Kohtulahend

2(4)

03.04.2013 kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus ei osalenud kostjad ega nende esindaja või nõustaja. Eeltoodu alusel on kostjate avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 175 teise lause kohaselt selgelt põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus Kostjad paluvad maakohtu 24.09.2013 määrus tühistada ja rahuldada kostjate avaldused õigusabikulude kindlaksmääramiseks. Kostjad ei nõustu kohtu põhjendustega, mille kohaselt ei tulene toimikusse lisatud menetlusdokumentidest, et esindaja osutas kostjatele arvetel kajastatud teenust. Kõik menetlusdokumendid on allkirjastatud kostjate enda poolt, kostjad osalesid kohtumenetluses iseseisvalt, samuti ei viidanud kostjad üheski menetlusdokumendis, et neil on lepinguline esindaja ning kohus suhtles üksnes kostjatega isiklikult, mitte advokaadibüroo või selle advokaatidega. Kostjad sõlmisid advokaadibürooga õigusabi osutamiseks lepingu ja andsid advokaadibüroole ülesande vajadusel esindada kostjaid tsiviilasjas kõigis kohtuastmetes. Sealhulgas palusid kostjad koostada hagile vastus, nõustada kostjaid kõigis menetluslikes küsimustes maakohtus ning pärast apellatsioonkaebuse saamist koostada vastuse ringkonnakohtule. Advokaadibüroo võttis ülesande täitmiseks ja klientide soovide kohaselt ka õigusabi osutas. TsMS § 218 lg 1 p 1 kohaselt võib lepinguline esindaja olla advokaat. Asjaolu, et kostjad esitasid dokumendid kohtule oma nime alt ja suhtlesid kohtuga ise, oli konkreetse kohtumenetluse staadiumis strateegiline võte. Kostjad esitasid hagile aegumise vastuväite. Aegumise küsimus lahendatakse kirjalikus menetluses ja antud juhul nii toimuski. Advokaadibüroo koostas menetlusdokumendid ja edastades need kostjatele allkirjastamiseks ning kohtule edasi saatmiseks. Kui hagi ei oleks aegunud või oleks olnud vaja teha ulatuslikumaid menetlustoiminguid, n.t osaleda istungil, oleksid advokaadid vastavalt kokkuleppele neid toiminguid ka oma nimelt vahetult teostanud. Vastuse vahetu esitamine oli tingitud ka asjaolust, et kostjatele õigusabi osutanud advokaat M. Lemetti oli seoses komandeeringuga Eestist eemal ja kuna taktikaliselt sooviti vastus esitada kohtu antud viimasel päeval, tegi kostja seda ise. Nimetatud fakti tõendab lisatud väljavõtte kostja K. M ja advokaat M. Lemetti vahelisest e-kirjavahetusest, kus advokaat teatab oma äraolekust ja et kostja saadaks menetlusdokumendi kohtule ise. Selline menetluslik taktika ei muuda poolte vahelist esindussuhet ega anna alust väiteks, et kostjad koostasid menetlusdokumendid ise või et kostjad ei kandnud seoses seni toimunud tsiviilvaidlusega lepingulise esindaja kulusid. Kuna kostjad vajasid õigusabi ja seda ka faktiliselt kasutasid, ei saa võtta kostjatelt õigust õigusabikulude hüvitamisele. TsMS-i § 217 lg 2 kohaselt ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat. Kuna tegemist oli menetluse algfaasiga, mis toimus kirjaliku menetluse vormis, puudus otsene vajadus esindaja isiklikuks osavõtuks kohtumenetlusest. Kostjate vastused ja seisukohad hagile koostas kostjate lepinguline esindaja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene, see tuleneb ka kostjatele saadetud arvetest ja arvete spetsifikatsioonidest. Selles esitatud info õigsuses ei ole alust kahelda. Ka Tallinna Ringkonnakohus märkis tsiviilasjas nr 2-06-2734, et advokaadibüroo ja menetlusosalise vahel sõlmitud lepingu kohaselt büroo väljastatud arved on piisavad tsiviilasjas tehtud kulude kandmise tõendamiseks ja arvete ehtsuses ei ole põhjust kahelda. Advokaadibüroo koostatud dokumendid edastasid kohtule ja allkirjastasid kostjad isiklikult. Kostjate käitumine oli ka säästvam, sest nii tegid kostjad osa menetlustoimingud ise ja sellest tulenevalt olid ka õigusabikulud väiksemad. Kuna kohus jättis menetluskulud hageja

3(4)

kanda, tõi kostjate käitumine kaasa väiksemad kulud ka hagejale. Kuna oli hageja huvides, et kostjad suhtlesid kohtuga iseseisvalt ja tegid osa menetlustoimingutest ilma advokaadi vahenduseta, oleks õigusabikulude hüvitamata jätmine kostjate suhtes ilmselgelt ebaõiglane ja aluseta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud asjas jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude hüvitamise kohustuse eesmärgi sõnastamisel saab tuua paralleeliks VÕS § 127 lg 1, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Praegusel juhul ei oleks kostjad kandma kulutusi õigusabile, kui hageja ei oleks kostjate vastu hagi esitanud. Menetluskulude hüvitamise eesmärk ei lange ära pelgalt seetõttu, et kostjad ise allkirjastasid menetlusdokumendid, kuigi tegelikkuses koostas dokumendid advokaadibüroo. Kui kostjad tegelikkuses õigusabikulusid kohtumenetluses hageja tõttu kandsid ja tasusid advokaadibüroo arved vastavalt tehtud tööle, siis dokumentide formaalne esitamine kostjate endi poolt ei ole põhjuseks, miks jätta kostjate kantud õigusabikulud nende endi kanda. Kohtu põhjenduste kohaselt ei kuulu TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulud hüvitamisele. Nõustaja pädevus on sätestatud TsMS § 228 lg-tes 2 ja 3 ning piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Praegusel juhul ei saa advokaadibürood käsitleda kostjate nõustajana, sest advokaadibüroo omas kõiki esindaja pädevusi. Järelikult ei olnud advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene kostjate nõustaja TsMS-i § 228 kohaselt, vaid kostjate lepinguline esindaja vastavalt TsMS-i §-le 217. Esindaja kulud aga kuuluvad TsMS § 175 kohaselt hüvitamisele. Vastus määruskaebusele Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 24.09.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium täielikult nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. Määruskaebuses kordavad K M ja T S samu seisukohti, mis on väljendatud ka menetluskulude kindlaksmääramise taotluses. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud ja põhjendatult leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kolMa lause kohaselt on lepinguliseks esindajaks, kelle kulud kuuluvad hüvitamisele, menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS §-le 218. Kostjad ei ole maakohtu menetluses avaldanud, et kasutavad õigusabi ja et neid esindab mõni advokaat lepingulise esindajana. Kuna väidetav lepinguline esindaja ei esindanud kostjaid kohtus ega ka märkinud menetlusdokumentides selle koostamist lepingulise esindaja poolt, siis polnud õigusabikulude kandmine ettenähtav ka hagejale. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et nõuda saab vaid nende menetluskulude hüvitamist, mis on vastaspoolele ettenähtavad. Ülaltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.