlas kehtiva õigusega (VÕS § 630 lg 3 analoogia). 1) Kostja jätkas teenuse kasutamist, aktsepteeris tegudega uut hinda lepingutingimusena

Kohus leiab, et kostja ei ole teenuse kasutamise jätkamisega aktsepteerinud lepingutingimusena uut hinda, kuna on koheselt vaidlustanud hinnamuudatuse 31.03.2013 kirjaga. Samuti on kostja tasunud (I kd lk 15-17) teenuse järgi poolte poolt 10.02.2000 lepingus kokkulepitu alusel mitte uue hinnakirja alusel. Kohtu hinnangul ei saa kostja käitumist nõustumuseks TsÜS § 75 lg 3 või VÕS § 9 lg 2 teise lause mõttes. 2) Hinna ühepoolse tõstmisega lepingulist kohustuste vahekorra muutumise tõttu (VÕS § 97) Vastavalt VÕS § 97 lõikele 1 kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 2 võib lepingu muutmist § 97 lõikes 1 nimetatud asjaoludel nõuda, kui: 1) kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja 2) kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja 3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja 4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Hageja on põhjendanud lepingu muutmise vajadust asjaoluga, et kostjaga lepingu sõlmimisel 2000 aastal eeldas hageja põhjendatult, et kogu vee- ja kanalisatsioonitorustiku ja selle käitlemise võtab üle AS XXX, kellele on Tallinna linnas määratud ainuõigus veeettevõtja teenuse osutamiseks. AS XXX tänaseni trasse ning teenuse osutamist üle võtnud. Kohus leiab, et hageja ei ole mingil moel tõendanud, et hageja 2000 aasta lepingus kujunes hind just sellel alusel, et AS XXX võtab hageja lepinguga võetud kohustused üle. Samas leiab kohus, et AS-i XXX (s.t kolmanda isiku) käitumine, ei ole hageja ja kostja lepingu muutmisel ning VÕS § 97 aluste olemasolu hindamisel käesoleval juhul määrava tähtsusega. Hagejal tulnuks VÕS §-st 97 tulenevalt tõendada, et võrreldes kostjaga lepingu sõlmimise ajaga (2000) on hageja kulutused lepingu muutmise hetkeks (2013) suuremad kui lepingu punktis 3.3.2 märgitud s.t suuremad kui 10% põhitasu suurusest. Nimetatud asjaoludel on hageja ka tabelis oma tariifi muutmist põhjendanud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pärast 10.02.2000 hageja ja kostja vahel lepingu sõlmimist on muutunud lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasnes lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hageja kohustuste täitmise kulud on võrreldes 10.02.2000 oluliselt suurenenud. Hageja ei ole ka tõendanud, et hageja poolt uue hinna kehtestamisega taastuks poolte esialgne kohustuste vahekord. Kohus on hageja tõendamiskohustust selgitanud korduvalt (I kd lk 139, II kd 18 ja 18 pöördel). 3) Hageja teatatud uus hind on kooskõlas kehtiva õigusega (VÕS § 630 lg 3 analoogia) VÕS § 630 lg 3 alusel võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda.

Hageja on seisukohal, et kui tal on seaduse järgi õigus käsundusleping igal ajal üles öelda, siis peaks tal olema võimalik seaduse järgi kohaldada ka nõrgemat käitumisviisi s.o lepingut muuta. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus analoogia kasutamiseks, kuna VÕS § 97 reguleerib juba hinna ühepoolse tõstmise aluseid s.t hinna ühepoolset tõstmist lepingu ühepoolset muutmisega. Seega ei ole VÕS § 630 lg 3 käesoleval juhul kohaldatav. Seega puudub VÕS § 13 lõikes 1 märgitud muu seaduses sätestatud alus lepingu muutmiseks. Seega puudus hagejal õigus uue tariifi alusel arvete kostjale esitamiseks ning hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Tariifist Kohus leiab, et kuivõrd kohus eelpool ei tuvastanud, et hageja ühepoolne hinna muutmine oleks olnud kooskõlas lepingu või seadusega, siis puudub vajadus hinnata uue tariifi põhjendatust. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel märgib kohus siiski, et hageja ei ole esitatud tõenditega (I kd lk 108-135) tõendanud tariifi muutmise põhjendatust s.o kulumipõhisust. Hageja esitas tariifi kujunemise tabelis (I kd lk 108) toodud hindade tõendamiseks osaliselt enda koostatud tabelid (I kd lk 110, 112, 135), mis ei tõenda mingilgi moel hageja kulutuste suurenemist ning seetõttu hinna suurendamise vajadust. Samuti ei ole avariifondi kulutusi (I lk 120-133) ning trassipesule tehtud kulutusi (I lk 114-116, 118) tõendavad dokumendid seostatavad kostjale pakutava teenusega. Seega isegi kui hageja ühepoolne hinna muutmine oleks olnud kooskõlas lepingu või seadusega, siis ei ole hageja tõendanud uue tariifi põhjendatust s.t kulupõhisust. Kostjal alternatiivide puudumisest Kohtul puudub vajadus hinnata, kas kostjal oleks alternatiivseid teenuse pakkujaid, kuivõrd kohus eelpool ei tuvastanud, et hageja ühepoolne hinna muutmine oleks olnud kooskõlas lepingu või seadusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.