Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 049,28 eurot, viivis 69,83 eurot ja viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale 91,91 eurot, kokku 1 211,02 eurot. Hageja osutas kostjale reklaamiteenust vastavalt kostja tellimusele. Hageja on reklaamiteenuse eest esitanud kostjale kolm arvet kogusummas 1 049,28 eurot, mida kostja pole tasunud. Hageja arvestab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole reklaamiteenust tellinud. Hagist nähtub, et XXX on 24.07.2012 ja 30.07.2012 e-kirjaga tellinud kostja nimel hagejalt reklaamiteenust MTÜ XXX poolt korraldatavate ürituste reklaamimiseks. Kostjal puuduvad XXX a aga igasugused suhted. Kostja ei ole kunagi volitanud XXX hagejalt reklaamiteenust tellima. Seetõttu puudub poolte vahel õigussuhe. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Poolte vahel on vaidlus, kas nende vahel on õigussuhe või mitte. Kohus peab tuvastama õigussuhte olemasolu. Hagile lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et XXX on perioodil 12.07.2012 kuni 25.07.2012 palunud kontserdi reklaamimiseks hagejalt reklaami. Hageja pakkus reklaamklipi valmistamist. Hageja märkis, et klipi hinnaks kujuneb 50 eurot ning XXX edastas hagejale 24.07.2012 reklaamklipi teksti. Samal ja järgneval päeval palus hageja tellija rekvisiite. 25.07.2012 andis XXX hagejale kostja kui tellija andmed (t lk 34-39). Antud sisuga e-kirjade vahetuses vaidlus puudub ja kohus loeb selle faktilise asjaolu tuvastatuks. Kostja väidab, et XXXga puuduvad tal igasugused suhted. Kohus kuulas XXX tunnistajana üle, kelle ütluste kohaselt tellis ta reklaami kostja nimel. Ta oli perioodil juuni kuni septembri keskpaik 2012 suulise lepingu alusel kostja loovjuht ning tema tööks oli turundamine, ürituste läbiviimine ja reklaamimine. Suuline leping oli sõlmitud XXX ja XXX. Palga maksmine toimus läbi OÜ XXX. Reklaami tellis tunnistaja XXX korraldusel kostja jaoks ning tunnistaja teadis täpselt kellele ta reklaami tellis. Nendele ütlustele tuginedes leiab kohus, et XXX tuleb pidada vaidlusalusel perioodil kostja töötajaks, kelle tööülesannete hulka kuulus mh ka reklaami tellimine. Kostja registrikaardist nähtub, et XXX oli 16.05.2012-14.11.2012 kostja juhatuse liige (t lk 98, 118-119). Seetõttu oli XXX õigus sõlmida kostja nimel töölepinguid ning anda kostja töötajatele korraldusi reklaami tellimiseks. Kohtu järeldust ei väära ka see, et antud juhul oli tööleping sõlmitud suuliselt, sest vastavalt töölepinguseaduse § 4 lg 2 tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui kirjalikult ei vormistata, kuid tööle asutakse. 15.06.2012 volituses on XXX mh märkinud, et XXX on kostja töötaja (t lk 100101). Kohus ei võta seisukohta XXXle töötasu väljamaksmisega seonduvas osas (t lk 116117, 143-144), sest antud küsimus on töötaja ja tööandja vaheline õigussuhe, mis jääb väljapoole käesolevat hagimenetlust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 järgi majandustegevuses tegutseva isiku töötaja puhul esindusõigust eeldatakse ning antud juhul ei ole ümber lükatud ka tunnistaja ütlus, mille kohaselt sai ta korralduse reklaami tellida juhatuse liikmelt XXX. Seetõttu leiab kohus, et reklaam oli tellitud kostja nimel. Kostja vastuväidete kohaselt on reklaam tellitud hoopis XXX MTÜ ürituse, mitte kostja tarbeks (t lk 75-76, 95-97, 120-136). Kohus nõustub kostjaga, et reklaami tekst sisaldab tõesti viidet nimetatud isikule lauses „Kohtumiseni XXX !“ Samas ei ole keelatud tellida reklaami teise isiku tarbeks ning see fakt ei tee tehingut tühiseks. Samuti ei muuda tehingut kehtetuks fakt, et XXX oli ka OÜ XXX juhatuse liikmeks (t lk 99) või XXX XXX MTÜ juhatuse liikmeks (t lk 120). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et poolte vahel on õigussuhe. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtulepinguks. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Puudub vaidlus, et hageja valmistas kostjale reklaami ning edastas reklaami raadioeetris. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Seega oli hageja oma töö teinud ning hagejal on õigus saada raha. Hageja on 26.07.2012 esitanud kostjale arve summas 286,56 eurot, 31.07.2012 arve summas 294,24 eurot ja 09.08.2012 arve summas 468,48 eurot, kogusummas 1 049,28 eurot (t lk 40-51), mille kostja on jätnud tasumata. VÕS § 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda võla tasumist. VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist. Hagi esitamise seisuga 21.05.2013 on hageja palunud kostjalt välja mõista viivist 69,83 eurot, edaspidi viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kostja ei ole viivise suurust vaidlustanud. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 69,83 eurot kuulub väljamõistmisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib sissenõutavaks mittemuutunud viivist nõuda hagis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu ei saa kohus välja mõista sissenõutavaks mittemuutunud viivist kindla summana, sest selle summa suurus sõltub põhinõude täitmisest. Kohus sõnastab hageja nõude ümber ületamata haginõude piire ja mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 91,91 eurot. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.