Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi OÜ W-Glass vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmises
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.09.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
668 eurot 92 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ W-Glass apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Ekosüsteemide OÜ (pankrotis; rk 11146497) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja OÜ W-Glass (rk 10823375), seaduslik esindaja juhatuse liige Heiko Viks Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.09.2013 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) hagi OÜ W-Glass vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks summas 668 eurot 92 senti.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Jätta esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega
kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõue
1.04.03.2013 esitas Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ W-Glass (kostja) vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks, paludes tunnistada kehtetuks Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) poolt 06.11.2009 täidetud rahaline kohustus kostjale summas 10 466 krooni 25 senti (668 eurot 92 senti) ja kohustada kostjat tagastama nimetatud summa Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka. 26.01.2010 esitas Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 29.01.2013 kohtumäärusega võttis kohus pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 210-4107 menetlusse ning nimetas ajutise pankrotihalduri. Kuna kostja ei ole hageja pankrotimenetluses nõudeavaldust esitanud ja võlgnevus kostjale ei kajastu ka hageja pankrotiavalduses, siis on ilmselgelt hageja 06.11.2009 makset (t.lk 33) tehes eelistanud kostjat teistele hageja võlausaldajatele ja rahuldanud kostja nõude täies ulatuses. Hageja rõhutas 06.08.2013 menetlusdokumendis, et hagi on esitatud rahalise kohustuse tagasivõitmiseks, mitte tehingu tagasivõitmiseks. Rahalise kohustuse tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks tehingu alusel tehtud rahalise soorituse, tehing ise jääb aga kehtima. Hageja oli rahalise kohustuse täitmise ajal kostjale rohkem kui üks võlausaldaja, kelle huvid said kostjale arve tasumisega kahjustatud (t.lk 105-158). Hageja arvates ei olnud majandustehingud kostjaga hageja majandustegevuse seisukohalt olulisemad kui tehingud nende võlausaldajatega, kelle nõudeid võlgnik ei rahuldanud. Rahalise kohustuse täitmisega kostjale ei saanud tagatud hageja majandustegevuse jätkumine ja see ei olnud vajalik, vaid sellega eelistati kostjat teistele võlausaldajatele, kelle huve seeläbi kahjustati. 30.08.2013 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et haldurile üle antud pankrotivara hulgas sellist vara ei ole, mis raha maksmise vastusooritusena kostja poolt hagejale üle anti. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-87-08 p 11 kohaselt on võlausaldajate huvide kahjustamise eeldus täidetud ka siis, kui kasvõi ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude rahuldamisjärgust. Pankrotihaldur ei pidanud võlausaldajatele teateid pankroti väljakuulutamise ja nõuete esitamise kohta välja saatma, kuna võlausaldajaid oli rohkem kui 50 (t.lk 174-183). Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et kostja on hagejale koostanud tellimuse alusel 19.10.2009 leping-tellimuse kinnituse nr T17126. Selles sätestati maksetingimusena 50% ettemaksu tasumine ja 50% tasumine enne kättesaamist. Kostja valmistas kauba vastavalt müügilepingule ja kaup oli valmis üleandmiseks 06.11.2009. Samal kuupäeval tasus hageja müügiarve nr M9646 alusel ka viimase osa müügihinnast ehk 10 466 krooni 25 senti (668 eurot 92 senti). Kauba üleandmine ei ole vaidluse all ning asjaolu, et kostjal puudusid nõuded pankrotimenetluses, ei oma hageja nõude usutavuse ja tõendatuse osas tähtsust.
Kostja sisemistest korraldustest tulenevalt on kauba saatelehtede hoiustamise tähtajaks kaks aastat, mistõttu ei ole kostjal võimalik kohtule kauba väljastamise saatelehte esitada. Pooltevaheline tehing ei rikkunud teiste võlausaldajate huve, kuna tehing tehti tavapärastel tingimustel ja tavapärase majandustegevuse raames ning hageja vara ei vähenenud tehingu tulemusena, kuna raha asendati kaubaga ja kaubal oli olemas selge väärtus. Kostja on Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-58-03 ja 3-2-1-21-09 tuginedes seisukohal, et üldjuhul pole tagasivõidetav sellisest tehingust tekkinud võla tasumine, mis mõlemapoolselt täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni ja kui mõlemapoolne täitmine toimus majandustegevuses tavalise tähtaja jooksul. Kostja hinnangul on hageja poolt tehingu tagasivõitmisel kostjal õigus nõuda üleantud kauba tagastamist või selle väärtuse hüvitamist. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tingimusliku nõude esitamata jätmine pankrotimenetluses annab alust väita, et kostja tunnistab enese eelistamist teistele võlausaldajatele. Pankrotihaldur on pankrotimenetluses käitunud pahatahtlikult, kuna ei teavitanud kostjat võimalusest esitada tinglikku nõuet ja jaotusettepaneku kinnitamise tõttu oli hagi esitamise hetkeks kostja poolt pankrotivara jaotamises osalemine välistatud. Kostja on esitanud taotluse pankrotihalduri tegevuse kohta info saamiseks. Kuivõrd kostjal puudus veendumus, et pankrotihaldur käitub ühetaoliselt kõikide osapoolte ees, esitas kostja taotluse, saamaks infot, kas pankrotihaldur on esitanud tagasivõitmise hagid kõikide rahaliste kohustuste täitmise osas, mida võlgnik on 3 kuu jooksul enne ajutise pankrotihalduri nimetamist teostanud. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 20.09.2013 otsusega hagi, tunnistas kehtetuks hageja poolt 06.11.2009 tehtud rahalise kohustuse täitmise kostjale summas 668 eurot 92 senti ja kohustas kostjat tagastama 668 eurot 92 senti hageja pankrotivara hulka. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kuna hageja pankrotimenetlus toimub tsiviilasja nr 2-10-4107 raames ja pankrotihalduri tegevuse üle saab järelevalvet teostada ja teavet nõuda PankrS § 69 lg 1 alusel tsiviilasja nr 2-10-4107 lahendavalt kohtult, jättis kohus kostja taotluse info saamiseks pankrotihalduri tegevuse kohta käesolevas vaidluses rahuldamata ja kostja väited tähelepanuta. Hageja 06.08.2013 menetlusdokumendis välja toonud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõude. Tuginedes PankrS § 109 lg-le 1 ja § 113 lg 1 p-le 2 ning Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-21-09 p-le 11, mille kohaselt PankrS § 109 lg 1 ja § 113 lg 1 p 2 järgi on rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja nõude eeldusena tuleb välja selgitada, kas rahaline kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kas kohustus täideti üht võlausaldajat teisele eelistades ja kas kohustuse täitmisega kahjustati võlausaldajate huvisid. Rahalise kohustuse täitmise osas kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist märkis kohus, et hageja tellimuse alusel koostas kostja 19.10.2009 leping-tellimuse kinnituse nr T17126. Viimane osamakse leping-tellimuse kinnitusest nr T17126 kuulus müügiarve nr M9646 alusel tasumisele 29.10.2009. Kostja põhitegevusala on lehtklaasi vormimine ja töötlemine ja arve nr M9646 esitati Lenon Elva varikatuse tellimuse eest. Hageja tasus arve 06.11.2009. 26.01.2010 esitas hageja maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ning 29.01.2013 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. 05.03.2010 kuulutati välja pankrot. Kohus leidis, et 06.11.2009 makstud 668 euro 92 sendi
suurune rahaline kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist 29.01.2010 ja PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud eeldus on täidetud. Ühe võlausaldaja teisele eelistamise osas asus kohus seisukohale, et hageja on võlausaldajaid PankrS § 113 lg 1 p 2 mõistes erinevalt kohelnud, kuna pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate mõningad nõuded olid sissenõutavaks muutunud juba 29.09., 24.07., 19.06. ja 01.05.2009, st enne kostja 29.10.2009 arve nr M9646 nõude sissenõutavaks muutumist. Kuna hageja ei tasunud sissenõutavaks muutunud arveid vastavalt sissenõutavaks muutumise järjekorrale, vaid valikuliselt, on hageja eelistanud üht võlausaldajat teisele ja PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud eeldus on täidetud. Võlausaldajate huvide kahjustamise osas märkis kohus, et hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-08 ei oma käesolevas asjas määravat tähendust, kuna igal juhul nii võlausaldajate ühisuse huvide kui ka ühe võlausaldaja huvide kahjustamise puhul tuleb esitada Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-43-07 p 9 kohaselt võlausaldajate huvide kahjustamise faktilised asjaolud ja neid tõendavad tõendid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-62-12 p 10 kohaselt võib üldjuhul igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-63-09 p-s 11 on avaldatud, et kui hageja tugineb sellele, et rahalise kohustuse täitmisel eelistati üht võlausaldajat teistele, tuleb hinnata selle väite tõendatust ja võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-21-09 p-s 16 sedastanud, et iga rahalise kohustuse täitmine ei pruugi olla võlgniku majandustegevuse jätkamiseks vajalik ja põhjendatud. Ehitustööde teostamisel ning hoone kui terviku valmimiseks võivad osad tööd olla majandustegevuse jätkamiseks vajalikumad kui teised, millest tulenevalt võib olla põhjendatud ka osade tööde teostamisega tekkivate rahaliste kohustuste täitmine enne teisi kohustusi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostjale kohustuse täitmine oli võlgniku majandustegevuse jätkamiseks vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tuleneb, et kostjale rahalise kohustuse täitmine ei olnud võlgniku majandustegevuse jätkamiseks olulisem kui teised kohustused ning puudus põhjendatud alus eelistada ühte võlausaldajat teisele. Kohus leidis, et vara üleandmine ja olemasolu on asjaolud, mis näitavad vastavalt vastusoorituse toimumist või võlgniku vara vähenemist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-12307 p-s 15 seisukohal, et hageja nõude aluseks olevat negatiivset asjaolu on raske tõendada ja asjaolu tõendamise koormis lasub kostjal. Kohus oli seisukohal, et pankrotivara moodustub pankroti väljakuulutamise hetkel ja asjaolu, et 06.11.2009 üle antud kaup ei olnud pankrotivara hulgas, ei tähenda tingimata seda, et kaupa ei oleks üle antud. Samas peavad menetlusosalised TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Kostja on väitnud, et kaup anti hagejale üle, kuid on välja toonud, et kauba väljastamise saatelehte ei ole kostjal võimalik esitada, kuna saatelehti ei hoiustata üle kahe aasta. Kuna hageja pankrot kuulutati välja 05.03.2010, siis arvestades, et kostja väidetel anti kaup võlgnikule üle 06.11.2009, siis oli kostja juhatuse liikmel hoolsuskohustust täites võimalik tagada enne dokumentide säilitusaja lõppu saatelehtede hoiustamine pikemalt kui 2 aastat. Saatelehtede hoiustamine oli kostja riisiko. Kostjal oli kohustus tõendada, et kaup oli hagejale üle antud. Hageja väitis, et vaidlusalust kaupa ei ole pankrotivara hulgas. Kostjal lasus kauba üleandmise asjaolu tõendamiskoormis Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-58-03 p-s 9 seisukohal, et isegi siis, kui hageja pole ostetud ehitusmaterjale ära kasutanud ja talle pole selle eest tasutud või tal pole nõuet oma võlgniku
vastu, sai ta raha vastu muud vara. Kolleegiumi arvates ei ole sellisel juhul tuvastatud teiste võlausaldajate kahjustamine. Kostja ei ole tõendanud, et 06.11.2009 anti vaidlusalune kaup üle ja kostja tegi 06.11.2009 rahalise makse vastusoorituse kauba üleandmise kujul. Kohus asus seisukohale, et võlgniku vara on 06.11.2009 rahalise kohustuse täitmise tulemusena vähenenud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus uuris tõendeid ühekülgselt ega motiveerinud kostja põhjenduste ja selgituste mitteaktsepteerimist. Maakohus ei võtnud arvesse tagasivõidetava rahalise kohustuse täitmise asjaolusid ega nimetatud tehingu olulisust pankrotistunud ettevõtte majandustegevuse jätkamise seisukohast. Samuti uuris kohus pealiskaudselt ja ühekülgselt PankrS § 113 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduste täitmist. Kostja nõustub, et arve nr M9646, mis tasuti 06.11.2009, on tasutud kolme kuu jooksul ajutise pankrotihalduri nimetamisest, kuid toob esile, et pelgalt nimetatud asjaolu ei saa olla aluseks rahalise kohustuse tagasivõitmisel. Maakohus ei ole piisaval määral arvestanud kostja 10.07.2013 hagiavalduse vastuse põhjendustega. Riigikohus on selgelt väljendanud, et pelgalt rahalise kohustuse täitmine kolm kuud enne ajutise pankrotihalduri nimetamist ei saa olla rahalise kohustuse tagasivõitmise aluseks. Kostja arvates on seega äärmiselt oluline tuvastada teiste PankrS § 113 lg 1 p-s 2 sätestatud eelduste olemasolu. Kuna antud juhul saab tagasivõitmise otsustamine oleneda üksnes asjaolust, kas tegemist on teiste võlausaldajate eelistamisega ning nende huvide kahjustamisega, siis oleks maakohus pidanud põhjalikult analüüsima niisuguste asjaolude olemasolu. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hageja eelistas kostjat teistele võlausaldajatele, kuna mõningad nõuded olid sissenõutavad varasemast perioodist kui kostjale tasutud arve nr M9646. Meelevaldne on kohtu seisukoht, et kuna hageja ei tasunud sissenõutavaks muutunud arveid vastavalt nõuete sissenõutavaks muutumise järjestusele ja täitis kohustusi valikuliselt, siis on hageja eelistanud üht võlausaldajat teisele, millest tulenevalt on täidetud PankrS § 113 lg 1 p 2 eeldus. Kohus ei ole oma järelduses tuginenud kõikidele asjassepuutuvatele asjaoludele ega vaadelnud majandustehinguid ühiselt. Lisaks ei ole maakohus võtnud arvesse kosja poolt välja toodud asjaolu, et eelistamist ei ole toimunud, kui vara hulk ettevõttes ei ole vähenenud. Kõnealusel juhul asendati raha kaubaga. Kostja hinnangul omab raha asendamisest asjaga antud asjas veelgi enam tähtsust see, et arve nr M9646 tasumine oli hageja jaoks äärmiselt oluline majandustegevuse jätkumise seisukohast. Maakohus ei ole selgitanud kõnealuse arve tasumise olulisust võrreldes teiste tasumata arvetega. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühest küljest on maakohus sedastanud, et osad tööd võivad olla vajalikumad kui teised ning seeläbi osade arvete tasumine enne teisi võib olla põhjendatud, kuid samas on kohus täielikult jätnud tähelepanuta selle, milliste tööde/teenuste eest on kohtu poolt väljatoodud arved esitatud. Kostja rõhutab, et asjaolu, et kõik kõnealused teised arved, mis on hageja jätnud tasumata, on väljastatud tööde/teenuste eest, mis olid juba arvete väljastamise hetkeks teostatud, st teenus/kaup väljastati enne arve tasumist. Samas kostja poolt esitatud arve nr M9646 tasumine oli eelduseks, et kostja tarniks karastatud klaasi ning et hageja saaks paigaldada projektile „Elva Murumuna Lasteaed” projektijärgse varikatuse. Ilma varikatuseta lasteaed ei oleks kvalifitseerunud üleandmiseks valmisolevaks objektiks, mistõttu ei oleks olnud võimalus taotleda tellimuse eest ka raha tasumist. Seega on kostja hinnangul oluline teha vahet nendel arvetel, mis on ajaliselt varem väljastatud ning mille tasumise tähtaeg oli varasem ja arvel, mille tasumine oli eelduseks
kauba kättesaamisel. Seega on ilmselge, et kostja arve tasumine oli antud ajahetkel hageja majandustegevuse jätkumise seisukohast olulisem kui teiste, ajaliselt eespool olevate kohustuste täitmine. Kohus ei ole välja selgitanud tehingu tegelikku mõju hageja võlausaldajatele, vaid on asja sisuliselt lahendanud hageja väidetele tuginedes. Kohus on jätnud hindamata kostja seisukohad, et antud tehingu raames ei ole kahjustatud võlausaldajate huvisid ning et tehing oli tõepoolest vajalik projekti lõpetamise seisukohast, omades seeläbi tähtsust ka ettevõtte majandustegevuse jätkamise osas. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitab kostja täiendava tõendina kostja ja hageja endise juhatuse liikme R Heinami e-kirjavahetuse, mille esitamist maakohtule ei pidanud kostja vajalikuks, kuna eeldas, et kohus uurib majandustehingute olulisust ja tehingu reaalelulisust olemasolevate tõendite alusel. Ekirjavahetuses kinnitab ka endine juhatuse liige, et oli veendumusel, et projekti „Elva Murumuna Lasteaed” edukal valmimisel saab ettevõtte häid referentse ning võimalikud tulevased uued projektid ja tööd suudavad ettevõtte makseraskustest välja tuua. Kostja on seisukohal, et ta on põhistanud asjaolu, et rahalise kohustuse täitmine kostjale oli hageja majandustegevuse jätkumise seisukohast oluline ning teiste võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole toimunud. Kohtuotsus on vastuoluline ka seetõttu, et ühest küljest tuuakse välja asjaolu, et kuna hagi aluseks on rahalise kohustuse tagasivõitmine, mitte tehingu tagasivõitmine, siis ei omagi tähtust kauba üleandmise fakt, kuid teisalt asub kohus seisukohale, et kauba üleandmist ei ole tõendatud. Viidates Riigikohtu praktikas leitule (lahendi nr 3-2-1-117-07 p-d 13 ja 25, lahendi nr 3-2-1-78-08 p-d 20 ja 27 ja lahendi nr 3-2-1-18-07 p 12), mille kohaselt TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab ka seda, et kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline, leiab kostja, et seega on maakohus rikkunud menetlusnormi. Kostja märgib, et kuna hageja ei ole vaidlustanud müügitehingut tervikuna, siis ei ole vaidlustatud ka kostja poolt arve nr M9646 alusel asja (karastatud klaasist varikatused) üleandmist ning põhjendamatu on kohtu arutelu kauba üleandmise osas. Hageja on alusetult väitnud, et pankrotivara hulgas sellist vara ei ole. On selge, et vara, mis on omandatud suure projekti raames ehitise valmimiseks, ei saagi asuda projekti teostaja laos, vaid paigaldatakse otse projekti käigus ehitavale objektile. Seega on õiged kostja väited, et hageja poolt kostjale makstud raha võrra ei vähenenud hageja vara, vaid see asendati kaubaga. Nimetatud kauba paigaldamisel Elva lasteaia hoonele tekkis hagejal rahaline nõudeõigus tellija vastu. Selle rahalise nõude olemasolu ja ka vastava raha laekumist ei saa kostja kuidagi tõendada, kuna kostjal puudub ülevaade, millises ulatuses Elva lasteaiatööde eest hagejale tasuti, millise asjaolu väljaselgitamine ja tõendamine lasub hagejal. Kostja vaidleb vastu ka menetluskulude kostja kanda jätmisele. Viidates TsMS § 162 lg-le 4 kordab kostja varasemalt toodud põhjendusi, mille kohaselt on hageja oma pahatahtliku käitumisega ise loonud olukorra, kus kostjale tekitatakse täiendavate kulutuste tasumise kohustus. Hageja on kostja hagiavalduse vastusele vastamiseks kasutanud advokaadibüroo teenuseid, suurendades seeläbi veelgi pankrotipesa kulusid. Kostja hinnangul on selline lähenemine ebamõistlik ning põhjendamatu. Kostja leiab, et tema õiguste teostamist ei ole tagatud ning oleks äärmiselt ebaõiglane, kui kostjalt mõistetakse välja hageja menetluskulud olukorras, kus hageja oleks oma eelneva teavitamisega suutnud selliseid kulutusi täielikult vältida. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid, e-kirjad ja fotod palub hageja jätta asja juurde võtmata ja kostjale tagastada.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tehingu kehtetuks tunnistamise nõuet ei ole hageja esitanud. PankrS § 113 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole PankrS § 109 lg-s 2 sätestatud võlausaldajate huvide kahjustamise eeldused tõendatud. Pooled ei vaidle selles, et hageja täitis rahalise kohustuse kostjale kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist kehtiva müügilepingu alusel. Hageja tasus 05.11.2009 müügiarve alusel 668 eurot 92 senti ja hageja pankrotimenetlus algatati 29.01.2010. Vaidlust ei olnud ka selles, et ajal, mil hageja kostjale kohustuse täitis, oli tal veel sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldajate ees, milliste täitmisele eelistas hageja täita kostja kohustuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, hinnanud tõendeid valikuliselt ja teinud asjas ebaõige lahendi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine. Seega ühe võlausaldaja eelistamist teistele võlausaldajatele ei saa iseenesest pidada teiste võlausaldajate kahjustamiseks (RK lahend nr 3-2-1-53-03, p 8). Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust majandustegevuse jätkamise seisukohalt ning arvestada, et pankrotiseaduse eesmärgiks ei ole soodustada pankrotiohus isikutega tehingute tegemisest hoidumist, mis võib võlgniku majandustegevust halvata (RK lahend nr 3-2-1-58-03 p 9). PankrS § 113 lg 1 p 2 mõttest ei tulene, et makseraskuste tekkimisel tuleks võlausaldaja majandustegevus peatada. Nimetatu tooks endaga kaasa põhjendamatult võlgnikul lasuvate kohustuste mahu suurenemise. Apellant esitas koos kaebusega kirjavahetuse hageja endise juhatuse liikme R R, mille kohus võtab TsMS § 652 lg 4 kohaselt asja juurde. Nimetatud tõend kinnitab, et võlgnik oli veendumusel, et lasteaia projekti edukal valmimisel tulevad võimalikud uued projektid ja ettevõte suudetakse makseraskustest välja tuua. Kohus leiab, et võlgnik tegi kostjale makse igapäevase majandustegevuse raames ja üksnes põhjusel, et saada kaup kätte ja projekt edukalt lõpetada. Kostja poolt klaasist varikatuste võlgnikule üleandmist ja nende paigaldamist projekti raames Elva Lasteaed Murumuna hoonele tõendab apellant lisaks olemasolevatele tõenditele ka fotodega 4 lehel, millised ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 653 lg-ga 4 vastu võtab. Hagejal oli teiste võlausaldajate huvide kahjustamise tõendamiskohustus ja et nimetatud arve tasumine ei olnud võlgniku tavapärase majandustegevuse arendamiseks ega säilitamiseks vajalik. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hageja kohustus on TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada asjaolu, et võlgnik kahjustas antud rahalise kohustuse täitmisega kostjale teiste võlausaldajate huve.
Võlgniku põhitegevuseks oli ehitustegevus. Käesolevas vaidluses on kostja selgitanud, et ta koostas hagejale tellimuse alusel leping - tellimuse kinnituse, mille maksetingimuste kohaselt pidi hageja tasuma 50% ettemaksuna ja 50% enne kauba kättesaamist. Kostja valmistas kauba- Elva Murumuna Lasteaiale projektijärgse varikatuse ning võlgnik tasus kostjale müügiarve alusel viimase osa müügihinnast 668 eurot 92 senti Hageja ei ole väitnud, et ta raha vastu kaupa ei saanud. Seega oli antud juhul kauba saamise eelduseks arve tasumine ja seega asendati raha kaubaga ja vara hulk ettevõttes ei vähenenud. Lasteaed oli hageja projektiks ja ilma varikatuseta ei oleks olnud hagejal võimalik objekti lugeda valmisolevaks. Seega oli hageja poolt antud ajahetkel kostja arve tasumine majandustegevuse jätkamise seisukohalt olulisem, kui teiste, ajaliselt eespool olevate kohustuste täitmine. Kohus leiab, et hageja makse kostjale ei ole ebatavaline võrrelduna võlgniku muu majandustegevusega. Asjaolu, et kostjale rahalise kohustuse täitmise ajal oli võlgnikul rohkem kui üks võlausaldaja, ei täida PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise eeldust, sest kohus ei ole esitatud asjaoludel tuvastanud teiste võlausaldajate huvide kahjustamist. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel tuleb tühistada kohtuotsus ka menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulude jaotus
7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, muudab ta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja otsusega hagi rahuldamata jätmisel jäävad kõik asjas kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.