Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

palus avaldajat täpsustada ka võlgadest vabastamise menetluse algatamise taotlust, nimelt et võlgnik kohustub täitma pankrotiseaduses ette nähtud kohustusi. Avaldaja seaduslik esindaja esitas kohtule puudumise kõrvaldamise avalduse ning selgitas, et võlgnik saab hooldekodus üldhoolekande teenust, mitte erihoolekandeteenust. Kuna tegemist on üldhoolekandega, siis läheb võlgniku sissetulek terves ulatuses hooldekodu kulude katteks ning ülejäänud osa kompenseerib vald, võlgnikule ei jää mingit osa sissetulekust. Võlgniku seaduslik esindaja kirjutas vara- ja võlanimekirjale alla. Võlgadest vabastamise taotluses kinnitas esindaja, et võlgnik kohustub täitma pankrotiseaduse kohustusi, kud möönas, et faktiliselt see on võimatu, kuna võlgnik on piiratud teovõimega isik. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et avaldaja ei ole avalduses puudusi kõrvaldanud – avaldaja esindaja ei ole maksejõuetust põhistanud. Samuti ei ole avalduses toodud eesmärki – võlgadest vabastamise menetluse algatamist teovõimetu isiku ja eestkostja pankrotiavalduse korral võimalik saavutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. PankrS § 14 lg 1 p 3 alusel kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Käiguta jätmise määruses selgitas kohus, et võlgnikul tuleb maksejõuetust põhjendada. Kohus leiab, et Jõhvi valla avalduses kirjeldatud asjaolud ei põhista maksejõuetust. Avaldusest ei selgu Swedbank Liising AS-i nõue võlgniku vastu, selle nõude olemasolu tõendamiseks ei ole avaldaja esitanud ühtegi dokumenti. Avaldusest ei selgu, kas võlausaldaja üldse nõudis lepingu täitmist, kas pooled püüdsid kokku leppida võla tasumises. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks on kaitsta eestkostetava huve ning pankrotiavalduse esitamine ei ole antud juhul eestkostetava huvides. Kohus selgitas pankrotiavalduse käiguta jätmise määruses, et pankrotimenetlusega kaasnevad suured kulud, mida peab kandma võlgnik. Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui praegu olemasolev võlg. Pankrotimenetlusega suurenevad võlgniku võlad, millest hiljem pole võimalik vabaneda. Samuti ei ole kohtule selge, miks võlgnikule ei jää sissetulekust protsenti isiklikuks kasutamiseks. Sotsiaalhoolekandeseaduses (SHS) § 1119 on sätestatud omaosaluse piirmäärad ning samuti protsent, mis peab võlgnikule jääma peale kulude tasumist. See, et võlgnik saab hooldekodus üldhoolekandeteenust ei tähenda, et vallal eestkostjana on õigus võtta võlgniku pensioni täies ulatuses hooldekodu kulude katteks. Kohus on seisukohal, et selline toiming ei ole kooskõlas

sotsiaalhoolekande seadusega, mistõttu kohus edastab käesoleva määruse N. J.i eestkosteasja järelevalvetoimikusse. Kohus andis avaldajale tähtaja maksejõuetuse põhistamiseks. Avaldaja ei ole aga puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 2 alusel füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus palus avaldaja esindajat kinnitada, et võlgnik kohustab täitma pankrotiseaduses sätestud kohustusi võlgadest vabastamise menetluses. Avaldaja esindaja esitas nimetatud kinnituse, kuid selgitas, et kuna võlgnik on piiratud teovõimega isik, siis ei saa tema tegelikkuses oma kohustusi täita. Kohus leiab, et kuna juba praegu on ilmselge, et võlgnik ei saa mitte mingil juhul võlgadest vabastamise menetluses oma seadusest tulenevaid kohustusi täita, siis pole ka võlgnikul võimalik võlgadest vabaneda. Seega pankrotimenetluse eeldatavat eesmärki pole käesoleval juhul üldse võimalik saavutada. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tsiviilasjas nr 2-1333446 tuleb jätta avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.