Kohtulahend

18.03.2011 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja palus hagejalt KÜ Linnamäe tee 11 kasuks välja mõista õigusabikulu 1194,93 eurot. Menetluskulu on tekkinud selles kohtuasjas. Avaldusele lisas kostja Simhes Consult OÜ, OÜ Juriidiline Kiirabi ja FIE J S arved, mis sisaldavad õigusabitoimingute kirjeldust. Hageja leidis, et kogu esimese astme kohtus toimunud menetluse jooksul esindasid kostjat seaduslikud esindajad. Ükski esimese astme kohtule esitatud menetlusdokument ei kinnita, et kostjat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. 03.02.2011 arve 03/02/11-J summale 1000 eurot on arusaamatu, arve on ilmsete võltsimise tunnustega (arves on märgitud 18% käibemaksu määr, 2011. a kehtis 20%). Jääb arusaamatuks, milliseid kulutusi oleks võinud kostja kanda kuni 03.02.2011 ning kuidas kujunes välja niivõrd kõrge summa. Arves sellekohane selgitus puudub. Puuduvad tõendid ka toimikus. KÜ Linnamäe tee 11 selgitas kohtule seoses palvega esitada kohtule kulude kandmist tõendavad dokumendid koos detailsete andmetega, et ta pöördus vastavasisulise päringuga dokumentide eest vastutanud isiku X X poole, kes ei esitanud nõutud tõendeid ega infot kulude päritolu kohta. Sellega seoses ei ole kostjal võimalik esitada kohtule nõutavaid dokumente või kommenteerida dokumentidega seotud asjaolusid. Maakohtu määrus 04.10.2013 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1000 eurot. Kohus leidis, et toimiku materjalidest nähtuvalt oli kostjal tsiviilasjas lepinguline esindaja alates 03.02.2011. Tõendatud on märgitud asjaolu toimikus asuvate dokumentidega (volikiri lk 106, diplom lk 107, kohtuistungi protokoll lk 120). Kuivõrd 3.02.2011 arvel nr 03/02/11-J märgitud esindamine on tõendatud ning kosta lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulunud aeg on käesolevas tsiviilasjas kokku ühe tunni ulatuses, mis on vajalik ja põhjendatud kulu ning kuulub hüvitamisele 1000 euro osas. Kostja lepingulise esindaja kulud 1000 eurot on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga. Ülejäänud osas jättis kohus esitatud arved, kui tõendamata kulu praeguses menetluses, arvestamata. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse. Määrusest ei ole võimalik välja lugeda, millise esindaja kulu on maakohus 1000 euro eest vajalikuks ja põhjendatuks lugenud. Esindaja on osalenud maakohtu istungil, mis kestis kokku 32 minutit. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ei ole. Mõistlikuks ei saa lugeda kohtuistungil osalemise eest sellise tasu väljamõistmist. Vastus määruskaebusele Kostja leidis, et korteriühistu uus juhatus ei vastuta eelmise juhatuse toimingute eest. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning ringkonnakohtul on võimalik teha uus määrus.

Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on lepingulise esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus TsMS § 175 lg 1 järgi ning tsiviilasja hind. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milles oleks detailselt näidatud tsiviilasjaga nr 2-09-32966 seotud kulude koosseis, s.t lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud, neile kulunud aeg ja tasumäär. Kostja on esitanud üksnes arve nr 03/02/11-J lepingulise esindaja tasu suuruse kohta 1000 eurot. Arvel on märgitud, et see summa koosneb esimese astme kohtus esindamise tasust. Maakohus on taotluse rahuldamisel võtnud arvesse eelnimetatud arvel olevat summat ja leidnud, et see summa ei ületa Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruses nr 137 olevat piirmäära. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus ei ole täitnud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuet ning ei ole põhjendanud, miks lepingulise esindaja tasu suurus vastab TsMS § 175 lg-le 1. Asjaolu, et taotletud summa ei ületa kehtestatud piirmäärasid, ei ole piisav argument, et esitatud taotlust rahuldada. Toimiku materjalide kohaselt arve nr 03/02/11-J esitas SIMHES CONSULT OÜ lepingulise esindaja tasu saamiseks, s.o esindamise eest esimese astme kohtus (I kd lk. 129). 22.02.2011 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostjat esindas lepinguline esindaja Marina Simhes-Kazakova (I kd.lk. 120). Kohtuistung kestis 32 minutit. Seega maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulu suurus ei vasta TsMS § 175 lg 1 põhimõttele. Kuivõrd maakohus ise on pidanud lepingulise esindaja mõistlikuks ajakuluks 1 tunni, mida ei ole kostja vaidlustanud, siis tuli sellest ajakulust lähtudes määrata mõistliku tasu suuruse. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 1 tunni ulatuses oli vajalik ja põhjendatud ajakulu, kuivõrd kohtuistungil osalemiseks tuli esindajal ka selleks ette valmistuda. Arvestades asjaolu, et vandeadvokaatide osas on kohtupraktika kohaselt loetud mõistlikuks tasuks 100-150 eurot tunnis, tuleb käesolevas tsiviilasjas mitteadvokaadiks oleva lepingulise esindaja osas lugeda mõistlikuks tasuks 100 eurot tunnis. Eelnimetatud suuruses tuleb taotlus menetluskulu kindlaksmääramiseks rahuldada. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Mare Merimaa

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.