Tsiviilasi nr 2-11-27289
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
10. detsember 2013. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-27289
Tsiviilasi
OÜ Terkar (pankrotis) pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
•
võlgnik: OÜ Terkar (pankrotis; rk 10050571, asukoht Tartu tn 3a Nõo alevik Nõo vald Tartumaa 61601)
•
võlgniku esindaja: juhatuse liige Heino Ruul (ik 36407242785, elukoht XXX) pankrotihaldur: Einar Vallandi (postiaadress Õpetaja 9a Tartu 51003, Õigusbüroo Faktootum, telefon
8670,
0583, e-post [email protected])
esindajad
•
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu Lepaniidu Talu OÜ Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Eesti Energia AS Kokku:
Nõue rahuldamata summa 9 802,15 € 57 928,95 € 805,29 € 6 488,37 € 75 024,76 €
Tsiviilasi 2-11-27289
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tartu Maakohus kuulutas 09.09.2011. a välja OÜ Terkar pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Pankrotimenetluses ei ole jaotusettepanekut koostatud. 07.11.2013. a esitas pankrotihaldur kohtule PankrS § 158 kohase teatise ja aruande ning palus lõpetada OÜ Terkar (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 13.11.2013. a avaldas kohus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus tasuda kohtu deposiiti 1 500,00 eurot OÜ Terkar pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 15 päeva jooksul määruse kättetoimetatuks lugemisest arvates. 05.12.2013. a seisuga ei ole kolmas isik ega võlausaldajad esitanud kohtule maksekorraldust kohtu deposiiti määratud summa tasumise kontrollimiseks. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3)
Tsiviilasi 2-11-27289
Pankrotihaldur
käsitab
kõiki
pankrotivarast
tehtud
makseid
Summa: 270,00 eurot 54,00 eurot 324,00 eurot
Peaaegu kõik pankrotimenetluse toimingud on läbi viidud OÜ ÜK Büroo poolt üüritud ruumides, kasutades selle sisseseseadet ning muid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet, valve jne). Halduri arvates OÜ ÜK Büroo ei ole PankrS § 125 lg 1 ja 2 nimetatud isikuks. OÜ ÜK Büroo esitas 2013. a novembris OÜ-le Terkar (pankrotis) arve menetlustoimingute tegemise tarbeks ruumide kasutamise eest. OÜ-l Terkar (pankrotis) raha puudumise tõttu tasus pankrotihaldur arve oma isikliku raha arvel. Pankrotihaldur palub kohtul määrata pankrotihaldurile tema poolt kantud kulu katteks hüvitis kohtu deposiidis oleva raha arvel.
Summa: 508,27 eurot 167,73 eurot 676,00 eurot
PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude kandmise asjaolude kohaselt. Reeglina arvutatakse pankrotihalduri töötasu suurus pankrotivarasse laekunud rahasummast lähtuvalt. Siiski ei peaks haldur jääma tasuta nendel puhkudel, mil pankrotivara ei ole vaatamata halduri tehtud tööle suurenenud. Selles asjas saab pankrotivara väärtuse suurenemisena käsitada fakti, et halduri vastuväidete tulemusena on võlgniku vastu esitatud nõuete mahtu olulisel määral piiratud. Isik kes tasub varatus pankrotimenetluses menetluskulude katteks kohtu deposiiti raha, võtab teadlikult riski, et makstud raha kasutatakse ära sel otstarbel, milleks see deposiiti on tasutud. Taotletava töötasu suuruse põhjenduseks märgib haldur, et loeb selle tasuks 34 töötunni eest, tariifiga 14,95 eurot tund. Nimetatud tööaeg jaguneb üldjoontes kolme tegevusvaldkonna vahel: 1) 12 tundi kulus võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, tõendite kogumiseks, võlausaldajatega suhtlemiseks ja nõuetele esitatavate vastuväidete põhjendamiseks. 2) 12 tundi kulus võlgniku muude varaliste suhete analüüsimiseks ning õigussuhte kohta teavet omavate isikutega suhtlemiseks.
Tsiviilasi 2-11-27289 3) 10 tundi kulus iga pankrotimenetlusega paratamatult kaasnevateks toiminguteks, näiteks võlausaldajate teavitamiseks, koosolekute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks, suhtlemiseks võlgniku, võlausaldajate ja kohtuga, aruannete, avalduste jms koostamiseks. Pankrotiavalduse esitaja tasus pankroti väljakuulutamise saavutamiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Kohus selgitas pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimunud kohtuistungil osalejatele, et nimetatud summa tagab pankrotimenetluse toimingutega seotud kulude katmise, mitte halduri poolt algatatavate võimalike hagimenetluste finantseerimise. Menetluse kestel vaagisid nii pankrotihaldur kui ka pankrotiavalduse esitaja pankrotivara suurendamise väljavaateid, sealhulgas võlgniku raamatupidamisbilansis kajastatud ebaselge sisuga makse tagasinõudmise perspektiivikust, kuid ei õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi pankrotivara reaalseks suurendamiseks. Mistahes nõude esitamise eelduseks on, et keegi nõustub kandma niisuguse nõude esitamisega kaasneva kulu. Pankrotiavalduse esitaja ei ole enam menetluses võlausaldaja ega ole sel põhjusel huvitatud menetlusega seoses täiendava kulu kandmisest. Pankrotihalduri andmetel ühelgi muul isikul ei ole ega ole olnud huvi kasutada oma raha selle pankrotimenetluse läbiviimiseks või halduri poolt mõne nõude esitamisega seotud kulude katmiseks. Ajal mil pankrotiavalduse esitaja pidas tema nõude tunnustamise vaidluses (tsiviilasi nr 2-1210398) läbirääkimisi nõude vaidlustajaga, andis pankrotihaldur kokkuleppe saavutamisele kaasaaitamiseks lubaduse, et kui vaidlevad pooled suudavad saavutada kokkuleppe, piirab pankrotihaldur oma nõude kohtu deposiidi arvel pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks 1000 euroga. Pooled saavutasid kokkuleppe, mille tulemusena pankrotiavalduse esitaja loobus 250 749,91 euro suuruse nõude tunnustamise taotlusest. Väitmata, et 508,27 euro suurune brutotöötasu kompenseerib täies mahus pankrotihalduri poolt selle menetluse läbiviimiseks kulutatud aja ja energia, ei näe pankrotihaldur võimalust antud lubadusest taganeda ning palub kohtu deposiidis oleva, menetluse kulude katmisest üle jääva summa (1000 eurot) tagastada pankrotiavalduse esitajale.
Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu Lepaniidu Talu OÜ Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ Eesti Energia AS Kokku:
Nõue summa Jaotis 9 802,15 € 13,07% 57 928,95 € 77,21% 805,29 € 1,07% 6 488,37 € 8,65% 75 024,76 € 100,00%
Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati OÜ Ruumen nõuet summas 22 137,89 eurot. OÜ Ruumen kustutati äriregistrist 17.09.2012 ning OÜ Ruumen viimane juhataja ja ainuosanik on mulle kinnitanud, et OÜ Ruumen tunnustatud nõuet OÜ Terkar vastu ei võõrandatud nõuete kaitsmise koosoleku ja OÜ Ruumen äriregistrist kustutamise vahelisel ajal. Käsitlemata siin detailselt äriregistrist ilma õigusjärglaseta kustutatud isikule kuulunud nõudeõiguse materiaalõiguslikku staatust, leiab haldur, et nii pragmaatiliselt (pankrotivarast ei tehta võlausaldajatele väljamakseid ei lähemas ega kaugemas tulevikus) kui ka õiguslikult (näiteks TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt ei tee kohus lahendit sellise juriidilise isiku kasuks või kahjuks, kes on lõppenud ilma õigusjärglaseta) ei ole põhjendatud käsitada osaühingut Ruumen selles menetluses võlgniku võlausaldajana ning isikuna, kelle kohus peaks PankrS § 158 lg 4 teises lauses sätestatud määrusega lugema võlgniku võlausaldajaks. Pärast nõuete kaitsmist on selgunud, et pankrotivaras ei ole ning ei saa olema raha, mille arvel katta menetlusega seotud kulusid või teha võlausaldajatele väljamakseid. PankrS § 158 lg 4 kohaselt ei ole raugemise aluse olemasolu korral jaotusettepaneku esitamine ja selle kohtu poolt kinnitamine
Tsiviilasi 2-11-27289 tingimata vajalik. Piisab sellest, kui kohus menetlust lõpetavas määruses märgib iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse.
Tsiviilasi 2-11-27289 lahendada. Võlgniku juhataja ei olnud varaliste suhete korraldamisel piisavalt täpne ja põhjalik. Pankrotihaldur ei väida, et võlgniku juhataja käitus pahatahtlikult. Näiteks, peab pankrotihaldur usutavaks, et Schieferi kinnistu kaasomanik Hilja Aasa tegelikult teadis, missugustel tingimustel soetas võlgnik kinnistu mõttelise osa. Võlgniku huvides olnuks see teadmine ka üheselt mõistetavalt fikseerida, vältimaks kaasomaniku võimalust sekkuda võlgniku majandustegevusse äärmiselt ebasobival hetkel ja põhjustada sellega võlgnikule ebasoodsaid tagajärgi. Sama võib öelda võlgniku juhataja ja Tarvo Israel’i täielikult kattuva väite kohta, et 24.05.2010 lepingu alusel OÜ-le Telimerk Invest tasutud 300 000 krooni pidi Janek Veeberiga sõlmitud suulise kokkuleppe kohaselt tegelikult minema hiljem pankrotiavalduse aluseks saanud nõude rahuldamiseks. Ühest küljest - mitu tõendit, muuhulgas AS-i Swedbank poolt koos 24.05.2010 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga pankrotihaldurile saadetud dokumendid kinnitavad, et OÜ Nordinkasso juhataja Janek Veeber viibis 24.05.2010 lepingute sõlmimise juures. Tõenäoliselt oli tema osalemine tehingu sõlmimisel ajendatud isiklikust huvist tehingu toimumise suhtes. Teisest küljest – kui 300 000 krooni pidi ka tegelikult maksma OÜ Nordinkasso nõude rahuldamiseks, olnuks ülimalt lihtne koostada lakooniline tekst, mis sellist kokkulepet kinnitaks ning ühtlasi määratleks, kas makset käsitatakse kohustuse osalise või täieliku täitmisena. Võlgniku juhataja poolt tehtud tehingute selgitustest jäi mulje, et võlgnik ise nägi erinevates olukordades lahendusi, mis pidanuks olema võlgnikule positiivsed. Võlgniku suhted olid mitmekesisemad kui seda võiks järeldada kirjalikest dokumentidest.
Tsiviilasi 2-11-27289 Võlgniku võlad on seotud tema tegevusega kinnisvaraäris. Võlgnik võttis märkimisväärseid riske ning tegi ebaõnnestunud valikuid. Mitu kinnistut soetas võlgnik eesmärgiga osaleda n.n. “põllud elamurajoonideks” stiilis kinnisvaraarenduses. Tagantjärgi on selge, et see äriplaan ei osutunud elujõuliseks väga paljudel üritajatel. 2006. aastal võlgniku poolt laenatud 10 000 000 krooni eest Soinaste külla 28 ha põllumaa (registriosa nr 2096304) omandamine võis olla kooskõlas turul sel hetkel valitsenud arusaamade ja ootustega. Vald otsustas kehtestada võlgniku taotletud detailplaneeringu 22.10.2009. Selleks ajaks oli turusituatsioon muutunud nii olulisel määral, et isegi võlgniku poolt kinnistu soetamiseks võetud laenude tagastamine oli mõeldamatu. Ammugi ei olnud isegi teoreetilist võimalust teenida selle arenduse elluviimisest tulu. Ka teine suurem, Nõo valda kavandatud kinnisvaraarendus (registriosa nr 289904) jagas üldjoontes sama saatust. Võlgnik soetas maa 2005. aastal ning müüs 2009. aastal, kui väljavaated äriplaani algsel viisil realiseerida tegelikult puudusid. Pankrotihalduri arvates muutus võlgnik maksejõuetuks eeskätt seetõttu, et tema kavandatud tegevusi ei olnud võlgnikust sõltumata põhjusel oluliselt muutunud turuolukorras enam võimalik kasumlikult ellu viia. Võlgnik jättis pankrotiavalduse esitamata olukorras, kus kõigi kohustuste täitmise võimatus pidi olema selgunud. Ma ei väida, et pankrotiavalduse kiire esitamine oleks taganud võlausaldajate nõuete rahuldamise märkimisväärses ulatuses. Võlgniku endised kinnistud ei kujuta pankrotihalduri arvates enesest kiiret ja suurt tulu andvat äriprojekti isegi praegu, kui turul on optimism ja ettevõtluse aktiivsus veidi suurem kui lähiminevikus. Võlgniku makseraskused ilmnesid majanduslanguse ajal, kui taolistele kinnistutele ostja leidmine oli tunduvalt keerulisem kui praegu. Kui võlgnik oleks kohe makseraskuste ilmnedes esitanud pankrotiavalduse, ei oleks see tähendanud, et kinnistute müügihind olnuks võlgniku enese kokkulepitust parem. Küll võinuks sel juhul müügitulem jaguneda võlausaldajate vahel kuidagi teisiti. Pärast maksejõuetuse ilmnemist on võlgniku juhataja käitunud viisil, mis ei näi olevat kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kuid ma ei pea maksejõuetuse algpõhjuseks kuriteo tunnustega tegusid või raskeid juhtimisvigu. Ma ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks.
PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Einar Vallandiga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning OÜ Terkar (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 13.11.2013. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 1500,00 eurot alates teate avaldamisest 15 päeva jooksul. 05.12.2013. a seisuga ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasutud. Seega leiab kohus, et OÜ Terkar (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Einar Vallandi pärast OÜ Terkar (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. ÄS § 58 lg 1 p 4 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Pankrotihaldur palub määrata dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Heino Ruuli, kellega pankrotihaldur on sõlminud ka võlgniku dokumentide hoiulepingu. Kohus leiab, et pankrotihaldur taotlus tuleb rahuldada ning ÄS § 58 lg 1 p 4 ja halduri taotluse alusel tuleb määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Heino Ruul, isikukood 36407242782, elukoht
Tsiviilasi 2-11-27289 Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu suuruseks 676 eurot, milles sisaldub sotsiaalmaks 33% summas 167,73 eurot. Kuna pankrotivaras ei olnud vara, millest pankrotihalduri tasu arvestada, on pankrotihaldur esitanud kohtule tasu arvestuse tunnitasu määraga. Pankrotihaldur taotleb kohtul määrata 34 töötunni eest, tunnihindega 14,95 eurot, kokku 508,27 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et arvestades pankrotihaldur Einar Vallandi töö mahtu ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 676 eurot, milles sisaldub sotsiaalmaks. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotihalduri tehtud kulutused kokku summas 374,22 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et käesoleva aruandega tuleb kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kokku summas 374,22 eurot koos käibemaksuga. Kohtu deposiiti on võlausaldaja OÜ Võlakütid 08.09.2011. a tasunud 2 000,00 eurot, mille arvel saab kanda pankrotihalduri tasu ning pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 324,00 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 50,22 eurot saab kanda pankrotivara arvel. Pankrotihalduri tasu ning pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulutused on heaks kiitnud ka võlgniku pankrotitoimkond.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.