Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluse käik P P ja J P esitasid 22.02.2010 Pärnu Maakohtule hagi, milles palusid mõista J Alt ja Osaühingult Landstein solidaarselt välja 220 000 krooni, s.o 14 060, 56 eurot. Maakohus rahuldas hagi 30.06.2010 tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsuse kohaselt ei esitanud kostjad maakohtule tähtaegselt vastust hagi kohta ega teatanud vastamata jätmise mõjuvast põhjusest. 20.07.2010 esitasid kostjad kaja, milles palusid tsiviilasja menetluse taastada, kuna hagiavaldust ei olnud kostjatele isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, ning tagaseljaotsuse täitmise peatamise avalduse. Maakohus rahuldas 03.08.2010 määrusega kostjate täitemenetluse peatamise taotluse ning 10.11.2010 määrusega kostjate kaja, taastades menetluse. 05.07.2011 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2011 otsusega jäeti maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Riigikohus jättis 01.02.2012 hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hagejate kanda. 02.03.2012 esitasid kostjad avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, mille kohaselt oli kostjate õigusabikulu suuruseks 6885, 94 eurot koos käibemaksuga, kuid arvestades lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära, palusid kostjad hagejatelt välja mõista 6400 eurot. Taotlusele on lisatud Advokaadibüroo Ruus & Vabamets arved nr 100459 ja 100499 ning Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets arved nr 1010080, 1010183, 1012038, 110206, 1103048, 1104052, 1106054 ja 1109078 koos spetsifikatsioonidega. Kostjad kinnitasid, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-10-9071 ja õigusabikulude hüvitamist nõutakse koos käibemaksuga, kuna arvete saaja ja maksja kostja I ei ole käibemaksukohustuslane (ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Vastavalt menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, menetluskulude nimekirjale ja lisatud arvetele on kostjate esindaja käesolevas tsiviilasjas osutanud kostjatele õigusabi kokku 52 h 51 min ulatuses tunnitasuga alates 1800 krooni (2010) kuni 115,4 eurot (2011). Kostjate esindaja on 19.07.2010 koostanud ja esitanud kaja Pärnu Maakohtu 30.06.2010 tagaseljaotsusele 6 lk ning kostjate vastuse hagile 4 lk, 20.07.2010 koostanud ja esitanud taotluse täitemenetluse peatamiseks 3 lk, 29.07.2010 koostanud ja esitanud täiendava taotluse täitemenetluse peatamiseks 2 lk, 01.11.2010 koostanud ja esitanud kostjate seisukohad hagejate 13.08.2010 seisukohtadele 5,5 lk, 21.03.2011 koostanud ja esitanud kostjate seisukoha hagejate tõendite osas 0,5 lk, 08.04.2011 koostanud ja esitanud kostjate seisukohad ja tõendid 2,5 lk, 30.06.2011 koostanud ja esitanud kostjate kirjalikud seisukohad 5 lk ning 05.09.2011 koostanud ja esitanud vastuse apellatsioonkaebusele 4 lk. Eelnimetatud toimingute tegemiseks on olnud vajalik eelnevalt asja materjalidega tutvuda, seisukohad kujundada, analüüsida hagejate seisukohtasid ning esitatud tõendeid, suhelda telefoni ja e-posti teel kostjatega, hagejate esindajaga ning kohtutäituriga. Kostjate esindaja on osalenud Pärnu Maakohtus 05.10.2010 kohtuistungil kestusega 30 min, 31.01.2011 kohtuistungil kestusega 27 min, 22.03.2011 kohtuistungil kestusega 1 h 45 min ning Tallinna Ringkonnakohtus 30.09.2011 kohtuistungil kestusega 1 h 5 min. Eelnevalt on toimunud kohtuistungiteks ettevalmistumine. Kostjad esitasid väljavõtted OÜ Keravälk (end ärinimega Advokaadibüroo Ruus & Vabamets) arveldusarvest ning Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets arveldusarvest.

Väljavõtetest nähtub, et kostja I on tasunud Advokaadibüroole Ruus & Vabamets arved nr 100459 ja nr 100499 ning Advokaadibüroole Tamme Otsmann Ruus Vabamets summad, mis katab arvetest nr 1010080, nr 1010183, nr 1012038, nr 1102060, nr 1103048, nr 1104052, nr 1106054 ja nr 1109078 tulenevad summad (19.11.2010 ülekande teostas J A lähikondse Robin A arveldusarve kaudu). Täitemenetlusega seotud toimingud olid tingitud tsiviilasjas nr 2-10-9071 hagejate poolt algatatud täitemenetlusest. Menetluskulude väljamõistmine kostjate kasuks on ka õiglane ja mõistlik. Kuna kõik kohtuastmed on mõistnud hagejatelt välja kostjate õigusabikulud, ei saa hagejad praeguses menetlusstaadiumis nõuda, et kohus jätaks kostjate menetluskulud nende endi kanda. Hagejad vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle täielikult rahuldamata. Õigusabikulude hüvitamine koos käibemaksuga ei ole põhjendatud, kuna kostja I ei ole märkinud, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ning kostja II ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on esindaja arved tasunud. Kulunimekirjas on märgitud ka toiminguid, mis on seotud täitemenetluse ning muude toimingutega, mis ei ole seotud selle tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejatelt on äärmiselt ebaõiglane, kuna hagejad tasusid 400 000 krooni kostjale I, mitte kostjale II kui õigussuhte pooleks olnud isikule. Esimese astme kohtu määrus Pärnu Maakohus rahuldas 10.10.2012 määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täielikult ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja 6400 eurot menetluskulu. Kohus mõistis menetluskuludelt välja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määruse kohaselt ei saa hagejad enam vaidlustada menetluskulude jaotust, kuna kohtuotsus on jõustunud. Õigusabiarved olid adresseerituid kostjale I, kes need ka tasus. Menetluskulude avalduse esitajal ei ole kohustust tõendada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I on kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-ga 6 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hagejad ei ole vastupidist tõendanud. Samuti on kostjad kinnitanud, et kostja I on esindajale kõik kulud tasunud, ja esitanud sellekohased konto väljavõtted. Menetluskulude avalduse, arvete, kulunimekirjade ja toimiku materjalide põhjal on kostjate esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja tehtud toimingud piisavalt selged ja arusaadavad. Kuna kohtumenetluse ajal oli vaja peatada täitemenetlus, olid vajalikud ja põhjendatud ka täitemenetlusega seotud toimingud ja kohtutäituriga suhtlemine. Seetõttu tuleb ka nende toimingutega seotud kulud hagejatelt välja mõista. Samuti on põhjendatud välja mõista kostjate esindaja maakohtu istungitel käimise kulud. Kostjate tegelikud tõendatud õigusabikulud ulatusid 6885 euro 94 sendini (sh käibemaks), kuid Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt võib kuni 19 200 euro suuruse tsiviilasja hinna korral teistelt menetlusosalistelt välja mõista lepingulise esindaja kulu kuni 6400 eurot. Arvestades asja keerukust, kostjate esindaja töömahtu, asjas toimunud kohtuistungite arvu ning asjaolu, et vaidlus jõudis kassatsiooniastmesse, on vajalik ja põhjendatud kostjate lepingulise esindaja kulu 6400 eurot. Määruskaebus Hagejad palusid määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täielikult rahuldamata.

Maakohus ei ole vastanud hagejate väitele menetluskulude väljamõistmise ebaõigluse kohta selle väite faktilises kontekstis, vaid on teinud üksnes viite TsMS § 178 lg-s 1 sätestatule, rikkudes seega TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Kohus on vääralt leidnud, et käibemaks kuulub hüvitamisele. Samuti ei ole kohus vastanud hagejate vastuväitele, et kostja I ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Määruses puuduvad igasugused arusaadavad käsitlused ja põhjendused selle kohta, kui suur võib ja saab olla kummagi kostja menetluskulude põhjendatav suurus. Eeltoodu tõttu on kohus rikkunud TsMS § 463, § 436 lg-d 1 ja 2, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kohus ei ole kuidagi põhistanud, millele tuginedes ta leiab, et kostjate õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud, rikkudes sellega ka TsMS § 175 lg-t 1. Lisaks jättis kohus vastamata kõigile hagejate vastuväidetele kostjate õigusabikulude seotusest käesoleva menetlusega, rikkudes TsMS § 436 lg-t 1. Alternatiivselt leidsid hagejad, et kaja esitamise ja menetlemisega seotud kostjate esindaja kulusid ei saa hagejatelt välja mõista. Samuti ei ole põhjendatud hagimenetlusevälised kulud (sh täitemenetluse jm kulud). Lisaks ei ole põhjendatud kostjate esindaja või tema advokaadibüroo üldkulude (nt transpordikulud) väljamõistmine. Põhjendatud ei ole kulud, mis on esitatud arvete alusel, kus menetlusosaliseks on märgitud Priit P, sest selle nimega menetlusosalist tsiviilasjas ei olnud. Maakohtu jõustunud otsuse resolutsioonist ei nähtu, et hagejate kanda tuleb jätta kostjate kaja menetlemise ja täitemenetlusega seotud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluse edasine käik Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Kohtunikuabi võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas kohtunikule. Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.02.2013 määrusega maakohtu määruse osaliselt ning vähendas uue määrusega hagejatelt solidaarselt väljamõistatavat menetluskulu 4930, 26 euroni ning mõistis välja viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuleb hagejatelt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulu vähendada 17 töötunni osas 1955, 68 euro ulatuses. Tegemist on kuludega, mida kostjad kandsid kajaga seotud toimingute (sh täitemenetluse) tõttu. Kuivõrd maakohus pidas tõendatuks, et kostjad kandsid menetluskulusid tegelikult summas 6885, 94 eurot, kuid kehtiva piirmäära tõttu summat vähendati, siis arvestas ringkonnakohus vähendatava summa maha kogukuludest 6885, 94 eurost. Eeltoodust tulenevalt vähendas ringkonnakohus hüvitatavat summat 1469, 74 euro võrra. Sõidukulude osas leidis kohus, et nende väljamõistmine hagejatelt on põhjendatud. Kostjate esindaja sõidud olid tingitud vajadusest osaleda neljal Pärnu Maakohtus toimunud kohtuistungil. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 62 lg 1 järgi on sõidukulud vajalikud õigusteenuse kulud, mille klient hüvitab. Sõidule kulunud aja tasustamine 50% ulatuses õigusteenuse tunnihinnast tuleneb kostja ja tema esindaja advokaadibüroo vahel sõlmitud õigusteenuse osutamise kliendilepingust. Seega kuulub esindaja sõiduaeg kostjale osutatud õigusteenuse hulka ning selleks kulunud aja peavad hagejad hüvitama 0,5 tunnihinna ulatuses. Hagejate määruskaebuse alusel tühistas Riigikohus 03.06.2013 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2013 määruse TsMS § 701 lg 3 alusel ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohus rahuldas määruskaebuse osaliselt. Asja uuel läbivaatamisel palus ringkonnakohus J Al ja OÜ-l Landstein vastavalt TsMS § 174 lg-le 5 täpsustada kummagi menetlusosalise menetluskulude suurust ning esitada kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 3 ja 6 menetluskulude nimekiri, näidates detailselt nii J A kui OÜ Landstein kulude

koosseis. Lisaks palus kohus seoses käibemaksu hüvitamisega kinnitada, et kostjad ei saa esindajakuludelt käibemaksu tagasi. 11.11.2013 esitatud vastuses kostjad kinnitasid, et tsiviilasjas nr 2-10-9071 kantud menetluskulud 6885, 94 eurot jagunesid kostjate J A ja OÜ Landstein vahel võrdselt, st J A menetluskuluks on 3442, 97 eurot ja OÜ Landstein menetluskuluks on 3442, 97 eurot. Samuti kinnitasid kostjad, et J A ja OÜ Landstein, kes ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena, ei saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu 10.10.2012 määrus tuleb osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel rikkunud menetlusnormi. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt, näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Kostjad esitasid hagejate vastu ühise menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palusid mõista hagejatelt solidaarselt välja kostjate kasuks nende menetluskulud koos käibemaksuga. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldajate kinnitus, et nad ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 11.11.2013 menetlusdokumendis kinnitasid kostjad ringkonnakohtule, et menetluskulud 6885, 94 eurot jagunesid kostjate J A ja OÜ Landstein vahel võrdselt, st nii J A kui OÜ Landstein menetluskuluks on kummalgi 3442, 97 eurot. Kostjad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ning ei saa tsiviilasjas kantud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud hagejatelt välja mõista koos käibemaksuga, mida maakohus antud juhul ka tegi. Menetlusosalise õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist teiselt menetlusosaliselt tuleneb TsMS § 174 lg-st 1. TsMS § 175 lg 1 ja § 144 p 1, samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 järgi on menetlusosalisele hüvitatavaks menetluskuluks tema esindaja kulud. TsMS §-d 174 ja 175 ning määrus nr 137 ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav näit bussipileti või autokütuse maksumus. Riigikohus on 03.06.2013 määruse nr 3-2-1-65-13 p-s 17 asunud seisukohale, et TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning määrus nr 137 ei näe ette mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Asjaolu, et kostjate ja nende esindaja vahel sõlmitud leping sisaldab väidetavalt kokkulepet, mille kohaselt kostjad hüvitavad teatud ulatuses ka esindaja sõidule kulunud aja, ei tähenda, et need kulud tuleksid välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta. Eelneva põhjal vähendab ringkonnakohus hagejatelt väljamõistetavat hüvitist 483, 18 eurot võrra, sest kostjate menetluskulu sisaldas ka tasu esindaja sõidule kulunud aja eest: kolmes arves sisaldus vastav kulu igaühes 161, 06 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb hagejatel hüvitada kostjate

menetluskulud kokku 4447, 08 euro ulatuses, s.o kummalegi kostjale 2223, 54 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Sõltumata sellest, kas hagejad peaksid kandma 20.10.2011 otsuse järgi ka kajamenetluse (sh täitemenetluse) kulud, oleks praegusel juhul nende kulude väljamõistmine hagejate suhtes ebaõiglane. Kuna ringkonnakohus on oma varasemas lahendis vähendanud kostjate taotletud menetluskulu 1469, 74 euro võrra ning kostjad ei ole seda määrust vaidlustanud, oleks asja uuel läbivaatamisel nende kulude väljamõistetavale summale lisamine hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Riigikohtusse kaebamise tulemusel suureneks hagejatelt väljamõistev summa oluliselt. Sel põhjusel ei mõista ringkonna kõnealuseid kulusid hagejatelt täiendavalt välja. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.