Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja võlausaldaja. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad esitada määruskaebuse võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Võlausaldajale, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema resolutsiooni punktis 6 nimetatud teate avaldamisest.

Asjaolud Kohtla-Järve linn esitas 11.07.2013. a kohtule avalduse (tl 2-4), milles palus algatada 01.08.2011. a surnud V. K.i, isikukood 35011242241 (edaspidi pärandaja) pärandvara pankrotimenetluse ja kuulutada välja pankrott. Avalduse kohaselt on Kohtla-Järve linn pärandaja pärija seaduse järgi, kuna andmed muude pärijate kohta puuduvad. Selle kohta on välja antud pärimistunnistus (tl 5-6). Pärandvara inventuuri (tl 7-8) andmetel ei kata pärandaja vara tema kohustusi. Seetõttu on Kohtla-Järve linn sunnitud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras 02.09.2013. a ajutise halduri. Ajutine haldur Martin Krupp esitas oma aruande 15.10.2013. a (tl 22-30). Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandvara väärtus kokku 500,39 eurot ning pärandvara hulka kuuluvad järgmised esemed: - korteriomand asukohaga Kohtla-Järve linn, Aruserva 1-8, registriosa number 2757107. Korteriomandi väärtus on ligikaudu 500 eurot. Korteriomandi omanikuna on

kinnistusraamatusse kantud Kohtla-Järve linn, seetõttu on ajutine haldur arvamusel, et korteriomand ei kuulu pärandvara hulka; - rahasummad pankades: Swedbankis 0,06 eurot ja SEB Pangas 0,33 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on pärandajal kohustusi kokku 576,99 euro ulatuses: - võlgnevus Folkia AS Eesti filiaalile (Monetti) 242,23 eurot. See nõue võib olla aegunud; - võlgnevus BIGBANK AS-le 330,60 eurot; - võlgnevus AS-le SEB Pank 4,16 eurot. Korteriomandiga seotud võlgnevused Kohtla-Järve linna kinnitusel puuduvad, linn on täitnud korteriga seotud kohustusi. Ajutisel halduril ei ole võimalik võtta seisukohta pärandvara maksejõuetuse osas enne, kui pärija on tasunud pärandvaral lasuvad kohustused pärandvara väärtuse ulatuses või tagastanud pärandvara koosseisu kuuluva korteriomandi. Kui pärija tasub pärandvaral lasuvad kohustused ja kui leiab tuvastamist võlausaldaja Folkia AS Eesti filiaali nõude aegumine, puudub alus pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur palus määrata tema tasuks 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 237,60 eurot, kokku 957,60 eurot ning hüvitada talle vajalikud kulutused summas 36,20 eurot. Kohus palus 25.11.2013. a menetlusosalistel esitada oma seisukoha, kuidas minna pankrotimenetlusega edasi olukorras, kus pärandvarast ei pruugi jätkuda pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus selgitas menetlusosalistele võimalust tasuda pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu deposiiti rahasumma pankrotimenetluse kulude katteks ning teatas, et see summa on hinnanguliselt suurusjärgus 1 500 eurot (tl 34-35). Pärija Kohtla-Järve linn teatas (tl 48-49), et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pärija palus määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot ja katta selle summa riigi vahenditest. Ajutine haldur Martin Krupp teatas (tl 51-53), et kuna pärandavaras puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kuna pankrotiavalduse esitaja Kohtla-Järve linn on reaalselt pärandi ning seega ka pärandil lasuvad kohustused, mille hulka kuulub ka ajutise halduri tasu ja kulutused, vastu võtnud, tuleb avaldajalt välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutused kogu ulatuses vastavalt ajutise halduri poolt esitatud taotlusele. Võlausaldaja Folkia AS Eesti filiaal teatas (tl 44-45), et pärandajal puuduvad kohustused Monetti kaubamärgi all tegutseva Folkia AS Eesti filiaali ees. Sellest tulenevalt ei esita Folkia AS Eesti filiaal nõuet pankrotiprotsessis või väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja BIGBANK AS teatas (tl 46), et ei ole nõus tasuma kohtu deposiiti 1 500 eurot pankrotimenetluse jätkamiseks ja on nõus menetluse lõppemisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlausaldaja AS SEB Pank kohtu määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused

Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine haldur on väljendanud kahtlust, kas võlgniku vara hulka kuulub korteriomand asukohaga Kohtla-Järve linn, Aruserva 1-8, registriosa number 2757107, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud Kohtla-Järve linn. Kohus on seisukohal, et korteriomand kuulub võlgniku vara hulka pankrotiseaduse mõttes ja oleks pankroti väljakuulutamise korral kuulunud pankrotivara hulka. Eesti pärimissüsteemis ei jää surnud isikule kuulunud vara hetkekski omanikuta, pärandvara läheb pärijale üle pärandi avanemisel ehk isiku surma hetkest (pärimisseaduse § 3 ja 4). Kui pärimismenetluse käigus selgitati välja, et pärija on Kohtla-Järve linn, siis kuulus pärandvara talle tagasiulatuvalt alates pärandaja surmast ehk alates 01.08.2011. a. Seejuures ei ole oluline, kas eseme omanik on nähtav ja arusaadav registrikande või vara asukoha tõttu või muul alusel. Korteriomand kuulus Kohtla-Järve linnale alates 01.08.2011. a, kuigi kinnistusraamatu kanne parandati alles 16.07.2013. a. Kohtla-Järve linnale kuuluvad ka pankades olevad rahasummad, kuigi need asuvad endiselt pärandaja nimele avatud arvetel. Pärandvara pankrotimenetluse üheks ülesandeks on eristada pärijale üle läinud pärandvara muust pärija varast, kuna pärandvara on võlgniku varaks pankrotiseaduse mõttes ja sellest moodustub pankroti väljakuulutamisel pankrotivara. Vastasel korral puuduks pärandvara pankrotimenetlusel üldse mõte. Võlgnikule kuulunud ja pärandvara koosseisu kuuluva vara moodustavad seega korteriomand asukohaga Kohtla-Järve linn, Aruserva 1-8, registriosa number 2757107 ning rahasummad Swedbankis 0,06 eurot ja SEB Pangas 0,33 eurot. Vara väärtus on 500,39 eurot. Ajutise halduri aruandes puuduvad andmed vara kohta, mida oleks võimalik tagasi võita või tagasi nõuda. Pankrotimenetluse kulude hulka kuuluvad PankrS § 150 lg 1 kohaselt muuhulgas menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 124 lg 1 kohaselt peab haldur viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Vara valitsemisega kaasnevad ka kulutused. Seega tuleks võlgniku vara arvel tasuda ajutise halduri tasu, sellelt tasumisele kuuluv sotsiaalmaks ja ajutise halduri kulud, mis käesoleva kohtumääruse kohaselt on kokku 515 eurot, pankrotihalduri tasu, mille hinnanguline alammäär on 100 eurot (PankrS § 651 lg 1) ja millele lisandub sotsiaalmaks või käibemaks olenevalt pankrotihalduri tegevuse õiguslikust korraldusest, pärandajale kuulunud korteriomandi haldus- ja hoolduskulud pankroti väljakuulutamisest kuni korteri müügini ning muud halduri tehtud vajalikud kulutused. Juba käesoleva kohtumääruse kohaselt tasumisele kuuluv summa ületab võlgniku vara väärtuse. Tegemist on PankrS § 29 lg 1 kirjeldatud olukorraga, kus võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohtul tuleb lõpetada menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude kinnitamine

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt kulutas ta PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9 tundi ning tegi varade ja võlgade kindlakstegemiseks ja majandusliku olukorra hindamiseks järgmisi toiminguid: - suhtles võlausaldajatega ning pankrotiavalduse esitanud pärija esindajaga, - koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse, - tutvus pärandvara nimekirjaga, - töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, - analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ja koostas ajutise halduri aruande, - osaleb istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi, seda järgmistel põhjustel. Ajutise halduri poolt tehtud päringud on tavapärased esmased päringud. Positiivseid vastuseid, mis vajasid töötlemist, oli neli (AS Swedbank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, kinnistusraamat). Pärandvara nimekiri on lühike, selles on koos nõuetega kokku 6 eset. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, istungit ei peetud. Ajutine haldur on väidetavalt suhelnud võlausaldajatega, samas on jäänud välja selgitamata mitmed olulised asjaolud: ajutine haldur avaldas arvamust, et Folkia AS Eesti filiaal nõue võib olla aegunud, kuid ei teinud nõude olemasolu kindlaks (võlausaldaja vastas kohtule, et tal nõuet ei ole), haldur ei pidanud üldse vajalikuks selgitada pärandajale kuulunud korteriomandiga seotud võlgade olemasolu, vaid tugines selles pärija ütlustele. Võlgnikul on vähe vara ja kohustusi, võlgniku varaline olukord on selge ning ei vajanud pikka ja keerukat analüüsi. Ajutise halduri aruande kohaselt on tema tunnitasu suurus 80 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 4,5 x 80 = 360 eurot. See summa sisaldab kõiki seaduses ette nähtud makse, välja arvatud sotsiaalmaks. Kuna ajutine haldur ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana, tuleb väljamakse tegijal maksta ajutise halduri tasult sotsiaalmaksu 33 % väljamakse summast (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 ja § 9 lg 1 p 2). Ajutine haldur on palunud kanda tasu tema arvele number 1100826125 Swedbankis. Ajutine haldur on taotlenud oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist summas 36,20 eurot. Kulutused on tehtud fotokoopiate valmistamisele, kinnistusraamatu tasulisele päringule, telefoni kasutamisele ning kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamisele, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja põhjendatud kulutustega ning need tuleb ajutisele haldurile hüvitada. Ajutine haldur on palunud hüvitada kulutused OÜ-le Cavere Õigusbüroo, arvele number 221026709724 Swedbankis. Ajutise halduri tasu ja kulutuste väljamõistmine PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on palunud mõista halduri tasu ja kulutused välja Kohtla-Järve linnalt. KohtlaJärve linn on palunud jätta ajutise halduri tasu ja kulutused riigi kanda. Võlgnikuks on käesolevas asjas 01.08.2011. a surnud V. K.. Kohtupraktikas nimetatakse võlgnikuna pärandaja pärandvara. Võlgnikuna ei saa käsitleda pärijat ehk Kohtla-Järve linna. Kohtla-Järve linn on tulenevalt teiste seadusjärgsete pärijate puudumisest pärija, kellel puudub õigus pärandist loobuda (pärimisseaduse § 18 ja § 125 lg 1). Linn on olukorras, kus ta peab tegelema pärandajast jäänud asjade korraldamisega, kuid teda ei saa samastada võlgnikuga, kellelt saaks välja mõista ajutise halduri tasu ja kulutusi. Samas ei ole õige hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused täies ulatuses riigi vahenditest, kuna pärandajal oli vara - korteriomand - mille arvel neid kulutusi kanda. Tasu ja kulutuste kandmine korteriomandi arvel eeldab aga korteriomandi müümist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 8 saab analoogia korras kohaldada ka juhul, kui raugeb pärandvara pankrotimenetlus. Pärandvara omab sarnasusi juriidilise isikuga. Pankrotimenetluse mõtte ega eesmärgiga ei ole kooskõlas see, kui pärandvara pankrotimenetlus lõpeb sisuliselt eimillegagi ning pärandaja vara ei ole võimalik kasutada pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määrab ajutise halduri tasu 180 eurot, sotsiaalmaksu 59,40 eurot ja kulutuste 36,20 eurot, kokku 275,60 euro hüvitamise riigi vahenditest, kuna pärandajale kuulunud korteriomandile omistatud väärtus on hinnanguline ja võib osutuda arvatavast väiksemaks, ka võivad korteriomandi müügiga olla seotud kulutused. Ülejäänud osas tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pärandvara arvelt. Ajutisel halduril tuleb pärandvara müüa ning korraldada halduri tasu maksmine vara müügist saadud raha arvel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.