Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-63-09 Tartu, 29. mai 2009. Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks M OÜ (pankrotis) hagi T.Š vastu rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-51153 Mr OÜ kassatsioonkaebus 405 986 krooni 17 senti Hageja M OÜ (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja pankrotihaldur vandeadvokaat Kalle Pedak. Kostja T.Š isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik. 4. mai 2009.a, kirjalik menetlus
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-51153 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada M OÜ-le 27. jaanuaril 2009. a kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 4059 (neli tuhat viiskümmend üheksa) krooni 86 senti.
kahjustamine. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale maksete tegemisega on kahjustatud teiste võlausaldajate huve. Tegemist on laenude tagasimaksmisega, mida tuleb vaadata koos kostjalt hagejale laenude andmisega. Nii laenude andmine kui ka tagasimaksmine toimusid lühikese aja jooksul ja perioodil, mil hagejal olid majandusraskused. Laenude eesmärgiks oli võimaldada hagejal majandustegevust jätkata. Kostja laenas hagejale 21. septembrist 2006. a kuni 10. novembrini 2006. a kokku 679 000 krooni ja tagasi sai ainult 382 496 krooni. Hageja kontolt kostjale 19. oktoobril 2006. a üle kantud 23 490 krooniga hüvitati kostja isikliku pangakaardiga hageja autole talverehvide ostmise ja paigaldamise kulu. Seega oli tegemist hageja majandustegevuses vajaliku kulutusega.
võlausaldajate huve, kuna laenuks saadud raha kasutati hageja majandustegevuses. Väljamaksete suurusele vastavad vahendid olid vahetult enne väljamaksete tegemist läinud üle hageja käsutusse. Seda asjaolu ei saa jätta arvestamata. Sellest võib teha järelduse, et lühiajalisi laenulepinguid sõlmiti ja seega laenuraha ka kasutati hageja majandustegevuses. Seetõttu ei ole alust järelduseks, et laenude tagastamisega kahjustati hageja võlausaldajate huve. Vaidlusalustest väljamaksetest 23 490 krooni puudutas hagejale kuulunud autole talverehvide ostmist ja nende vahetuse eest tasumist. Seega oli hageja saanud ka selles ulatuses vastu vajaliku kauba ja teenuse. Hageja ei põhjendanud, miks ta pidas nimetatud väljamakset tegutseva äriühingu puhul mittevajalikuks ja võlausaldajate huve kahjustavaks. Nõustuda ei saa hageja väitega, et asjas ei omanud tähtsust see, millistel asjaoludel oli kohustus tekkinud. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks PankrS § 113 alusel tuli kohtul tuvastada, milline oli tehingute sisu ja eesmärk. Ka Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et mitte igasugust ühe võlausaldaja eelistamist teisele ei saa iseenesest pidada teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Pealegi nähtub esitatud tõenditest, et ajavahemik, mil pooled oma vastastikused kohustused täitsid oli väga lühike, millest võib järeldada, et tehingud tehti hageja majandustegevuse raames. Seetõttu ei ole võimalik väita, et kostjale võla tasumisega kahjustati teiste võlausaldajate huve.
võrdse kohtlemise printsiipi. Maksete tegemisega kostjale eelistati selgelt kostjat teistele võlausaldajatele. Võlausaldajate huvide rikkumine on tõendatud sellega, et olukorras, kus ta ei suutnud enam täita kõiki oma kohustusi, valis hageja kohustuse täitmise esmajoones endaga seotud isikule ja kahjustas sellega eeldatavalt teadlikult nende võlausaldajate huve, kelle nõudeid ei rahuldatud. Hageja nõuab lisaks laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste tagasivõitmisele ka 23 490 krooni maksmise tagasivõitmist. Ka selles osas ei ole ringkonnakohtu otsus põhjendatud. Väidetav talverehvide omandamine ei tähenda, et tegemist oli hageja majandustegevuse ja majandustegevuse jätkamise seisukohalt hädavajaliku kuluga, nagu ringkonnakohus ekslikult on leidnud.
majandustegevuse jätkamiseks vajalikest tehingutest tekkinud kohustuste täitmisele ei ole üldjuhul põhjendatud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seega hindama asjas esitatud tõendeid ja võtma seisukoha, kas on tõendatud hageja väide, et hageja on rahalise kohustuse täitmisel eelistanud kostjat teistele võlausaldajatele, kellega sõlmitud tehingud olid hageja majandustegevuse jätkamiseks sama olulised või olulisemad, kui kostja ja hageja vahelised tehingud, millest tekkinud kohustused hageja täitis. Hageja väidab kassatsioonkaebuses, et majandustegevuse jätkamise seisukohalt oli samuti oluline täita kohustused T. M ja M. P. Hageja ei ole alama astme kohtutes seda väidet esitanud, seega ei olnud ringkonnakohtul võimalik selle väite kohta seisukohta võtta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe menetlusosalisele ette võimalust tugineda kassatsioonkaebuses asjaolule, millele ei ole alama astme kohtutes viidatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.