2-12-40885
Kohtuasja number
2-12-40885
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2013 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi D. Š.`i vastu võlgnevuse 2 684,29 euro nõudes. Hagihind 2 684,29 eurot.
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine / Kompromissi kinnitamine
Kohtuistungi toimumise aeg
18.12.2013.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) (RK: xxx, asukoht Munga 18, 50088 Tartu)
Hageja esindaja:
Hardi Rikand (asukoht Munga 18, 50088 Tartu)
Kostja:
D. Š. (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Aleksei Naumkin (volikirja alusel, epost [email protected])
Kostja esindaja : Aleksei
Kinnitada Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) ja kostja D. Š.i vaheline kompromiss, mille kohaselt:
vastutuse ulatus õppelaenu tasumisel on käenduslepingust tulenevalt summas 2 684,29 eurot. Eesti Vabariigile võlgnetava Põhiosa ja Intressi kohustub kostja kandma Rahandusministeeriumi kontole AS-s SEB Pank, kontonumber 10220002255018. Maksekorralduses märgitakse õppelaenulepingu number 07-176204-OL.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot.
Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi solidaarvõlgnike I. L., P. L.`i, A. B., J. L., V. B.`i ja D. Š.`i vastu võlgnevuse 7 944,54 euro nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I. L. 26.09.2007 AS-ga Hansapank õppelaenulepingu nr. 07-176204-OL. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 115 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle neljas osas: 03.10.2007 summas 25 000 krooni; 12.10.2008 summas 30 000 krooni, 17.10.2009 summas 30 000 krooni ja 14.10.2010 summas 30 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis pank käenduslepingud kostjate P. L.`i, A. B., J. L., V. B.`i ja D. Š.`iga. Kuna laenusaaja ei täitnud õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, nõudis pank hagejalt ÕÕS § 21 lg 1 alusel riigitagatise rakendamist, mille hageja ka täitis. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 7 714,19 eurot ja intressid 230,35 eurot.
Viru Maakohtu 19. aprillil 2013 määrusega oli kinnitatud hageja ja kostjate I. L., P. L.i, A. B., J. L. ning V. B.i vaheline kompromiss ja lõpetatud nende kostjate osas asja menetlus. Kostja D. Š.`i suhtes tsiviilasja menetlus jätkus. 18.12.2013 kohtuistungil saavutasid pooled nendevaheliste läbirääkimiste tulemusena osapooli rahuldava kokkulepe vaidluse lahendamiseks kompromissiga. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.
Kohus leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb kompromissi sõlminud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.