Hageja: Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindajad vandeadvokaat Ants Mailend (e-post [email protected]) ja advokaat Kedli Anvelt (e-post [email protected]); Kostja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX).
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt XXX välja Osaühingu XXX kasuks menetluskulud summas 12 220,69 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l XXX tasuda Osaühingule XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (12 220,69 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta Osaühing XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1 303 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.
Harju Maakohus 29.05.2013.a otsusega rahuldas OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu ning jättis menetluskulud OÜ XXX kanda.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 02.07.2013.a. OÜ XXX esitas 25.07.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus TsMS § 174 lg 3 nõuetele.
3.TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus
edastas 13.08.2013.a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos selle lisadega kostjale ning andis talle võimaluse 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Harju Maakohtu 13.08.2013.a määrus toimetati kostjale avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.11.2013.a avaldatud teatega. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb määruse kostjale kättetoimetatuks 09.12.2013.a. Avaldusele tähtaegset vastuväidet ei esitatud.
4.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
6.Hageja avaldusest nähtub, et hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 6 931,69 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 6 904,93 eurot (II kd, tlk 96-97, maksekorraldused) ja kostjale hagiavalduse kättetoimetamise eest kohtutäituri vahendusel 26,76 eurot (II kd, tlk 98-99, maksekorraldused). Vastava kulu kandmine hageja poolt on tõendatud. TsMS § 139 lg 1 on järgi riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuväline kulu ka kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kulutustega, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
7.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesolevas asjas kuuluvad hüvitamisele ühele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kuivõrd ei ole täidetud RKTKm 3-2-1-112-09 punktis 17 nimetatud eeldused. Käesolevas vaidluses oli tõendite maht tavapärasest väiksem, ajaline kestvus samuti. Tegemist oli tavapärase võlanõudega, mis ei nõudnud esindajalt eriteadmisi, õigusaktide süstemaatilist tõlgendamist ja rahvusvahelise või EL õiguse kohaldamist. Kui esineksid nimetatud lahendis toodud eeldused (asja kestvus, tõendite maht, esindaja eriteadmised, rahvusvahelise või EL õiguse kohaldamine, õigusaktide süstemaatiline tõlgendamine jms), võiks kõne alla tulla mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine. Kohus selgitab, et kui mitu lepingulist esindajat on teinud erinevaid toiminguid erineval ajal (s.t ei dubleeri üksteist), ei ole tegemist mitme lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 3 mõttes.
8.Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldusest nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud 61,6h ulatuses tunnihinnaga 100 – 140
eurot (käibemaksuta), kokku 6 592 euro eest. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et XXXon 0,6h vältel tegelenud hagiavalduse täiendamise ja muudatuste ülevaatamisega. Kohus leiab, et antud esindaja poolt tehtud toimingutega tekkinud kulu hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kostja ei pea käesolevas asjas hüvitama mitme lepingulise esindaja kulusid. Nimetatud vandeadvokaadi toimingud on dubleerivad XXXtoimingute suhtes. Kohus loeb antud kulu 0,6h (72 euro) ulatuses mittevajalikuks.
9.Kohus märgib, et 07.11.2012.a XXXpoolt tehtud toimingutega (asja materjalide analüüs, nõupidamine ja kirjavahetus kliendiga) tekkinud kulu 0,5h (70 euro) ulatuses hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kostja ei pea käesolevas asjas hüvitama mitme lepingulise esindaja kulusid.
10.Kohus märgib, et 14.01.2013.a, 21.01.2013.a ja 22.01.2013.a XXX poolt tehtud toimingutega (seisukoha täiendamine, suhtlus kostja esindajaga, kostja esindaja taotluse analüüs ja vastuse koostamine, kohtuistungiks valmistumine) tekkinud kulu 2,2h (308 euro) ulatuses hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kostja ei pea käesolevas asjas hüvitama mitme lepingulise esindaja kulusid.
11.Kulude aruandelt nr A130321-091619-61243 nähtuvad XXX poolt tehtud toimingud 4,7h (658 euro) ulatuses hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kostja ei pea käesolevas asjas hüvitama mitme lepingulise esindaja kulusid. Nimetatud vandeadvokaadi toimingud on dubleerivad XXX toimingute suhtes.
12.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 26.04.2013.a kohtuistungil osalemiseks kulunud 1,8h. Kohus leiab, et märgitud ajakulu on ülemäärane. Istung kestis protokolli kohaselt 1h 20min (1,33h). Kohus loeb antud toimingu põhjendatud ajakuluks 1,33h, vähendades toimingule märgitud aega 0,47h (47 euro) võrra.
13.Kohus märgib, et 29.05.2013.a XXX poolt tehtud toiminguga (kohtuotsuse analüüs) tekkinud kulu 0,2h (28 euro) ulatuses hüvitamisele ei kuulu, kuivõrd kostja ei pea käesolevas asjas hüvitama mitme lepingulise esindaja kulusid.
14.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on 23.07.2013.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks kulunud 1,2h. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega seonduvad lepingulise esindaja kulud ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Menetluskulud jaotatakse asjas menetlust lõpetava lahendiga (TsMS § 173 lg 1). Eeltoodust tulenevalt saab asja menetlust lõpetava lahendiga määrata kohus üksnes nimetatud lahendini kantud menetluskulude jaotuse, mitte aga otsustada tulevikus tekkivate või tekkida võivate menetluskulude üle. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise käigus menetlusdokumentide koostamist lahendis märgitav kulude jaotus ei sisalda, kuivõrd need esitatakse alles pärast lahendi jõustumist. Menetluskulude kindlaksmääramise puhul on tegemist eraldiseisva hagita menetlusega pärast põhimenetluse lõppemist jõustunud kohtulahendiga. Antud menetluse raames tekkinud kulud ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Seepärast on kohtu hinnangul tegemist 1,2h (120 euro) ulatuses mittevajaliku kuluga.
15.Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb lepingulise esindaja kulude osas rahuldamata summas 1 303 eurot. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5 289 eurot (taotletud summa 6 592 eurot – rahuldamata summa 1 303 eurot). Hageja menetluskulud on kokku 12 220,69 eurot (riigilõivud 6 931,69 eurot + lepingulise esindaja kulu 5 289 eurot), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista
16.Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 401 972,61 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt
sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind on kuni 160 000 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 23 000 eurot. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui tsiviilasja hind on üle 160 000 euro, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 160 euro võrra iga 3200 euro kohta. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas asjas piirmääraks 85 080 eurot. Seega on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas.
17.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (12 220,69 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.