Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. detsember 2013.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-629
Tsiviilasi
Nordea Bank Finland Plc Eesti hagi OÜ Lucky Emerald, Andrei Andrejevi ja Dmitri Masalovi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
8459,74 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. aprilli 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (RK 10221469, aadress Liivalaia 45/47, Tallinn 10145), esindaja Paul Lukk Vastustaja I (kostja I): Osaühing Lucky Emerald (RK 11292543, XXX) Vastustaja II (kostja II): Andrei Andrejev (IK XXX, aadress XXXX) Vastustaja III (kostja III): Dmitri Masalov (IK XXX, aadress XXXX), lepinguline esindaja Marko Tiirik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nordea Bank Finland Plc Eesti filaal apellatsioonkaebus.
2.Lõpetada menetlus OÜ Lucky Emerald (kostja I) suhtes TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel seoses OÜ Lucky Emerald kustutamisega äriregistrist.
3.Muus osas tühistada Viru Maakohtu 18. aprilli 2013 otsus ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (edaspidi hageja, apellant) esitas 31.12.2010 hagi OÜ Lucky Emerald (kostja I), Andrei Andrejevi (kostja II) ja Dmitri Masalovi (kostja III) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 22.04.2009 Rakveres arvelduslaenu lepingu nr 17002207030, mida tagasid 22.04.2009 sõlmitud käenduslepingud. Käenduslepingute kohaselt nõustusid kostja I juhatuse liikmed kostja II ja kostja III laenulepingut isiklikult käendama, mõlemad 180 000 krooni ulatuses. Laenulepingu kohaselt oli arvelduslaenu limiidiks 120 000 krooni, mida laenusaajal ei ole õigust ületada. Arvelduslaenu limiidi ületamisel loetakse see tähtaegselt tasumata summaks ning sellelt arvestatakse viivist 25 % aastas. Laenulepingu p 3.1 ja 3.4 alusel arvestab hageja limiidi kasutatud osalt intressi, lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost arvelduskontol ning intress kuulub tasumisele iga kalendaarse kvartali viimasel päeval ja lepingu lõppemisel. Laenulepingu p 6 alusel debiteerib hageja arvestatud intressi ning muud lepingu alusel pangale tasumisele kuuluvad maksed kostja I täiendavate korraldusteta kostja I arvelduskontolt. Kostjal on kohustus tagada maksete debiteerimiseks vajalik rahasumma või kasutamata limiidi olemasolu ning vajadusel tegema kontole ülekande või sissemakse. Arvelduskontolt debiteeriti ajavahemikus 29.04.2009-25.05.2009 väikeste summade kaupa kokku 115 148,48 krooni. 30.06.2009 toimus esimene intressimakse, teise intressimaksega 30.09.2009 ületati esimest korda limiit 619,34 krooniga. See kestis 37 päeva, kuni 06.11.2009 krediteeris Marina Andrejeva kontot 800 krooni ulatuses, mis lõpetas ajutiselt limiidi ületamise olukorra. Rohkem laenulepingu kestel kontot ei krediteeritud. Iga kvartali lõpus arvestatavad intressid, sealhulgas limiiti ületav võlgnevus, järjest suurenesid. 06.10.2010 saatis hageja kostjale I tähitud kirjana laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras võlgnevuste likvideerimiseks tähtaja 18.10.2010. Samasisulised teatised edastati kostjale II ja kostjale III. Hageja saatis 16.11.2010 kostjale I tähitud kirjaga laenulepingu ülesütlemise
avalduse, millega öeldi laenuleping üles põhjusel, et kostja I ei likvideerinud oma võlgnevust 06.10.2010 saadetud teatises märgitud tähtajaks. Sama sisuga teated saadeti 16.11.2010 ka kostjatele II ja III. Laenulepingu p 9.5 kohaselt on hagejal õigus laenuleping üles öelda juhul, kui arvelduslimiit on kostja I poolt ületatud rohkem kui 7 järjestikuse päeva jooksul. Ülesütlemisavalduse tegemisel oli viivitus kestnud rohkem kui aasta, kuna limiidi ületamine toimus 30.09.2009 ning kestis 37 järjestikust päeva. Limiit ületati uuesti 31.12.2009 ning ületamine kestis lepingu lõppemiseni 20.11.2010. Täiendav tähtaeg ning laenulepingu ülesütlemisavaldus saadeti kostjale I registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga, mistõttu saab ülesütlemisavaldust lugeda kätte toimetatuks alates 20.11.2010. Hagejal on kostjate vastu põhinõue summas 132 366,15 krooni (8 459, 74 eurot), sest vastavalt laenulepingu punktile 9.5 on hageja poolt lisaks arvelduslaenu limiiti ületavale summale lepingu ülesütlemise tagajärjeks ka arvelduslaenu limiidi kohene sissenõudmine. Hageja palub välja mõista viivised alates lepingu ülesütlemisest kuni 31.12.2010, milleks on 1189,48 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised kuni kohustuste kohase täitmiseni alates 01.01.2011 põhinõudelt seadusjärgses ulatuses. Käenduslepingu punkt 8 kohaselt on hagejal õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul laenulepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt. Kostjad II ja III peavad täitma nõude solidaarselt käenduslepingute ning VÕS § 145 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel. Hageja märkis 10.12.2012 esitatud täiendavates seisukohtades, et ei nõustu kostja III seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja I ülesütlemisavaldust kätte saanud. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetaks eemalviibijale tehtud tahteavaldus kätteantuks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ning tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja saatis teatise lepingu üleütlemise kohta kostja I registrijärgsele aadressile, mis oli samaaegselt käendaja ja juhatuse liikme kostja II elukoht. Kostjad ei ole teinud ühtegi lepinguliste kohustuste täitmise katset ka pärast seda, kui käesoleva kohtuasja materjalid on kostjatele kätte toimetatud. Kostja III ei ole passiivne käendaja, tal on kostja I suhtes hoolsuskohustus, mis tähendab muuhulgas jälgimist, et kostja I täidaks oma kohustused kreeditoride ees ning kui kostjal I pole selleks vahendeid, tuleb esitada pankrotiavaldus. Hagejad on ilmutanud täielikku hoolimatust oma kohustuste täitmise vastu, võimalik, et kostjate puhul on ka tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega teadete vastuvõtmisest. Hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hagejale hakataks lepingu ülesütlemisõiguse teostamiseks seadma kõrgendatud tingimusi. Sellisel juhul saaks oma kohustusi eirav võlgnik täielikult passiivselt käitudes jätta tegemata nii lepingu järgi nõutava soorituse kui ka jätta võlausaldaja ilma õiguskaitsevahenditest. Kostjate käitumisest nähtuvalt loevad nemadki lepingut mittekehtivaks ehk ülesöelduks, kuna 16.01.2013 seisuga ei ole kostjad teinud ühtegi katset lepingu täitmiseks.
2.Kostja III esitas vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt kostja III hagi ei tunnista ning palub jätta selle rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on laenuleping nr 17002207030 sõlmitud tähtajaga kuni 21.04.2014, mistõttu ei ole lepingu lõppemise tähtaeg saabunud. Vastavalt hageja ja kostja III vahelisele käenduslepingule on laenuandjal õigus esitada käendaja vastu nõue ühe aasta jooksul alates laenulepingu lõppemisest. Kostja III ei ole saanud kätte hageja poolt väidetavat 16.11.2010 teadet lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemine jõustub kättesaamisega. Kuna hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Lucky Emerald ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud, siis leiab kostja III, et laenuleping ei ole üles öeldud ning käendaja vastutus ei ole saabunud.
02.01.2013 esitatud täiendavate seisukohtade kohaselt ei ole hageja esitanud tsiviilasjas ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks tema poolt saadetud teatised kätte saanud. Väide, et teatised saadeti ka lihtkirjaga, on paljasõnaline ning tsiviilasja materjalidega tõendamata. Juriidilise isiku asukohajärgsele aadressile saadetud teatist ei saa lugeda tõendiks selle kättesaamise kohta füüsilise isiku poolt. Kostja ei ole kätte saanud laenulepingu ega käenduslepingu ülesütlemisteadet. Laenulepingu tähtaeg on 21.04.2014 ning käendajate vastu saab nõude esitada ühe aasta jooksul alates lepingu lõppemisest.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohtu 18.04.2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustub kohus hagejaga selles, et ülesütlemisavalduse näol on tegemist tahteavaldusega TsÜS § 67 lg 1 mõttes, kuid õigusliku tähendusega on vaid kehtiv tahteavaldus. Kui tahteavaldus ei ole jõustunud, on see jäänud õiguslikus mõttes tegemata. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. Tahteavaldus oli suunatud kostjale I. Lepinguga seotud eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamist reguleerib TsÜS § 69 lg 3, mitte lg 2 nagu leidis hageja. TsÜS § 69 lg 3 on sama sätte lg-le 2 erinormiks. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus on tuvastanud, et kostjale I saadetud ülesütlemisavaldus oli hagejale tagastatud. Kohus nõustub kostja III esindaja seisukohtadega, et tõendamiskoormis ülesütlemisteate kättesaamise kohta lasub hagejal. Hageja väide, et ta saatis teatise ka lihtkirjana on tõendamata ning kohus ei võta seda otsuse tegemisel arvesse. Ülesütlemise teatisega kiri tagastati hagejale Eesti Posti poolt hoiutähtaja möödumisel, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et teatis jäi kostja I poolt postkontorist välja võtmata ja seega ei ole kostja I teatist kätte saanud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei sisalda tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis teavet kirja sisu kohta, mistõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (RK lahendid 3-2-1-8-09, 3-2-1-151-11, Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 2-09-19850, Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 2-11-53200 jt). Käesolevas asjas tuleb lugeda, et kostja I ei olnud laenulepingu ülesütlemise teatist kätte saanud, mistõttu ei ole laenuleping üles öeldud ning kostjate vastutus ei ole saabunud. Käendaja vastutus saabub pärast laenulepingu ülesütlemist, mistõttu ei analüüsinud kohus põhjalikumalt käenduslepingu ülesütlemist hageja poolt. Kohus ei nõustunud hagejaga, et selline lähenemine seab hagejale kõrgendatud tingimusi ülesütlemisõiguse teostamiseks ja oma kohustusi eirav võlgnik saaks passiivselt käitudes jätta tegemata lepingu järgi nõutava soorituse. Tõendamiskoormist ja tahteavalduse selle saaja tegevuskohta või elu- või asukohta jõudmise riski kannab tahteavalduse tegija, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui tahteavalduse tegija soovib kindel olla oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima saatmise viisi, mis võimaldab tal kohalejõudmist tõendada. Peale tähitud kirjaga saatmise võib tahteavalduse tegija panna avalduse saaja postkasti tunnistajate juuresolekul või taotleda kohtutäiturilt kohtutäituri seaduse § 8 alusel tahteavalduse kättetoimetamist (RK lahend 3-2-1-50-12). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal esitas 16.05.2013 apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu otsus tühistada täies ulatuses ning saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Kohus ei ole hinnanud kõiki hageja väiteid ning on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguslikku normi; 2) ei võimalda kohtu hinnang selle kohta, et lepingu ülesütlemise avaldust ei saanud lugeda kättetoimetatuks hageja poolt põhivõlgnikule tähitud kirja saatmisega, teha järeldust, et ülesütlemise avaldust pole üldse kätte toimetatud ning see pole seetõttu tahteavaldusena kehtiv. Juhul, kui kohus leidis, et tähitud kirja saatmine ei olnud piisav lugemaks lepingu ülesütlemise teade kättetoimetatuks, tulnuks kohtul välja selgitada, kas lepingu ülesütlemise avalduse kehtivaks muutumine ei toimunud mõnel muul hetkel; 3) antud tsiviilasja raames on kostjale III kätte toimetatud asja materjalid, sealjuures ka hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemise teatis. Kostja III on kostja I juhatuse liige, mistõttu on antud teatis üle antud ka kostjale I; 4) on küsimus ülesütlemise kehtivaks muutumise hetkes. Kui see hetk ei olnud tähitud kirja toimetamine kostja III elukohta, siis oleks kohus pidanud lahendama küsimuse, millisel muul ajahetkel antud tahteavaldus kehtivaks muutus. Kohus oleks igal juhul pidanud lähtuma TsÜS § 69 lg-st 1 ja mitte lg-st 3; 5) kohus ei võtnud seisukohta hageja väite osas, et kostja III vastuväited, mille kohaselt laenuleping siiani kehtib, ei ole kooskõlas hea usu printsiibiga.
6.24.05.2013 seisuga nähtub äriregistri väljatrükist, et kostja I OÜ Lucky Emerald on äriregistrist ÄS § 60 lg 3 alusel äriregistrist kustutatud.
7.Kostja III esitas 17.06.2013 vastuväited apellatsioonkaebusele, milles palus jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on Viru Maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Apellatsioonkaebuses toodud väide selle kohta, et kohus oleks pidanud tuvastama lepingu ülesütlemise viisi ja aja, on eksitav ja ümber lükatud hageja 16.01.2013 esitatud kirjaliku seisukohaga, milles hageja väitis, et ta ei suuda tõendada arvelduskrediidi lepingu ülesütlemise teatise saamist lisaks tähitud kirjale lihtkirjaga. Hagejal lasub lepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamise tõendamiskoormus. Hageja ei ole esitanud kohtule ka mingeid taotlusi tõendite kogumiseks; 2) on väär hageja väide selle kohta, et laenulepingu ülesütlemisavaldus loetakse kättetoimetatuks sellega, et kostja III on kostja I juhatuse liige. Maakohus on oma otsuse p-s 7 seda käsitlenud ning vastustaja ei pea vajalikuks seda korrata; 3) ei anna apellandi väide selle kohta, et kohus on jätnud hinnangu andmata sellele, et kostja III vastuväited laenulepingu siiani kehtivuse kohta on vastuolus hea usu printsiibiga, alust kohtuotsuse tühistamiseks. Laenulepingut ei ole vastavalt TsÜS § 69 lg 3 alusel üles öeldud. Laenuleping kehtib tähtajaga 21.04.2014 ning kostjate vastutus ei ole saabunud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus lõpetab asjas menetluse OÜ Lucky Emerald (kostja I) osas otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel, kuna asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Ülejäänud osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ning saadab asja tagasi maakohtule uueks arutamiseks vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ Lucky Emerald ehk kostja I äriregistrist kustutatud (tl 145) ÄS § 60 lg 3 alusel 16.05.2013. 24.05.2013 seisuga tehtud äriregistri väljatrükist nähtuvalt puudub kostjal I õigusjärglane. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kostja I suhtes menetlust jätkata, mistõttu lõpetab ringkonnakohus kostja I suhtes menetluse.
10.Vaatamata põhivõlgniku likvideerimisele omab asjas tähtsust kostjate II ja III vastutuse küsimus, kuna tulenevalt VÕS § 149 lg-s 2 sätestatust ei tähenda juriidilise isiku lõppemine käendaja vastutuse lõppemist. Riigikohtu praktika kinnitab (varasema TsK näidetel), et käendus ei lõpe põhivõlgniku likvideerimisel, kui käendatavat kohustust sai täita ilma võlgniku osavõtuta (vt RK lahendid 3-2-1-100-06 ja 3-2-1-119-04).
11.Viru Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et laenuleping ei ole kohaselt üles öeldud, mistõttu tuleb laenuleping lugeda kehtivaks. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et juhul, kui kohus leidis, et hageja ülesütlemisavaldus ei jõudnud kostjani I 20.11.2010 nagu väidab hageja, tuleb tuvastada laenulepingu lõppemise kuupäev. Hiljemalt koos hagimaterjalidega toimetati kõigile kostjatele ülesütlemisavaldus kätte. Kostja I kui juriidilise isiku tegevuskoht ning kostja II kui juriidilise isiku osaniku elukoht kattusid. Kostja II viibis kinnipidamisasutuses, mistõttu ei olnud võimalik kostjale I registrijärgsesse asukohta hagimaterjale toimetada. Kostjale I tuleb lugeda hagimaterjalid (sh ülesütlemisavaldus) kättetoimetatuks hiljemalt ajal, mil mõlemale kostja osanikule hagimaterjalid kätte toimetati.
12.Tulenevalt eeltoodust peab asja uuel arutamisel maakohtus tuvastama laenulepingu lõppemise kuupäeva ning sellest tulenevalt analüüsima hageja võimalike nõudeid kustutatud äriühingu käendajate ehk kostja II ja III vastu.
13.Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel otsustada asja lõplikul lahendamisel maakohtus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.