Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-6117 sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Tamara Snežitskaja esitas 08.02.2010 hagi LINNAMÄE TEE 11 KORTERIÜHISTU vastu 08.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kutsus kostja üldkoosoleku kokku 19.10.2009. 19.10.2009 üldkoosolekut ei toimunud, kvoorumi puudumise tõttu lükati üldkoosolek edasi 08.11.2009. 08.11.2009 üldkoosoleku kokkukutsumisega tegeles R. Roosileht, mitte juhatus. Kuna 08.11.2009 üldkoosolek ei olnud korduskoosolek, kehtis 08.11.2009 koosolekule kvoorumi nõue. Isegi kui koosolek olnuks otsustusvõimeline, polnuks tal õigust vastu võtta otsuseid, mida päevakorras ei olnud. Päevakorras oli juhatuse koosseisu muutmine. Koosoleku protokolli järgi tehti sellest kaks punkti - 08.04.2009 ja 15.04.2009 valitud juhatuse tagasikutsumine ning uue juhatuse valimine. Enne üldkoosoleku toimumist tulnuks teave juhatuse kohta esitada ühistu liikmetele sõnaselgelt. Puudub koosolekul osalenute nimekiri. Registriosakonnale esitati koos protokolliga 08.10.2009 koosolekul osalenute nimekiri, millel oli kuupäev parandatud. See nimekiri ei kuulu 08.11.2009 koosoleku protokolli juurde. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. 08.11.2009 üldkoosoleku otsused vastavad täielikult nii seadusele kui ka põhikirjale. 19.10.2009 üldkoosolekul oli esindatud 59 häält, 08.11.2009 üldkoosolekul oli esindatud 54 häält. Nii 19.10.2009 kui ka 08.11.2009 üldkoosolekud kutsus kokku tegutsev korteriühistu juhatus, mis oli valitud 15.04.2009 üldkoosoleku poolt. Kuna kohtu poolt ei ole tuvastatud, et 15.04.2009 üldkoosoleku otsus oleks tühine, siis oli 15.04.2009 üldkoosolekul valitud juhatus legitiimne ja omas õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. 19.10.2009 määratud üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast, päevakorrast ning teistest olulistest asjaoludest olid teated väljapandud. Kuna 19.10.2009 üldkoosolekut ei toimunud, sest üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, ei arutatud koosolekul päevakorra küsimusi, samuti ei valitud koosoleku juhatajat ega protokollijat. 19.10.2009 koosolekul viibijaid informeeriti korduva koosoleku kokku kutsumisest ning infotahvlile pandi välja vastav teade. Sama päevakorraga korduv koosolek kutsuti kokku põhikirja p-i 7.16 alusel. Asjaolu, et 19.10.2009 üldkoosoleku protokollil puudub üldkoosoleku läbiviimise koht, päevakord, juhataja ning protokollija allkirjad, ei ole iseenesest asjaoluks, mis tooks kaasa 08.11.2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse. 08.11.2009 üldkoosoleku päevakorra teise punktina oli selgesõnaliselt märgitud „juhatuse koosseisu muutmine” - järelikult oli üldkoosolekul õigus oma ära nägemisel muuta juhatuse koosseisu, nii tagasi kutsuda kui ka valida uusi juhatuse liikmeid. 08.11.2009 üldkoosoleku osalejate nimekirja allkirjastasid kõik koosolekul osalejad. Osalejate nimekirja vormistamisel esines trükiviga: “11” (novembri) asemel oli märgitud “10” (oktoober). Kuid trükiviga avastati õigeaegselt ning parandati enne üldkoosoleku algust. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Korteriühistu liikmete huvide tagamiseks ning koosoleku tõepärasuse kinnitamiseks valiti 08.11.2009 üldkoosolekul kaks koosoleku juhatajat – P. Marksoo ja V. Põlnev, kaks protokollijat – K. Putnik ja A. Juuse ja kolm saalis häälte lugejat – L.-M. Kadak, S. Mitrofanova ja A. Sorokin. Üldkoosoleku protokolli koostati paralleelselt kahes keeles – eesti ja vene keeles. Selleks, et vormistada üldkoosoleku protokolli, oli esialgselt vaja ette valmistada protokolli projekt, mida oli vaja kooskõlastada protokollija A. Juusega ning

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-6117 üldkoosoleku juhatajatega. Seoses sellega, et vastavalt ÄS § 27 ja MTÜS § 76 peetakse registrit eesti keeles, koostas protokollija K. Putnik üldkoosoleku eestikeelse protokolli projekti, millesse hiljem venekeelse protokolli koostaja protokollija A. Juuse viis sisse oma ettepanekuid. Protokolli projekt ei oma juriidilist jõudu, juriidilist jõudu omab vaid üldkoosoleku protokoll, mille tõepärasus on viseeritud üldkoosoleku juhatajate ja protokollijate poolt. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus jättis 15.11.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 19.10.2009 koosoleku kokkukutsumise teadetest (lk 76) nähtuvalt kutsuti üldkoosolek kokku algusega kell 19:00, päevakorraga põhikirja muutmine ja juhatuse koosseisu muutmine. Kvoorumi puudumise tõttu kutsuti kokku korduv üldkoosolek, mida tõendab 19.10.2009 korralise üldkoosoleku protokoll (lk 5). Sellele koosolekule tulnud ühistu liikmed registreeriti (lk 6-20). Korduskoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt määrati koosoleku toimumise ajaks 08.11.2009 kell 12:00, päevakorraga põhikirja muutmine ja juhatuse koosseisu muutmine. Kohus ei nõustunud hageja tõlgendusega teise päevakorra punkti kohta. Päevakorras olnud „juhatuse koosseisu muutmine“ tuleb tõlgendada selliselt, et koosolek võis tagasi kutsuda seniseid juhatuse liikmeid kui ka valida uusi. Mõlemad tegevused on hõlmatud sõna „muutmine“ tähendusega. 08.11.2009 teistkordse üldkoosoleku protokolli projekt (lk 21-26) ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostja selgitas hagile esitatud vastuses projekti koostamise asjaolusid. 08.11.2009 üldkoosoleku protokolli (lk 27-31) kohaselt arutati koosolekul korteriühistu põhikirja muutmist ja juhatuse koosseisu muutmist. Koosolekule tulnud registreeriti (lk 32-46). Registreerimislehe ülemises osas on „8.10.2009.a.“ parandatud „8.11.2009.a.“-ks. Parandus on kinnitatud allkirjaga. Asjaolu, et vaidlusalusele üldkoosolekule tulnud registreeriti ja registreerimislehel olnud vale kuu parandati, on peale ülalmärgitud registreerimislehe parandusega tõendatud ka tunnistajatena kohtuistungil ülekuulatud K. P. ja V. O. ütlustega. Mõlemad tunnistajad on korteriühistu liikmed ja võtsid 08.11.2009 üldkoosolekust osa. Mõlemad tunnistajad läksid ka 19.10.2009 kokkukutsutud koosolekule ja kinnitasid, et koosolekut ei toimunud kvoorumi puudumise tõttu, et 08.11.2009 üldkoosolekul registreeriti koosolekule tulnud ühistu liikmed ja registreerimislehel parandati ekslikult märgitud oktoober novembriks. MTÜS § 21 lg 1 ja 4 sätteid ei ole rikutud. Ülalmärgitud põhjendustel on tõendatud, et kostja 08.11.2009 üldkoosolek oli korduskoosolek ning päevakorras olnud juhatuse koosseisu muutmise all võis arutada ja vastu võtta otsuseid nii juhatuse liikmete tagasikutsumise kui ka uute kiikmete valimise kohta. Asjaolu, kas koosoleku kutsus kokku juhatus või mõni korteriühistu liikmetest, ei ole aluseks otsuse tühisuse tuvastamisele koosoleku kokkukutsumise rikkumise motiivil. Sellest asjaolust, kes koosoleku kokku kutsus, ei sõltu koosolekul vastuvõetud otsuse tühisus. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Lisaks käesolevale tsiviilasjale on kostja suhtes pooleli tsiviilasi nr 2-09-32966, mille esemeks on kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamine MTÜS § 241 alusel, millega valiti kostjale juhatus,

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-6117 kes kutsus kokku käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks oleva 08.11.2009 üldkoosoleku. Kuna käesoleva tsiviilasja lahend sõltub tsiviilasja nr 2-09-32966 lahendist, mida käesoleva ajani tehtud ei ole, siis esitas hageja 03.11.2010 maakohtule taotluse menetluse peatamiseks teise menetluse tõttu, mille kohus jättis aga rahuldamata. Antud asja menetlus oleks tulnud peatada, kuna vastasel korral võib tekkida olukord, kus on kaks konkureerivat kohtuotsust, millest üks tunnistab kostja 13.04.2009 üldkoosoleku tühiseks ning teine 08.11.2009 üldkoosoleku otsuse kehtivaks, kuigi 13.04.2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse korral ei olnud 08.11.2009 üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Vastustaja seisukoht Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus tugineb väitele, et maakohus pidanuks käesolevas asjas menetluse peatama seoses poolelioleva tsiviilasjaga nr 2-09-32966. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus jättis taotluse protokollilise määrusega 04.11.2010 kohtuistungil rahuldamata seoses viimatinimetatud tsiviilasja perspektiivitusega – hagi oli esitanud isik, kellel ei olnud selleks õigust (tl 109). Maakohtu 04.11.2010 protokollilise määruse suhtes ei esitanud hageja vastuväidet, kuigi oleks pidanud seda tegema hiljemalt kohtuistungi lõpuks (TsMS § 333 lg-d 1 ja 2). TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel võimalusel rikkumise teadasaamisel ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada. Kohtulahendite avalikust registrist nähtub, et tsiviilasjas 2-09-32966 vaidlustas hagejana Artjom Juuse kostja 13.04.2009 üldkoosoleku otsuse. Hagi on jäetud Harju Maakohtu 03.03.2011 määrusega läbi vaatamata (määrus ei ole jõustunud), kuna Artjom Juuse ei ole korteriühistu liige (seda on tema abikaasa Darja Juuse) ja hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, hagi on esitanud vale isik. Ringkonnakohus leiab, et menetluse peatamata jätmisega ei rikkunud maakohus tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet, mis välistaks TsMS § 333 lg 2 ja 3 kohaldamist (TsMS § 333 lg 4). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja tugineda apellatsioonkaebuse esitamisel maakohtu veale menetluse juhtimisel ja apellatsioonkaebus tuleb jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata (TsMS § 652 lg 6). Menetluskulude jaotus Lähtudes TsMS § 171 lg-s 1 sätestatust jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hageja kanda jäävad seega nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-10-6117 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.