Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Kostjate seisukoht Kostjad hagi ei tunnistanud. T.S leidis, et nõue on aegunud ning sellel puudub ka õiguslik ja sisuline alus. Kui lähtuda eeldusest, et haginõue rajaneb ÄS §-le 185, siis võib kahju tekitanud tegevusena käsitleda asjaolu, et kostjad asutasid äriühingu OÜ S L R ning asusid ka selle juhatuse liikmeteks, millega rikkusid konkurentsikeeldu. Vastavalt ÄS § 185 lg-le 3 on keelatud tegevuse lõpetamise ja keelatud tegevusest saadud tulu üleandmise nõude aegumistähtaeg kolm kuud päevast, mil osaühing sai teada konkurentsikeelu rikkumisest, kuid mitte pikem kui kolm aastat konkurentsikeelu rikkumisest. Kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse üldist aegumistähtaega. Vastavalt TsÜS § 150 lõikele 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kui aga lähtuda eeldusest, et haginõue tugineb ÄS §-le 188, siis võib kahju tekitanud tegevusena käsitleda asjaolu, et OÜ S L, keda esindas K.M, võõrandas 27.05.2008 OÜ S L R, keda esindas T.S, OÜ S L omandisse kuulunud väikelaeva. Kuivõrd ÄS §st 188 tuleneva kahjunõude puhul kuulub kohaldamisele samuti TsÜS § 150 lg-st 1 lähtuv 3aastane aegumistähtaeg, siis aegus vastav nõue hiljemalt 3 aasta möödudes ehk 28.05.2011. Arvestades, et hageja esitas oma hagi alles augustis 2011, on ka ÄS §-le 188 tuginev hageja nõue aegunud. K.M leidis, et OÜ S L R on juriidilise isikuna tegutsev küll alates 26.11.2007, kuid kostja on nimetatud äriühinguga seotud alates 26.05.2008. Kui hageja leiab, et kostja on rikkunud konkurentsikeeldu, siis ei ole tal võimalik nõuet esitada, kuna konkurentsikeelu rikkumisest tuleneva nõude saab ÄS § 185 lg 2 kohaselt esitada osaühing. Hagejal puudub seega õiguslik alus kostja vastu nõude esitamiseks. Hageja ega ka OÜ S L ei ole varem esitanud mingit nõuet keelatud tegevuse lõpetamiseks või keelatud tegevusest saadud tulu hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist, kas see on toimunud süüliselt, milles kahju seisneb ja kas esineb ka kahju ja selle tekitamise vahel põhjuslik seos. Hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi seetõttu, et kahju hüvitamise nõue on esitatud aegumistähtaega ületades. Hageja enda poolt esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja esmakordse taotluse uurida kostjate tegevust tema kui kahtlustatava suhtes menetletava kriminaalasja raames. Sama taotlusega koos esitati politseile ka hagi. Nähtuvalt kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest hageja taotlust ja selle lisaks olevat hagi üldse ei menetletud ja dokumendid tagastati hagejale. Tegemist oli sisuliselt õiguslikku tähendust mitteomava avaldusega ja hagiga, mille menetlemiseks alus puudus. Hageja ei ole viidanud ühelegi seaduses sätestatud kohtueelse menetluse liigile, millised on näiteks tööstusomandi apellatsioonikohus, tarbijakaebuste komisjon vms. Kindlasti ei ole selleks kohtueelseks menetluseks kriminaalmenetlus. Seega ei ole hageja pöördunud kohtusse seaduses sätestatud tähtaega järgides. Esimese astme kohtu otsus 12.10.2012 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kuna hageja ise avaldas oma seisukohti aegumise küsimuses tulenevalt 27.05.2008 sõlmitud müügilepingu kuupäevast, tuli lähtuda eeldusest, et hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema nimetatud lepingu sõlmimise päevast. Seega aegunuks hageja nõue 27.05.2011, kuid just nimetatud päeval esitas ta hagiavalduse Lõuna Politseiprefektuurile. Nimetatud avalduse sisu on samane praeguses asjas esitatud hagiga, kusjuures koos hagiga esitati hageja poolt politseile avaldus kriminaalmenetluse algatamiseks kostjate suhtes. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub hagi aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 järgi võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt lõpeb nõude aegumise peatumine selle aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Vaidlus poolte vahel oli selle üle, kas nimetatud hagiavalduse esitamine peatas hagi aegumistähtaja või mitte. Hagi esitamine kriminaalmenetluses peatab aegumistähtaja, mida on Riigikohus ka mitmes lahendis (nr 3-2-1-149-08 ja 3-2-1-88-12) selgitanud. Kohus leidis, et poolte viidatud TsÜS § 160 lg 2 p 4 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud säte reguleerib avalduste esitamist väljaspool kohut olevates menetlustes nagu töövaidluskomisjon, tööstusomandi apellatsioonikomisjon, lepitusmenetlus vms. Kriminaalmenetluses esitatavale hagile kohaldatakse siiski tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid nõudeid, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, kusjuures see kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kohaldatakse nimetatut ka tähtaegade kulgemise ja peatumise hindamisel, seega ka aegumistähtaegade puhul. Tsiviilhagi esitamist kriminaalmenetluses on Riigikohus põhjalikult käsitlenud lahendis nr 3-1-1-79-09, kus selgitas, et kriminaalmenetluses peab süüdistataval (ja tsiviilkostjal) olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. Seega saab hagi esitamiseks tsiviilkohtumenetluses lugeda vaid nõuetele vastava hagi esitamist, mis on menetlusse võetud ja kostjale kätte toimetatud, kriminaalmenetluses on aga sarnaselt hagi esitamiseks vajalik eeldus selle menetlemine ja kahtlustatavale/süüdistatavale teatavaks tegemine. Hageja esitas kriminaalmenetluses avalduse (mida võib lugeda KrMS § 195 kohaseks kuriteoteateks) koos hagiavaldusega asjas, kus ta ise oli kahtlustatav ning mille alusel lähtuvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 20.06.2011 määruse punktist 1b) kriminaalmenetlus lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Sama määruse põhjendava osa viimases lõigus jõutakse järeldusele, et hagiavalduses esitatud väited ei puutu kriminaalmenetlusse ja et küsimus kuulub lahendamisele eraõiguse sätete alusel tsiviilkohtupidamise korras. Sisuliselt prokurör keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastas selle ning seega ei saa nimetatud hagi esitamist lugeda aegumise peatumise aluseks TsÜS § 160 lg 1 mõttes. Hagiavaldus on kohtule esitatud 19.08.2011, selleks ajaks oli kolmeaastane hagi aegumistähtaeg saabunud. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Apellandile jääb selgusetuks, kuidas tuleneb Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-79-09 toodud seisukohast asjaolu, et kriminaalmenetluses on hagi esitamiseks vajalik eeldus selle menetlemine ja kahtlustatavale/süüdistatavale teatavaks tegemine. Riigikohus ei ole hagi menetlemise kohustuslikkuse ning kahtlustatavale/süüdistatavale teatavaks tegemise osas oma seisukohta avaldanud. Maakohtu viide nimetatud lahendile on praeguses asjas asjakohatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Seoses eeltooduga ei ole maakohus analüüsinud ning seisukohta kujundanud hageja väite osas, et kuigi hageja esitas hagi kriminaalmenetluses, milles ta oli kahtlustatav, on ikkagi tegemist kohase hagiga, millel on aegumise peatumise toime. Apellant on seisukohal, et ta ei pidanud selleks, et aegumise peatumise toimega hagi esitada, esitama kuriteoteadet K.M ja T.S vastu, et hagejast saaks teises kriminaalmenetluses kannataja. See oleks ebamõistlik ning menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus. Apellant võis ka sellise kriminaalmenetluse käigus, milles ta ise kahtlustatav on, aegumise peatumise toimega hagi esitada. Üksnes asjaolu, et prokurör on keeldunud hagiavaldust menetlusse võtmast ning selle tagastanud, ei muuda olematuks aegumise peatumist.

Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja vastuväite osas, et kuivõrd kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu lõpetati, ei oma ka praeguses asjas tähtsust asjaolu, et hagi sisuliselt ei menetletud. Hageja hinnangul peatus hagi esitamisega kriminaalasja kohtueelses menetluses ka aegumine. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-149-08 nähtub, et hageja üksnes mainis kostjat kui kahju tekitajat ning alates sellest hetkest peatus hagi aegumise tähtaeg. Seejärel lõpetati kriminaalasja menetlus ning alates sellest hetkest lõppes aegumise peatumine. Seega oli nimetatud lahendi asjaolude kohaselt tegemist kriminaalasjaga, kus ka menetlus lõpetati, kuid hagi aegumise peatumist kohaldati siiski. Maakohus pole oma otsuses eelneva osas mingit seisukohta võtnud, kuigi tegemist on käesoleva asja lahenduse seisukohast väga olulise Riigikohtu lahendiga. Maakohus leidis, et TsÜS § 160 lg 2 p 4 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud säte reguleerib avalduste esitamist väljaspool kohut olevates menetlustes nagu töövaidluskomisjon, tööstusomandi apellatsioonikomisjon, lepitusmenetlus vms. Apellandile jääb selgusetuks, kuidas prokuratuuri puhul, kelle näol on tegemist kohtueelse menetlejaga ning nende poolt läbiviidav menetlus on kohtueelne menetlus, ei ole tegemist väljaspool kohut oleva menetlusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-149-08 märkinud, et ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kriminaalasja kohtueelses menetluses nõude esitamist ei saa võrdsustada hagi esitamisega TsÜS § 121 lg 1 p 1 mõttes. Eelnimetatud avalduse esitamise ajal kehtinud KrMK § 41 lg 1 kohaselt oli kuriteo tõttu varalist kahju kandnud isikul õigus kriminaalasja menetluse kestel esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga kriminaalmenetluse koodeksis ettenähtud korras. KrMK § 42 lg 1 järgi võis tsiviilhagi esitada süüdistatava või tema tegude eest varalist vastutust kandvate isikute, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vastu alates kriminaalmenetluse alustamisest kogu järgneva menetluse kestel, kuid enne kohtuliku uurimise lõpetamist, lihtmenetluse kohaldamisel aga kuni lihtmenetluse läbirääkimiste alguseni. KrMK § 42 lg 1 oli erisätteks, mis võrdsustas hagi kohtusse esitamisega hagi esitamise kohtueelsele menetlejale. Apellandi hinnangul ei ole kohus oma otsuses jälgitavat, loogilist ega põhjendavat argumentatsiooni esitanud, et apellant saaks selle kohta mingi seisukoha kujundada. Kohus ei ole märkinud, miks apellandi vastuväiteid arvesse võetud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja tutvunud tsiviilasja materjalidega ning esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.

TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ja § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et hagiavalduses märgitakse hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Käesolevas tsiviilasjas on hageja esile toonud, et nii tema kui ka kostjad on OÜ S L osade omanikud ja juhatuse liikmed ning kostjad on asutanud konkureeriva äriühingu OÜ S L R ning võõrandanud sellele 27.05.2008 OÜ-le S L kuulunud väikelaeva. Hageja leiab, et kostjad on temale kui osaühingu osanikule tekitanud kahju. Kostjad väitsid, et hageja nõue on aegunud. Hageja kui osaniku nõudele teise osaniku vastu kahju hüvitamiseks võivad kohalduda ÄS § 188 või võlaõigusseaduse kahju õigusvastast tekitamist reguleerivad sätted. Mõlemal juhul on nõude aegumistähtaeg TsÜS § 150 lg 1 järgi 3 aastat. Hageja selgituse kohaselt sai ta teada oma õiguste rikkumisest 27.05.2008. Seega on 3-aastase tähtaja viimane päev 27.05.2011. Hagi esitati 19.08.2011. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 27.05.2011 hageja poolt Lõuna Politseiprefektuurile esitatud hagiavaldus peatas nõude aegumise. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja lg 2 p 4 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Maakohus on leidnud, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 160 lg 1, kuid apellant väidab, et kohaldada tuleb TsÜS § 160 lg 2 p 4. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitamist hagi aegumise tähtaja peatumise aspektist on käsitletud Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-149-08 p-s 12, mille kohaselt kriminaalasjas kahju hüvitamiseks taotluse esitamisega peatus hagi aegumise tähtaeg TsÜS § 160 lg 1 järgi. Sama tuleneb ka tsiviilasjas nr 3-2-1-88-12 tehtud otsusest. Seega on maakohtu poolt kohaldatud norm õige. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja poolt tema enda suhtes alustatud kriminaalmenetluse käigus kostjate vastu tsiviilhagi esitamine ei peatanud hagi aegumist. Õige on maakohtu järeldus, et mitte igasugune ja suvalises kriminaalmenetluses esitatud dokument, mis kannab pealkirja tsiviilhagi ei anna alust aegumise peatamiseks. TsMS § 363 lg 1 sätestab, et hagi esitamise ajaks on kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on hiljem kostjale kätte toimetatud. Hageja poolt tema enda suhtes alustatud kriminaalmenetluses kostjatelt kahju hüvitamiseks esitatud hagi ei ole kostjatele kätte toimetatud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on leitud, et esitatud hagiavaldus kuulub tagastamisele kui kriminaalmenetlusse mittepuutuv (lk 53). Maakohus on neid asjaolusid õigesti käsitlenud ja leidnud, et hageja poolt 27.05.2011 Lõuna Politseiprefektuurile esitatud hagiavaldus kahju hüvitamiseks ei peatanud TsÜS § 160 lg 1 järgi hageja nõude aegumist. Hageja nõue aegus 28.05.2011 ja 19.08.2011 esitatud hagi oli esitatud pärast aegumistähtaja lõppu ning kuna kostjad tuginesid aegumisele, siis jättis maakohus õigesti TsMS § 142 lg 1 ja § 143 järgi hagi rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi (hageja) kanda. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda.

Iko Nõmm

Ande Tänav

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.