Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja andis kostjale laenu kostja palvel 18.02.2010 120,47 eurot. Raha oli kostjale vaja firma XXX sissemaksuks. XXX kandis laenuraha kostja arvele. Laenuleping oli suuline, laen tuli tagastada 2 kuu pärast. Kostja laenu pole tagastanud. Kostja on viivituses alates 18.04.2010 kokku summas 25,14 eurot. 26.06.2010 palus kostja hagejalt laenuks 15,15 eurot raha, et osta oma lapselapsele kingitus. Kostja pidi laenu tagastama 27.06.2010, kuid pole teinud seda, kostja on viivituses alates 27.06.2010 kokku 2,96 eurot, Hageja sotsiaaltoetused kanti kostja kontole 2011.a. juunis, mais 76,70 eurot +76,70 eurot kokku 153,40 eurot ja kostja pidi need summad hagejale üle andma 08.06.2011, mida pole teinud. Kostja on olnud viivituses alates 08.06.2011 kokku summas 19,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 289,02 € võlga ja viivist kokku 47,85 eurot ning menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole sõlminud hagejaga laenulepinguid. 2011.a. mai ja juunikuu toetused andis kostja hagejale 10.06.2011 üle hageja nõudmisel koheselt: hageja nõudis toetusi 10.06.2011 hilja õhtul ja kostja võttis sularaha automaadist välja ja andis hagejale üle. Varem pole hageja nõudeid kostja vastu esitanud. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kuna tegemist on lihtmenetluse vaidlusega, teeb otsuse lihtsustatud vormis. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust ning lg 2 alusel on mitmepoolne tehing selline tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus, mitmepoolne tehing on leping. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või mitme isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS §100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse (vaidluse perioodil kehtinud red). protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatav asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama. Laen 18.02.2010 summas 120,47 eurot ja 26.06.2010 summas 15,15 eurot Et rääkida pooltevahelisest laenulepingust, peab hageja ja kostja vahel olema teineteisele suunatud siduvad tahteavaldused selleks, et pooli seoks õigused ja kohustused vastavalt VÕS § 2 (5)

76 lg 1 ja VÕS § 8 lg 1 ja § 396 lg 1 ehk soov anda laenuks 120,47 eurot ja 15,15 eurot ja saada vastavalt laenu 120,47 eurot ja 15,15 eurot (st saada raha, mis tuleb tagasi maksta). Kostja seletustest nähtuvalt oli tal hagejaga juttu firmast, mille jaoks oli vajalik sissemakse ja kostja pidi maksma selleks raha ning saama vastu tööd. Sellest rääkis ta ühe naisterahvaga telefoni teel selliselt, et hageja andis telefoni toru kostjale üle. Kostja oli nõus panustama raha firmasse ja tööd tegema ning andis 150 USD XXX. Kostja seletuste kohaselt oli ta töötanud 2007-2008 USA-s ja veel 2010.a. juulis oli tal 917 USD, lisaks sai kostja igakuist pensioni. Seda, et kostjal oli veel 2010.a juulis kontol 917 USD kinnitab esitatud konto väljavõte (lk 88, I kd). Hageja tunnistaja XXX ütluste kohaselt maksis ta XXX sissemaksu XXXeest hagejale kuuluva raha arvelt, mis laekus tunnistaja kontole. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, kas hageja laenas kostjale raha, küll aga nähtub, et hageja oli tunnistajale öelnud, et kostja maksab talle raha kahe kuu pärast ära. Kostja seletust ja hageja tunnistaja ütlust omavahel hinnates leiab kohus, et õige on hageja väide, et kostja soovis panustada raha firmasse, kuid õige ei ole hageja väide, et firmasse panustatavat raha soovis kostja saada hagejalt laenuks. Kosja seletused ja tunnistaja ütlus kinnitavad vaid seda asjaolu, et sissemakse XXX tehti küll ülekandega selle raha arvelt, mis oli tunnistaja kontol ja mis kuulus hagejale, kuid seda, et kostja oleks soovinud saada hagejalt selleks laenuks 120,47 eurot, tunnistaja ütlus ei tõenda, sest tunnistaja ei tea poolte vahelistest suhetest muud kui seda, mis väitis talle hageja. Kostja ütlustega on tõendatud kostja väide, et sissemakseks andis kostja ise hagejale sularahas üle 150 USD. Hageja poolt kohtule esitatud (I kd lk 8) nn XXX interneti lehekülje väljavõttest nähtub, et 18.02.2010 on tehtud kanne 145 USD nimega XXX, millest rääkis ka tunnistaja XXX, kuid sellest ei nähtu, et kostja oleks avaldanud tahet saada hagejalt laenu ja hageja oleks avaldanud tahet kostjale laenu anda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja oleks avaldanud tahet saada hagejalt laenuks 18.02.2010 120,47 eurot XXX sissemaksuks. Kostja on seletustega ja konto väljavõttega tõendanud, et tal oli selleks olemas endal raha, mille ta andis üle hagejale vastava sissemakse tegemise korraldamiseks ja et tal ei olnud vaja võtta hagejalt laenu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja soovis saada 120,47 € laenuks 18.02.2010 raha, siis ei ole pooltevaheline laenusuhe tõendatud ja hageja nõue laenu tagastamiseks VÕS § 396 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p1, 6 ja § 108 lg 1 alusel koos viivisenõudega jääb rahuldamata. 26.06.2010 palus kostja hagejalt laenuks 15,15 eurot raha, et osta kostja lapselapsele kingitus 15,15 euro. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta ostis hagejalt lapselapse tarvis mänguauto 240 krooni eest, mille eest ta andis hagejale sularaha, küll aga ei ole hageja tõendanud, et kostjal oli soov saada hagejalt 26.06.2010 15,15 eurot laenuks selleks, et osta lapselapsele mänguauto ega lükanud ümber kostja väiteid, et raha mänguauto ostmiseks andis kostja hoopis hagejale. Kuna hageja peab tõendama laenusuhte olemasolu ja laenuks raha andmist ega pole seda tõendanud, siis ei ole 26.06.2010 summas 15,15 eurot pooltevaheline laenusuhe tõendatud ja hageja nõue laenu tagastamiseks VÕS § 396 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p1, 6 ja § 108 lg 1 alusel koos viivisenõudega jääb rahuldamata. Eeltoodu tõttu ei ole vaja anda hinnangut kostja esitatud lapselapse sünnitunnistusele. Sotsiaaltoetus 153,40 eurot (76,70 eurot +76,70 eurot) Vaidlus puudus selles, et pooltel oli kokkulepe, et hageja sotsiaaltoetused kantakse üle kostja kontole mais ja juunis 2011 ja et kostja annab hageja 2011.a. mai-ja juunikuu sotsiaaltoetused üle hagejale summas 153,40 eurot. Vaidlus puudus ka selles, et 153,40 eurot kanti kostja kontole. Seega oli poolte vahel käsundusleping, mille kohaselt pidi kostja võimaldama hagejale kasutada oma pangakontot eesmärgil, et sellele lasta üle kanda hagejale makstav sotsiaaltoetus ja lisaks pidi kostja selle üle andma hagejale VÕS § 619 järgi. Nimelt kohustub käsundilepingu järgi üks isik vastavalt teisele isikule osutama teenust, käsundiandja peab maksma selle eest tasu 3 (5)

kui see on kokku lepitud. VÕS § 626 lg 1 alusel peab käsundisaaja üle andma käsundiandjale selle, mille ta on saanud käsundi täitmisega. Kostja konto väljavõttega on tõendatud, et hageja juunikuu toetus kanti kostja kontole 09.06.2011 (lk 192, I kd) ning et järgmisel päeval, so 10.06.2011 kl 23:38 on sularaha automaadist kostja kontolt välja võetud 160 eurot. Kostja seletustest nähtuvalt viibis ta 10.06.2011 täditütre XXX sünnipäeval ning hageja helistas kostjale hilja õhtul ning nõudis raha üleandmist. Kostja läks Mardi tn läheduses oleva Maxima poe juures oleva pangaautomaadi juurde, kuhu tuli ka hageja ja kostja võttis raha välja ning andis nõutud sotsiaaltoetused hagejale üle. Kostja tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli 10.06.2011 kostja tema sünnipäeval ning hilja õhtul kl 22. 00 paiku helistas hageja ning nõudis oma raha ja kostja läks välja hagejale raha andma. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja talle ütelnud, et hageja nõuab kostjalt raha saamist, mistõttu peab sünnipäevalt ära kiirustama ja raha minema andma hagejale. Hinnates, I a) kostja konto väljavõtet 09.06.2011 juunikuu hageja sotsiaaltoetuse laekumise kohta ning järgmisel päeval sularaha 160 € väljavõtmise kohta 10.06.2011 kl 23:38, b) kostja seletust, et hageja nõudis just sellel õhtul (10.06.11) raha ja et kostja läks hagejaga kokku saama ning võttis pangaautomaadist raha välja ning andis selle hagejale üle, c) tunnistaja ütlust osas, et kostja viibis 10.06.2011 tema sünnipäeval ja kiirustas õhtul hilja minema pangaautomaadist raha võtma, II aga ka asjaolu, et nõutav toetus 153,40 eurot on võrreldav automaadist väljavõetud 160 €-ga, siis kinnitavad kostja seletus, kostja tunnistaja ütlus, kostja konto väljavõte ning asjaolu, et nõutav toetus on vaid veidi väiksem kui väljavõetud sularaha 160 eurot 10.06.2011, kostja väiteid, et 10.06.2011 kl 23:38 võttis kostja sularahas 160 eurot oma kontolt välja andis hagejale üle sotsiaaltoetused 2011.a. mai ja juuni eest kokku 153,40 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et kostja täitis käsundi ja andis käsundi alusel saadu hagejale üle kooskõlas VÕS 76 lg 1, 626 lg 1. Kuna käsund on täidetud, ei ole kostja rikkunud lepingust tulenevat 2011.a. mai ja juuni toetuste, kokku 153,40 eurot, hagejale üleandmise kohustust VÕS § 100 mõttes (kohustuse täitmata jätmine). Seda, et kostjal oli kohustus üle anda viidatud toetused 08.06.2011 ehk varem kui juunikuu toetus kostja kontole laekus (09.06.2011), ei ole hageja tõendanud. Seega ei ole tõendatud hageja väide kokkuleppest anda üle toetus teatud päeval ehk 08.06.2011 VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1 järgi. Kostja on tõendanud seletustega, et andis üle sotsiaaltoetused 09.06.2011 koheselt samal päeval kui hageja seda nõudis kooskõlas VÕS § 82 lg 3, 7 ehk kohustuse täitmiseks antud pärast vajaliku mõistliku aja möödumist. Seega ei saa rääkida kohustuse täitmisega viivitamisest VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu alusel ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisest /2011.a mai ja juunikuu sotsiaaltoetuste summas 153,40 eurot üleandmist/ ega kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p1, 6, § 108 lg 1, 626 lg 1, 619 järgi. Ka nimetatud nõudes jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja tsiviilasja hind. Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 122 lg 2, 123 ja 133 lg 1, 2 järgi 336,87 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad hageja menetluskulud ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostjale oli antud menetlusabi riigiõigusabi korras ilma et ta kohustuks kulud riigile hüvitama (määrus 27.08.2013). Kohtul ei ole andmeid, et seda seiskohta muuta. Küll aga ei vabasta märgitu hagejal hüvitamast riigile kostja riigiõigusabikulusid. Kostja riigiõigusabikulud on 384 eurot koos käibemaksuga. Viidatud kulud on TsMS § 75 lg 1 järgi põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 § 1 lg 1 järgi on hagihinna puhul kuni 640 eurot lepingulise 4 (5)

esindaja teiselt poolelt väljamõistetava kulu piirmäär 320 eurot. Seega tuleb hagejalt riigi kasuks välja mõista kostja riigiõigusabikulusid 320 eurot TsMS § 190 lg 5 II lause ja 179 lg 1, 5, 9 järgi. Need tuleb tasuda riigile 15 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest ja viivitamise korral välja mõista nendelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määrast alates lahendi jõustumisest. Ülejäänud kostja riigiõigusabikulud 64 eurot jäävad riigi kanda. Hagejale oli kohus andnud menetlusabi riigiõigusabi korras ilma, et ta kohustuks kulud riigile hüvitama (määrus 26.03.2013). Kohtul ei ole andmeid, et seda seisukohta muuta. Seega jäävad tema esindajaga seotud riigiõigusabikulud kokku 642 eurot riigi kanda. Kohus on andnud hagejale riigiõigusabi ka hagi esitamisel lõivu tasumisel 60 eurot, küll aga ei ole kohus vabastanud teda nende kulude hüvitamise kohustusest. Seega tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1, 5,9 II lause järgi riigituludesse nõuda lõivu 60 eurot ja need tuleb tasuda riigile 15 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest ja tasumisega viivitamise korral välja mõista nendelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määrast alates lahendi jõustumisest. Muude menetluskulude, va ülalpool märgitud riigiõigusabikulud ja hagejalt väljamõistetud riigilõiv, teiselt poolelt väljamõistmiseks kuuluvate menetluskulude nimekiri koos tõenditega esitatakse maakohtule koos avalduse ja tõenditega 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.